Inimese aine- ja energiavahetus

See sisu on 2016/17 õppeaastal Tartu Kutsehariduskeskuses Pagari erialal õpitud aine „Tervislik toitumine" osa.
Inimese aine- ja energiavahetus jaguneb kaheks: Ainevahetus ehk lagundamisprotsessid ja energiavahetus ehk sünteesiprotsessid.
Lagundamisprotsessides lagundatakse toitaineid ja sünteesiprotsessides sünteesitakse organismile vajalikke aineid.
Toitained (süsivesikud, valgud, rasvad) -> Seedimine: Lagundatakse väiksemateks molekulide ka, mis imenduvad. Need transporditakse verega rakkudesse. -> Raku aine- ja energiavahetus -> Sünteesitakse: organismile vajalikke valke, lipiide ja süsivesikuid (glükogeeni); või ... -> Raku aine- ja energiavahetus -> Lagundatakse lõplikult -> vabanev energia salvestatakse (ATP ehk adenosiintrifosfaat); või ...-> Lagundatakse lõplikult -> Jääkained: CO2; H2O; N-ühendid valkude puhul.
- Süsivesikute lagundamine algab suus, jätkub peensooles.
- Valkude lagundamine algab maos, jätkub peensooles.
- Rasvade lagundamine toimub peensooles, vajutakse sappi.
vorstivõileib -> suu -> söögitoru -> neel -> magu -> peensool -> jämesool -> pärak
Valgud (raud; liha), rasvad, süsivesikud (tärklis): imenduvad verre.
mannapuder piimaga -> nisu (süsivesik); rasv; valk
laktaas (ensüüm)+pepsiin (süsivesik)= piimavalk ehk laktoos ja rasvad

Vitamiinid

Vitamiinid: Rasvlahustuvad:
A-VITAMIIN: Allikaks piim, maks, või, porgandid. Sünteesitakse β(beeta)-karoteenist. Sellest sõltub nägemine ja terve epiteelkude. Defitsiidi tunnuseks on kanapimedus, rabedad juuksed ja küüned ning kuiv ja vananenud väljanägemisega nahk.
B-VITAMIIN: Olulised allikad on täisteratooted, piim, pärm, liha, kala, munad, maks. Vajalik normaalseks kasvamiseks, seedimiseks, punaliblede tootmiseks, süsivesikute ainevahetuseks jne... Defitsiidi tunnusteks on väsimus, unetus, söögiisu puudumine, raua imendumise häired ja teised tunnused.
C-VITAMIIN: Sisaldub puuviljades, marjades, kartulis, kapsas ja teistes aedviljades. Vajalik naha, igemete, immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks. Defitsiidi puhul on inimene vastuvõtlik nakkushaigustele. Inimene vajab päevas umbes 60-80mg C-VITAMIINI.
D-VITAMIIN: Allikaks on kalamaksaõli, kala, maks, munad, piim. Võimalik sünteesida UV-kiirguse toimel. Vajalik kaltsiumi imendumiseks ja luude ning hammaste kasvuks. Defitsiidi tunnusteks on hambakaaries, luude hõrenemine ja rahhiit.
E-VITAMIIN: Allikaks on taimeõlid, pähklid, kala. Oluline antioksüdant, kaitseb vereringeelundeid, lihaseid jne...
K-VITAMIIN: Allikaks kala, kapsas, herned. Seda vitamiini toodavad ka soolestikus elavad bakterid. Vajalik vere hüübimisel. Defitsiidi tunnuseks vere hüübimise häired.
Võta teadmiseks:
- Toidu valmistamisel võib olla suur vitamiinide kadu.
- Vitamiinivaeguse korral tuleks tarvitada vitamiinipreparaate. Vitamiinide pidev ületarbimine on tervisele ohtlik.

Vesi ja mineraalained

Järgnev tekst pärineb aastast 2016. kui ma õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses Pagari erialal. See tekst pärineb ainest „Tervislik Toitumine“.
Vesi:
Vesi on väga tähtis toitaine.Ta moodustab kehakaalust ⅔. Ilma veeta peab inimene vastu maksimum 2-3 päeva.
Vesi on vajalik toidu seedimiseks ja toitainete imendumiseks. Vett saab jookide ja toiduga. 40ml iga kg kohta. Vesi eritub uriini, higi, hingeõhu ja toidujääkidega. Saadav ja eritatav veekogus peavad olema tasakaalus: janutunne ja higistamine tasakaalus. Vedelike liigne tarbimine on kahjulik.
Mineraalained:
- Kaltsium (Ca) - Luudes ja hammastes, annavad neile tugevuse. Luude sisse moodustuvad kaltsiumisoola kristallid, mis annabki luudele nende tugevuse. Luude hõrenemine vananedes on tingitud kaltsiumipuudusest. Ööpäevas peaks saama 6-12g kaltsiumit. Kaltsiumi omistamiseks läheb vaja D-vitamiini. Kaltsium reguleerib lihaste ja südame tööd.
- Magneesium (Mg) - Luudes, soolade koostises. Saab taimsest toidust. Aktiveerib paljusid ensüüme (ained, mis muudavad teisi aineid, jäädes ise muutumatuks), reguleerib süsivesikute ainevahetust ning lihaste ja südame tööd.
- Fosfor (P) - leidub ainete koostises fosfaatrühmadena. Leidub luudes soolade koostises. Saame loomsetest toodetest: Liha, kala, piimatooted.
- Kaalium (K+) ja Naatrium (Na+) - Ioonsel kujul, reguleerivad südame tööd, tagavad rakkude normaalse talitluse, organismi veebilansi. Saadav soolast (NaCl), soovitatav kogus 5...7g. Liigne soola tarvitamine soodustab kõrgvererõhutõve teket. Kaalium esineb taimsetes toiduainetes.
- Raud (Fe) -
Raud on vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituseks ja talituseks.
Näiteks hemoglobiini koostises. Raua puudusel ei saa organism piisavalt hemoglobiini toota ja kujuneb rauavaesusaneemia. Vere hemoglobiinisisaldus väheneb  ja inimene tunneb end väsinuna. Normaalne  Hemoglobiinisisaldus veres on 120-150g/l. Hemoglobiin asub punastes verelibledes ja ta transpordib hapnikku mööda keha laiali. Kõigepealt seob ta hapniku enda külge ja siis veab selle mööda keha laiali. Järgmiseks seob ta enda külge süsihappegaasi, mille viib kopsude kaudu kehast välja.
Rauda saab lihast, maksast, kuivatatud puuviljadest. Kõige paremini omastab inimene rauda lihast.
Tsink (Zn) - Tsink on vere punaliblede ja ensüümide koostises. Ta osaleb valgusünteesis ja immuunsuse tagamisel. Tsingi vajadus suureneb külmetushaiguste korral. Tsingivaeguse korral sagenevad infektsioonhaigused. Tsinki sisaldavad liha, munad, piim.

Toitumisega seotud haigused

Diabeet ehk suhkrutõbi:
I Tüüp: (noortel; lastel)
I Tüübi diabeedihaigetel ei tooda kõhunääre insuliini. Glükoos ei pääse verest rakkudesse. Neerud saadavad liigse suhkru organismist välja, selleks vajatakse palju vett. Kehast viiakse välja ka mineraalained ja rakud on pidevas glükoosinäljas. I tüübi suhkruhaiged on kõhnad, haige peab sageli sööma ja insuliini manustama, süstima.
II Tüüp: (vanematel inimestel).
II Tüübi suhkrutõbi on tavaliselt vanematel inimestel.
Keha on tundetu insuliini vastu. Insuliin ei toimi ja organism tüseneb. Raviks on dieet ja tabletid, mis soodustavad insuliini tootmist ja keharakkude tundlikkust insuliinile. Terve inimese veresuhkur on 4,2....6,4 mmol/l.
Laktoositalumatus:
Laktoos on piimasuhkur Ensüüm laktaas lõhustab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Kui laktaasi ei toodeta piisavalt, siis see kuhjub ja põhjustab seedehäireid. Sagedamini ilmneb see vananedes. Üks võimalus on piima mitte juua ja tarbida hapupiimatooteid, teine võimalus on tarbida laktoosivabu piimatooteid ja kolmas võimalus on võtta enne piima või laktoosi sisaldavat toodet preparaate, mis sisaldavad laktaasi.
Rasvumine:
Rasvumist põhjustab lipiidide(rasva)rikka ja süsivesikute(sahhariidide)rikka toiduga liialdamine. Liigsed süsivesikud muutuvad rasvadeks. Meeste kriitiline periood on 35-40 eluaastat. Ülakeha tüüpi rasvumine. Liigne rasv koguneb kõhu- ja rindkere piirkonda. Naistel on kriitiline periood pärast sünnitamist ja menopausi järgselt. Alakeha tüüpi rasvumine. Rasv koguneb puusadele ja alumistele jäsemetele. Rasvumisega võib kaasneda teisi tervisehäireid.
Ateroskeloos:
Ateroskeloos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresooned ahenevad seina kogunevate ainete tõttu. Selle tekkepõhjuseks on liiga kõrge kolesteroolitase. Liigne kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Võib tekkida tromb, mis peatab vereringluse. Veres on kasulik ja kahjulik kolesterool. Kui kahjulikku kolesterooli on liiga palju, siis on suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ja ateroskeloosi. Hea kolesteroolitase on alla 5mmol/l.  Kõrge kolesteroolitasemega inimestel tuleks piirata munakollase, neerude, maksa, või ja vahukoore tarbimist. Ateroskeloos võib viia trombi tekkeni,millest võib tekkida haavand, millest võib vere hüübimise tõttu (vereliistakud katavad haava kinni) tekkida veresoone sulgus. Haavandid paranemise järel on veresoon veelgi kitsam ja uue trombi tekkimise tõenäosus veelgi suurem.
Tsöliaakia:
Päriliku eelsoodumusega haigus, mille tõttu on keelatud tarbida kõiki rukki-, nisu-, odra- ja kaerajahust toite ja tooteid. Lubatud on gluteenivabad tooted ja riis, mais, tatar.
Kõrgvererõhktõbi:
See diagnoositakse kui inimese vererõhk on kasvav ja südame puhkehetkel (tavaolukorras) üle 90mm/Hg või südame löögihetkel üle 140mm/Hg. Kõrgvererõhutõve korral on veresooned pidevalt suurema rõhu all kui nad peaksid olema. Sellel on palju tekkimise põhjuseid ja kõik ei ole veel selged. Üks põhjus on pärilikkus, teine on veresoonte lupjumine. Haigestumise riski tõstavad suitsetamine, liigne kehakaal, suhkruhaigus. Kõrgvererõhutõve ärahoidmiseks tuleb süüa parasjagu, piisavalt liikuda, mitte suitsetada ja tarbida liigselt alkoholi.

Toitained ja süsivesikud

Käesoleva postituse allikaks on 2016. aastal Tartu Kutsehariduskeskuses Pagari erialal õpitud õppeaineaine "Tervislik Toitumine".
Jahu:
Mida kõrgem sort, seda rohkem saab sealt energiat. Jahu sort, tüüp on kirjas pakendil. Täisterajahu on tervislikuim, sest seal on rohkem kiudaineid, see jahu on kiudainerikkam. Kiudainetest saab rohkem energiat.
Süsivesikud ehk sahhariidid [valem: Cn(H2O)n]
Tselluloos: (taimed); pole inimesele tähtis.
Kitiin: (seened; lülijalgsed loomad); saab vähe energiat, inimene ei suuda tugevat kitiinkihti lagundada.
Pektiin: (taimed); Kiudained
Laktoos: (Piim; piimatooted); energia
Sahharoos: (valge suhkur ehk puhas sahharoos; kommid) Inimesele kahjulik (rasvumine).
Inuliin: (taimed) kiudained
Fruktoos ehk puuviljasuhkur: (puuviljad; kasulik)
Maltoos ehk linnasesuhkur: (õlu;
Tärklis: (teraviljad, tärklis; kasulik)
Glükogeen: (Loomadel: maks, liha; kasulik kindlas koguses)
Glükoos ehk viinamarjasuhkur: (kasulik; energia)
Lipiidid jagunevad:
1. Rasvad:
1.1. Taimsed:
- õli
- seemned
1.2 Loomsed:
- D-Vitamiin (lihas; piimas)
- Või
Rasvad annavad energiat.
2. Fosforliidid:
3. Kolestoriidid
- Kolesterool
4. Hormoonid (steroidid)
5. Letsitiin
- Muna
2. Valgud:
Valgud koosnevad aminohapetest.
Valkudel on organismis palju erinevaid ülesandeid:
Ehituslik - lihastes, juustes, küüntes
Kaitse - antikehad
Valgud koosnevad aminohapetest.
Valkudel on organismis palju erinevaid ülesandeid:
Ehituslik - lihastes, juustes, küüntes
Kaitse - antikehad
Valgud on ensüümid.
Transport - Hemoglobiin (Valk, mis asub punastes verelibledes, transpordib hapnikku).
Energeetiline:
Toiduvalgud:
Täisväärtuslikud - Sisaldavad kõiki vajalikke aminohappeid. Täisväärtuslikud valgud on loomsed valgud, mida leidub lihas, munas, piimas.
Väheväärtuslikud - Osad asendamatutest aminohapetest on puudu. Taimsed valgud.
2Na+Cl2=2NaCl
Sool:
Soola kahjulik mõju seisneb soola liigtarbimises. Eelistada tuleks meresoola, sest lihtsa rafineeritud lauasoolaga liialdamine võib põhjustada kõrgvererõhktõbe ja südame-veresoonkonna haigusi. (http://omamaitse.delfi.ee/toidutrendid/sool-meie-toidulaual-millist-soola-eelistada-ja-kui-palju-seda-suua?id=76968314)
Soola tarbimise vähendamiseks tuleks:
1. Valida poest väikese soolasisaldusega tooteid
2. Kui toidule soola lisada, siis teha seda lõpupoole.
3. Kasuta vähem soola kui retsept ette näeb.
4. Maitsesta toitu maitsetaimedega.
5. Kasuta mõõdukalt suure soolasisaldusega koidukõrvalisi
6. Tasakaalusta toidukordi.

Biskviittaignast toodete vead, põhitoorained

Viga nr 1: Taigen on tihe, raske
Põhjused:
- Vähene või liigne vahustamine
- pärast jahu lisamist segati liiga kaua
- biskviidi enneaegne ahjust väljavõtmine
- liiga palju jahu
Viga nr 2: Biskviidis on jahutükikesed.
Põhjused:
- jahu ebaõige juurdesegamine
- sõelumata jahu kasutamine
Viga nr 3: Biskviidi koorik on ebastandardne
Põhjused:
hele koorik - biskviidi enneaegne ahjust väljavõtmine, ahju madal temperatuur.
täpiline pind - sulamata suhkrukristallid
põlenud koorik - biskviidi üle lubatud aja ahjus seismine, ahju liiga kõrge temperatuur.
Viga nr 4: Biskviit on vormitu ja laialivalguv.
Põhjused:
- halvad munad
- vale retsept
- liiga sile paber
Viga nr 5: Biskviit on pealt tume, seest toores
Põhjused:
- küpsetustemperatuur on liiga kõrge
- liiga kuum ahi
- toode oli liiga kaua ahjus
Võibiskviittaigna põhitoorained:
- Rasvaine (~25%)
- Suhkur (~25%)
- Munad (~20%)
- Jahu (~30%)
- Küpsetuspulber
- Vesi
Tehnoloogia:
1. Rasvaine ja suhkru vahustamine (15-20 minutit)
2. Muna lisamine järk-järgult
3. Jahu lisamine (käsitsi)
4. Muud lisandid
Vormimine: koheselt vormida.
Küpsetuspaber, küpsetusvorm, rõngad, mustrimatt, pritskott ja tülle.
Küpsetamine 200-210°C 3-8 minutit.
Pakendatakse kui küpsised on jahtunud.
Säilitamine:
Hoitakse puhastes, hästi ventileeritavates ruumides, mille temperatuur on alla18°C.
Ei tohi hoida temperatuuril 18°C.
kuni 10% rasva=45 päeva
10-20% rasva=30 päeva
üle 20% rasva=15 päeva

Pritsküpsised

Pritsküpsised jagunevad:
1. Biskviitküpsised (Muna+suhkur)
2. Võibiskviit (või+suhkur)
3. Besee (munavalge+suhkur)
Biskviittaignates ei kasutata keemilisi (küpsetuspulber, sooda) ega bioloogilisi (pärm, kobestajad).
Põhitoorained: Muna, suhkur, jahu (võib asendada tärklisega 1/3)
Taigna valmistamine: Külm:
1. Munamass ja suhkur vahustatakse, lisatakse jahu.
2. Munakollane ja -valge vahustatakse eraldi, lisatakse jahu.
3. Valmissegudest kõik koos.
Soe:
1. Munamass ja osa suhkrust soojendatakse 15°C ja seejärel lisatakse ülejäänud suhkur ja vahustatakse. Lisatakse jahu (segatakse käsitsi). Soe taigen on vedelam kui külm taigen.
Vahustamisel suureneb munavalge 7 korda ja munamass 2 korda.
Küpsetuspulber:
1 kg jahu=4-6 tl küpsetuspulbrit
Alkohol
Vahustuspastad ja -pulbrid:
Eelis: 
- vahistamise aeg on lühem
- munade kokkuhoid
- vahustatud mass on stabiilsem
- biskviit on õrnem ja ühtlasem
- koogid ja tordid (biskviiti pole vaja immutada.)
- Vahustatud toode tuleb kohe vormida: küpsetuspulber, küpsetusvorm, rõngad, mustristat, pritskott ja tülle.
Küpsetustemperatuur:
Õhukesed biskviitpõhjad: 200-250°C
Biskviitpõhjad: 180-200°C
Küpsised: 200-205°C
Biskviidi küpsetamine:
Ahju ust ei tohi niisama avada. Kõik tooted korraga ahju ja välja. Ahjuplaate ei tohi põrutada.
- Jahutamine
- Säilitamine
Valminud biskviidi tunnused:
- Koorik on pealt kuldkollane
- Kerega vajutades vetruv
- ei jää tiku külge kinni

Väärtused

Põhiväärtused: Perekond ja selle turvalisus. Sõprus, huvitav elu, sotsiaalne tunnustus.
Lõppväärtused: Eesmärk, mille poole püüeldakse, mida tahetakse saavutada.
Näiteks: Kooli lõpetamine.
Tugiväärtused: Abistavad siis, kui inimene püüdleb oma lõppväärtuse poole.
Aeg, mina, head hinded, tahtmine, muud tegevused, magamine. Näiteks: uni, söömine, peavari, kuuluvusvajadus

Vajadused:

- Bioloogilised vajadused

- Riietumine

- Kultuuriline ehk ühiskonnast tingitud vajadus; 

koolis; rahus

Hoiakud:

Hoiakud väljenduvad inimeste arusaamades. Hoiakud ilmnevad inimeste käitumises, suhtumises.

A Maslowi vajaduste skaala:

Inimvajaduste hierarhia ehk Maslow' vajaduste hierarhia ehk Maslow' püramiid on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem.

Üks tuntumaid sotsiaalsete ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine:

füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja seksuaalvajadus;

turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;

armastus- ja kuuluvusvajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;

tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;

eneseteostusvajadus – vajadus "jätta jälg" kasutades ära enda täielikku potentsiaali, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.

Maslow' inimvajaduste hierarhia

Hierarhia neli madalamat astet on füsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkusvajadusteks(deficiency-needs, D-needs). Viies, eneseteostusvajadus, ning püramiidist väljapoole jääv kuues, enesetranstsendentsivajadus, on kõrgemad ehk olemusvajadused (Being-needs, B-needs).

Hierarhia kõrgemate astmeteni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud.

Maslow' püramiid arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele.

Eneseteostus

Et Maslow keskendus oma töödes, erinevalt eelnenud psühhoteraapiast, tervele inimesele, on ta kirjutanud kõrgematest vajadustest pikemalt. Artiklis "Self-Actualizing and Beyond" (kogumikteoses "The Farther Reaches of Human Nature") kirjeldab ta eneseteostusele viivat käitumist järgmiste tunnuste kaudu:

täie tähelepanuga kogemine;

kasvule suunatud valikute tegemine (vastandina regressioonile suunatud valikutele);

hinnangute langetamine endast lähtuvalt (vastandina õpitud hinnangute kordamisele);

kahtluse korral aus olemine, mis omakorda eeldab vastutuse võtmist;

julgus teistest erineda, olla mittekonformistlik või ebapopulaarne;

osalemine esmajärgulisusele suunatud protsessis;

kaasnevad tippkogemused;

patoloogilistest kaitsemehhanismidestloobumine.

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia)

Suhtlemisõpetus

Suhtlemisprotsessi etapid:
Suhtlemisprotsess on ring, see on otsatu ja ääretu.
1. Kontakti loomine:
Teate edastaja loodud keskkond või olukord. Teate edastaja kontakti, ühenduse loomine teate vastuvõtjaga.
2. Info edastamine
3. Kontakti lõpetamine
4. Ümberlülitumine
Ring sai täis. Järgmine viies on jälle esimene ehk Kontakti loomine.
5.=1.

Karjäärivalik isikuomaduste järgi

Isikuomadused jagatakse kaheks: Introvert ja Ekstravert. Ma olen introvert (rohkem selle kohta: Leonhardi Blogi: Isiksusesühholoogia: https://leonhardiblogi.blogspot.com/2019/01/isiksusepsuhholoogia.html?m=1

Enesehinnangu testi tulemused kaks aastat tagasi olid 70 punkti.
Üle 70 punkti on liiga uhke.
60-70 punkti on parim summa
50-60 punkti on rahuldav tulemus
Alla 50 punkti: Enesehinnang on liiga madal.
Ma sain 2016. aastal enesehinnangu testis 20 küsimuse kohta 70 punkti (iga õige vastus annab 5 punkti).
Introvert:
- Vaikne
- tagasihoidlik
- eelistab üksi olla
- võib-olla arg; ebakindel jne...
Ekstravert:
- Seltskondlik
- jutukas
- meeldib esineda
- julge
- sobiv ametnikuks: saab jutustada.

Majandus ja ettevōtlus

Tarbija on kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse.
Vajaduste kirjeldamine astmelises struktuuris:
1. Füsioloogilised vajadused - toit, vesi, soojus õhk
2. Turvalisuse vajadus - rahulik elu, hirmu puudumine
3. Sotsiaalsed vajadused - koosolemine, suhtlemine
4. Tunnustusevajadus - moraalne toetus
Ettevõtlus:
Ettevõtlus on uute ettevõtete vōi organisatsioonide loomine eesmärgiga teenida tulu. Tulu ei pea olema tingimata rahaline.

Leiva haigused

Kartulihaigus - tekitaja Bacileus Subtilis. Bakterid satuvad taignasse vilja, jahu, sidemete kaudu ja paljunevad kiiresti kui temperatuur on +35...40°C ja niiskus üle 40%; soojus +40°C.
Tekkepõhjused:
- bakterite suur hulk jahus
- hügieeninõuete eiramine küpsetamisel.
- vältimine: küpsetusaja pikendamine.
Leivahallitus - toimub jahtumise, viilutamise, pakendamise ajal.

Viimistlusmaterjalid-määrded

- Ilusa välimuse saamiseks - muna, piim, munakollane, saialäiked.
Munamäärdele võib lisada vett ja soola. Muna ja vee vahekord munamäärdes on 3:1.
Munamääre valmistatakse vahetult enne kasutamist ja seda ei säilitata üle 1 tunni.
Mõned vedelad saialäiked on valmistatud piimavalgu baasil. Toodetakse ka ilma muna ja piimata saialäikeid. Vedelatele saialäigetele võib lisada 30% vett.

Toote kvaliteedivead

Kooriku kõrbemine:
Põhjused:
- Küpsetuskambri ebaühtlane küpsetamine, liiga pikk küpsetusaeg.
- Kahvatu koorik: külm ahi, lühike küpsetusaeg.
- Tumedad laigud või mullid koorikul:
Tainaku ülalt liigne kuumutamine. Taigen on noor ja vähe käärinud.
- Liiga pehme ja liiga tugev koorik:
Vedel taigen - hapu taigen
Liiga niiske taigen - taigen on kuivanud.
- Liiga ümar ja liiga lame.
Liiga vähe kerkinud - ülekerkimine
liiga kuum ahi - jahe ahi
kuiv taigen - vedel taigen
Toote liiga väike maht:
Kerkib liiga vähe
vähe juuretist
kuiv tihe taigen
Ebaühtlane sisu:
- liiga kaua kerkinud taigen
- liiga kuiv taigen
- liiga vedel taigen
Nätske sisu:
- lühike küpsetusaeg
- liiga palju vett
Rukkileib:
Rukkijahu kliisterdub 52-55°C
Langemisarv 150-170s
Juuretise temperatuur 27-29°C; kääritusaeg 45-55 minutit.
Keet: Keedis:
suhkrustamine 65° - keev vesi
Rukkitaigen: juuretis
vesi
jahu
sool
(pärm)
(keet)
lisandid
Kerkimine: temperatuur: 30-40°C
niiskus: 60-70%
aeg: 40-120 minutit
Küpsetamine: temperatuur: 260°C (ahju pannes 230°C)
aeg: 50 minutit
Leiva sisu temperatuur: 94-97°C
Vormitoode või põrandatoode.

Rukkitaigen

Rukkitaigen valmistatakse juuretise baasil. Juuretis on kääriv segu nagu ka pärmiseened ja piimhappebaktereid.
Liiga vedel juuretis - juuretis käärib liiga kiiresti, tekib liiga palju happeid, liiga hapu leib.
Kui temperatuur on liiga kõrge:
Liiga lühike käärimisaeg. Juuretisse tekib vähem happeid. Liiga pikk käärimisaeg halvendab juuretise kvaliteeti, sest happeid tekib liiga palju.

Kaneelirull

Nisujahu - valge, lisanditeta, putukateta
Presspärm - vajadusel pruun või hallikas, magushapu
Suhkur - valge tükkideta, magusa maitsega
Margariin - kollast värvi, kleepuv, tahke, rasva lõhn, kindel kuju
Muna - tükkideta, ei vaju vees põhja, ei ole halva lõhnaga, rebu värvus
Sool - valge, ei tohi olla jäme, lisanditeta
Vesi - läbipaistev, lõhnatu
Kaneel - peen, veidi magusa maitsega, aromaatne, väga õhuke ja sile koor, helekollakaspruun värvus.
Tuhksuhkur - valge.

Lehttaigen

Taigna ja margariini ühendamine: nr 1:
Rullid taigna ruuduks. Taigna peale paned ruudu kujulise margariini nii, et margariini paned taigna äärde. Venitad järelejäänud taigent nii, et taigen ulatub täielikult üle margariini ja vajutad taigna kinni.
nr 2: Rullid taigna ruuduks. Taigent rullid nurkadest madalamaks kui keskelt (keskmine ruut). Taigna keskele paned ruudu kujulise margariini. Keerad ääred margariini peale. Ja saad lõpuks paksema mutmekihilisema ruudu.
nr 3: Rullid taigna ruuduks. Ruudu rullid ristkülikuks ja jagad kolmeks võrdseks osaks. Rullid taigna ristkülikuks ja korda samu tegevusi 4 korda. Seda nimetatakse kihitamiseks. Kihitamist tuleb teha 4 korda. Pärast viimast kihitamist hoida jahedas umbes 30 minutit.
Lehttaigna enamlevinud vead:
1. tooted ei ole lehelised:
- taigna ja rasvaine temperatuur ei ole ühesugune
- vormid ja noad on nürid
- Taigent on kihistatud valesti.
2. Tooted on halvasti küpsenud:
- tooteid on küpsetamise ajal põrutatud.
- liiga kõrge küpsetustemperatuur.
3. Tooted on küpsemisel deformeerunud:
- taigen või tooted on enne küpsemist vähe seisnud.
4. Toote sisu on kuiv:
- Taigent on kihistatud liiga vähese rasvainega või on ahju madala temperatuuri tõttu välja sulanud.
5. Toote pealispind on kahvatu:
- küpsetustemperatuur on liiga madal
6. Pealispind on kõrbenud:
Küpsemistemperatuur on liiga kõrge.
Kiir-lehtaigen: -jahu, sool külmad võikuubikud, külm vesi -> segame nähtavad võitükid -> batoonikujuline, kilest, jahedas 15 minutit.
Prantsuse lehttaigen: 2. etapis:
1. jahu, või, kihistusmargariin segamini (külma)(esimene taigen)
2. Jahu, sool ja vesi segamini taigen (teine taigen)
3. Esimese taigen rullitakse ristkülikuks, millest pool kaetakse teise taignaga. Taigen volditakse raamatuks, rasvaine sulab välja. Taigen 15 minutiks külmikusse. Rullid taigna ruuduks suurusega 4×4.

Täidised

Sortimendi rikastamiseks=> kiiresti riknevad/(valmistatakse vahetult enne kasutamist).
Jagame kolmeks: 1. soolane
2. magusad
3. valmistäidised
Kalatäidisteks kasutatakse kalaliike, mis ei sisalda väikesi luid.
Magusad täidised: kohupiimatäidis, õunatäidis.

Pumatid

Põhipumat keedetakse suhkrust ja veest, vett on 30% suhkrukogusest. Siirupit kuumutatakse kuni 108°C-ni, vaht riisutakse maha. Siis lisatakse glükoosisiirup ja kuumutatakse 117°C-ni. Nõu kastetakse külma vette ja vahustatakse. Nõu kaetakse kilega. Kasutamiseks soojendatakse plaat 15-50°C-ni.
Puudersuhkrupumat - valmistatakse puudersuhkrut millele lisatakse vett 45-50°C.
Suhkruglasuur: puudersuhkur+vesi=>45-50°C=>Suhkruglasuur
Kvaliteetse pumatikatte konsistents ja temperatuur peavad olema õiged. Liiga vedel pumat valgub toodetelt maha ja ei kata pinda. Paksu ja kuuma pumati puhul jääb toote pind karvane, sest pumat tuhkub liiga kiiresti.
Liiga külm -> ei tahku; kleepuv
Glasuurid:sulatamistemperatuur:MAX:45°C
Želee: kasutatakse lõppviimistlemiseks, toodetakse loomsetest jääkidest. 1dl=100g
tarretamiseks kulub 2g želatiini.
Agar - 1l vedelikku=> 8-15g/ saadakse punavetikatest, kuumutatakse keemiseni.
Pektiin=> toodetakse valmimata pektiinirikastest marjadest ja puuviljadest, taimsed liitsuhkrud.
Želee valmistamine želatiiniga - Želatiin leitakse keedetud vees ja soojendatakse.
Pagaritoodete katmiseks kasutatakse želeesid, mida kasutatakse üle 75°C.
Tooted kaetakse želeega, mis temperatuur langedes hingub ja moodustab kihi.
Želee annab sära ja läike ning ei kuiva ega sula 12 tunni jooksul.
Želee ei tarretu kui: temperatuur on liiga madal ja ained ei ole lahustunud.
- tarretavad ained on hävinenud (90°C)
Liiga kuum -> libiseb tootelt maha.
Kummitaoline želee -> liiga vähe lahjendatud või mitu korda üles soojendatud ja pole vett lisatud.

Eeltaigna meetod

Pool jahu kogusest, kogu pärm ja kogu vedelik segatakse kokku. Jäetakse käärima ja pärast segatakse juurde kõik ülejäänud toorained.

Pärmi-Lehttaigen

I Võimalus:
Alustan tegemist pärmitaignast. Pärmi lehttaigna omapäraks on see, et kõik koostisosad on jahutatud välja arvatud kihistusmargariin.
Pärmi-lehttaigna tegemiseks, täpsemalt kihistamiseks on vaja kihistusmargariini. Seda iseloomustavad järgmised näitajad: - rasva vähemalt 80%
- ei murdu kihistamisel
- ei sula kergitusruumi temperatuuril
- annab tootele hea maitse
- toode säilib kauem värske
- küpsetisel on õrn lehelisus
Kihistusmargariini parim töötemperatuur on 18-20°C, see ei tohi olla üle 23°C.
Kui margariin on liiga pehme, siis kleepuvad taignatükid kokku ja ei eraldu üksteisest. Margariin tuleb rullida ühtlase paksusega ristkülikuks, taigen tuleb rullida 2× suuremaks kui margariin. Margariin pannakse taignasse ja taigen keeratakse ümber margariini. Kihitatakse kokku 3 korda. Taignal lastakse 10-15 minutit puhata.
1. margariin töödeldud
2. taigen rullitakse lahti
3. Taigna peale keskele pannakse margariin ja taigen volditakse kahelt poolt margariini peale kokku.
4. Taigen on margariini peal. Taigna otsad pigistatakse kokku. Margariin ei tohi välja pääseda.
Korratakse samu tegevusi 3 korda.
II Võimalus:
1. Margariin rullitakse ühtlase paksusega ristkülikuks taigen 1/3 võrra suuremaks. Margariin 2/3 võrra suuremaks. Taigen kantakse kihistusmargariiniga täidetud taignale nii, et see kataks poole taignast. Margariiniga taigen tõstetakse margariinita taignale ja surutakse servad kinni.
2. Pärast töötlemist taigen puhkab 10 minutit. Seejärel pannakse taigen lauale, õmblusega enda peale ja rullitakse ristkülikuks. Pühitakse ära liigne jahu ja pannakse kolmeks.
I taigen jagatakse kolmeks
II Üks osa keeratakse keskmise osa peale.
III Teine äärmine osa keeratakse ka keskmise osa peale.
IV Vajutatakse otsad kinni, keeratakse küljepeale ja korratakse samu tegevusi veel 2 korda.
Tükeldatakse väga terava noa või lõikekettaga. Munamääre ei tohi sattuda taigna äärtesse. Toote võib valmis teha ka eelmisel päeval ja leida sügavkülmas või külmkapis.
Toodete kerkimiseks on parim temperatuur 35-37°C ja õhuniiskus 70-75%.
Küpsetamiseks sobiv temperatuur 200-220°C.
Küpsetamisaeg sõltub ahju tüübist, toodete suurusest ja arvust küpsetusplaadil.

Munad ja munatooted

Munatooted:
Munamassid:
munamelamass (munade segamise mass)
Munakollasemass
Munavalgemass
Munapulbrid: (segatakse veega)
Munavalgepulber
Munakollasepulber
12cm×12cm => 20-le sai
Kui suure taignaku peate rullima?
1. Ristküliku kujuline pikkusega 12cm laiusega 1,2dm. (12×12)×20=2880cm=28,8m=288dm=
28800mm²
2. Ristküliku kujuline mõõtmetega 120mm ja 1dm. Vaja teha 30-le.
120mm=12cm
1dm=10cm
S(30)=12×10×30= 120×30=3600cm²
3. Kolmnurga kujuline. Täisnurkne kolmnurk kaatetitega 15cm ja 200mm. Vaja teha 20-le.
200mm=20cm
Kolmas külg on x. x=(20×15)/2
x=150cm
20-le:
15²+20²=x²
x²=225+400
x²=625
x=√625
x=25

Meeskonnatöö, töötervishoid, töötamisvahendid

Meeskonnatöö:
Meeskond on inimeste ühendus, kus piiratud ajaperioodi jooksul tegutseb üheskoos kindla eesmärgi saavutamise nimel.
Plussid:
Suurem
Teistega arvestamine
Tunne oma meeskonda
Meeldib koos töötada
Peab olema oskusi ja teadmisi
hõlbus koos töötada
rohkem ideid
teha plaan
Miinused:
Võivad tekkida tülid
Kui meeskonda ei tunne, siis on raske tööd teha.
Kõik ei pruugi kaasa teha
Erinevad eesmärgid
Grapimõtlemine
Domineerimine
Töö tasustamine:
Koolitused
Konkurentsivõimeline palk (töötasu)
Kaasaegsed töötingimused ja -vahendid
soodustused
firmaüritused
tööriided
reisid
ametiauto
koolitused
preemia
arengu- ja karjäärivõimalused
ametikorterid
transport
lisapakkepäevad
toitlustus
Töökoha all mõistetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi territooriumil või tööruumis paiknevat töökohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
Töökoha hea korraldamine:
- toorainete paigutamine
- töövahendite paigutamine
Töötaja paigutamine nii, et töötingimused oleksid ergonoomilised ja tööasend hea.
Vältida tuleks:
- kummis selga ja pinges õlga
- ristiminevaid liigutusi
- käsivarsi pinges hoidvaid tööasendeid ja liigutusi.
Selle tulemusena on töö:
- Meeldivam
- Lihtsam
- Kiirem
- Vähem väsitav (Pagar-Kondiiter)
Ruumid jagunevad:
- Tootmisruumid
- Tooraine laoruumid
- Valmistoodangu laoruumid
- Administratiiv, -olmeruumid
- Ruumide paigutus nii, et ei tekiks ristsaastumise ohtu.
Ruumide ja territooriumi planeerimisel tuleb mõelda ka:
- taaramajandusele
- jäätmemajandusele
Väikesed seadmed:
- Lõikekettad
- pallett - painduv, määrimiseks
- pritskott - kreemid, täidised
- tülle - pritsimiskott

Tööst põhjustatud haigus

Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Tööst põhjustatud haigestumisest teatab
töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt 5 päeva jooksul pärast haigestumist.
Tööinspektsioonile esitatakse järgmised andmed:
- töötaja ees- ja perekonnanimi
- töötaja amet
- haiguse diagnoosimise kuupäev
- haigus ja selle tekkepõhjused
- tööandja ja tema aadress.

Liivataigen, muretaigen

Liivataigen valmistatakse suure rasvaine ja suhkru kogusega. Oht üle segada. Masinaga või käsitsi. Kui kleepvalk on liiga tugev, siis hakkab taigen ka kleepuma või pudenema. Küpsetatud tooted saadakse laialivalguvad ja rabedad.
Põhitoorained: jahu, või, suhkur, muna, küpsetuspulber.
Pigem vähem aega ja väiksem kraad.
Liivataigna põhitoorained:
Jahu: 3 OSA
Rasvaine: 2 OSA
Suhkur: 1 OSA
Kõik toorained peavad olema jahedad, sest sooja vee kasutamisel hakkab taigen kiiresti venima ja kleepuma. Levinud on taigna valmistamiseks erinevad küpsetussegud.
Taigent ei valmistada kunagi pärmiga.
Liivataigen on tugev taigen, mille muudab sõmeraks või. Kobestajana võib kasutada küpsetuspulbrit.
Liivataigna tehnoloogiline skeem:
1. Segatakse kokku rasvaine(või; margariin) ja suhkur.
2. Teises kausis segatakse kokku vedelikud: muna ja vesi.
3. Kolmandas kausis segatakse kokku kuivained: küpsetuspulber ja jahu.
4. Segatakse kokku kuivained ja vedelikud.
5. Kuivainete ja vedelike segule lisatakse rasvaine ja suhkru segu.
6. Liivataigen on valmis.
Valmistatakse, kas käsitsi või masinaga.
Segatakse kuni tekib ühtlane tükkideta taigen.
Liigsel segamisel hakkab taigen rullimisel venima.
Hea liivataigen peab olema plastiline ja ühtlase konsistentsiga.
Kui taigen on üle 20°C juures, siis sulab rasvaine välja ja taigen muutub rabedaks.
Kui taigent jahutada alla 15°C, siis tekivad taignasse tugevad tükid ja taigent on raske töödelda.
20 minutit seisnud taigen rullitakse lauale 4-7 mm paksuseks.
Liivataignast pooltooted küpsetakse 200-225 kraadi juures 10-15 minutit.
Pooltooted on helepruuni varjundiga.
Liivataignast saab valmistada erinevaid küpsiseid.
Võimalus neid ka viimistleda väga erinevate glasuuride, puistete ja keedistega.
1 kg liivataigna näidisretsept:
0,3 tk margariini
0,3 tk suhkrut
1 muna
0,56 tk jahu
0,005 tk küpsetuspulbrit
Muretaigen:
Muretaigen erineb liivataignast selle poolest, et:
- muretaigen sisaldab vähem rasvainet ja suhkrut
- muretaigen sisaldab (rohkem) vett
- muretaigen on sitkem

Tööõnnetus

Tööõnnetused jagatakse kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetusteks.
Töötervishoiuarst on inimene, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta.
5 tööpäeva pärast haigust.
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ning põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik ja selle puudumisel töötaja volitatud isik.
Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister.

Papp ja kartong

Õhem, sile papp on kartong.
Papi liigid: Papp, kartong, lainepapp.
Pappi valmistatakse mitmesugustest kiudmaterjalidest: puitklotsid, vanapaber, õlg, roog, turvas.
Lainelise pinnaga lainepappi kasutatakse õrnemate esemete ja mööbli pakkimisel. Pappi on saada erineva laine tihedusega, samuti erinevaid värvitoone.
Lainepapi liigid:
- Kahekihiline lainepapp koosneb ühest välisest (lame)kihist ja lainepapi kihist.
- Kolmekihilisel lainepapil on kaks siledad(lamedat) ja üks laineline kiht.
- Viiekihiline lainepapp koosneb kolmest lame ja kahest lainelisest kihist.
- Seitsmekihiline lainepapp koosneb neljast lame ja kolmest lainelisest kihist.

Toodete lõppviimistlemine

Kolmveerandi kerkimise ajal tehakse tootele terava noaga lõiked või augustatakse nende pealispind.
Pärast viimistlemist läheb toode ahju, kus toimub küpsetamine. Küpsemisel kujuneb välja toote värvus, välimus, maitse ja lõhn. Küpsemise ajal toote maht suureneb, moodustub koorik ja sisu.
Vale küpsetamine võib rikkuda kogu eelneva töö. Küpsemise ajal suureneb toote maht 10-30%, see annab tootele:
- vajaliku poorsuse
- parandab toote välimust
- parandab toote omastamist organismi poolt.
Vesi eraldub ja moodustub koorik, pakseneb, värvub pruuniks, melanoidid annavad koorikule aroomi ja maitse, melanoidid muudavad sisu maitset.
- Mida suurem on niiskus ahjus ja mida madalam on temperatuur, seda aeglasemalt koorik moodustub.
- Mida rohkem auru, seda tugevam koorik moodustub. 94-97°C juures tärklise kliisterdumine lõpeb.
Mida raskem on taignak, seda kauem peab toode küpsema ja seda madalam peab olema küpsetuskambri temperatuur. Suurema suhkru ja valgusisalduse korral on vaja retseptist (tavapärasest) madalamast küpsetustemperatuuri.
Küpsetusaeg sõltub:
1. Toote sisust
2. Toote kujust
3. Küpsetamise moodusest
4. ahju ja plaatide täituvusest
5. Taigna omadustest
6. Retsepti koostisest
Küpsetamise vead:
Lühike küpsetusaeg - toote sisu on nätske, kergesti muljutav ja niiske. Ahjust välja võttes vajuvad tooted kortsu.
Liiga pikk küpsetusaeg - koorik muutub paksuks, tumedaks ja kõrbeb.
Liigne niiskus - leivatooted, pragunevad tooted vajuvad laiali, ei küpse ja on nätsked.
Ahju liiga tihe täitmine - üksteise kõrval olevad tooted kerkivad-küpsevad kokku.
Soojus kandub toote pinnale ebaühtlaselt - tooted kerkivad külgedelt lõhki, sisu temperatuur 94-97°C.
- Küpsemisel toote mass väheneb, seda nimetatakse küpsetamiskaoks, mida väljendatakse protsentides. Selle moodustavad:
- vee aurustumine
- süsihappegaasi ja alkoholi eraldumine
- kooriku kuivamise kadu osalisel söestumisel.
Küpsetamiskao suurust mõjutavad:
- küpsetamise temperatuur ja aeg
- küpsetamise viis
- toote mass
- ahju niiskussisaldus
- ahju ehitus
- toorainete niiskussisaldus
- kleepvalgu tugevus taignas
jahtumiskadu 2,5-3%; küpsemiskadu 3-20%
väikesaiad 12-15%
batoonsaiad 10-20%
leivad 7-8%
1kg jahu=2 tl söögisoodat= 4-6 tl küpsetuspulbrit.
rohkem küpsetuspulbrit=rohkem jahu/tärklist
Pärm: presspärm
kuivpärm
pärmpiim
vedelpärm
õige temperatuur (20-40°C); parim temperatuur [27-30°C].

Paber kui pakkematerjal

Klassikaline pakkematerjal koosneb umbes 50-60% paberist. Paber on klassikaline pakkematerjal (Näiteks: pakkepaber, papp, kartong ja teised)
Paberit saab kõigist taimedest, nende puidust. Paberit valmistatakse tselluloosist, linast või muudest kiududest, ka vanapaberist.
Paberi omaduste parandamiseks kasutatakse: Vahatamist (libedus), plastikutega katmist, lamineerimist, kile- või alumiiniumfooliumiga katmist (mahlapakid), immutamist, lakkimist.
Toiduainete tööstuses kasutatavad paberiliigid:
1. Jõupaber (tugev paber suurte koguste pakkimiseks
2. Poolpärgamentpaber [osaliselt rasvakindel, kasutatakse kastide vooderdamise materjalina rasvaste toodete (või, rasv, kondiitritooted) pakendamisel].
3. Pärgamentpaber (kalka, küpsetuspaber) - tselluloosist saadud paber, mis on kaetud silikooniga, tavaliselt valge, läbipaistev või poolläbipaistev rasvakindel paber, kasutatakse nii pagari-, kondiitritööstuses kui ka erinevates toiduainete tööstustes küpsetusalustena.
Glassiin - poolläbipaistev, osaliselt rasvakindel pakkematerjal. Kasutatakse pagari- ja kondiitritoodete valmistamiseks, ka hamburgerite ja hot dog' ide pakendamiseks, küpsiste ja šokolaadikarpides.
Kondiitritoodete pakendamiseks on glassiin tavaliselt pruun.
Kriitpaber - väga hea trükitavusega läikiva
pinnaga paber. Läikiva pinna saamiseks kasutatakse kaltsiumkarbonaati (CaCO3) ja teisi kemikaale. Seda paberit kasutatakse näiteks jäätisetuutude valmistamisel.
Glasuurkoega paber - pehme, paberimasinas ühelt poolt läikima löödud paber, õhuke. Kasutatakse kergesti purunevate esemete pakkimiseks või puuviljade üksikult pakkimiseks.

Taigna töötlemine

Taigna töötlemine: 1. tükeldamine
2. tükkide ümardamine
3. eel- ehk vahekerkimine
4. tükkide vormimine
5. lõppkerkimine
Taignaku netomassi arvutamine:
Gt=(10000×Gj):(100-Kküps)×(100-Kjaht)
Gt - taignaku netomass
Kküps - küpsemiskadu (8-18%)
Kjaht - jahtumiskadu (2,5-3,5%)
Gj - valmistoote netomass
Taigna vormimine:
Pärast tükeldamist vormitakse taignast, kas masinaga või käsitsi vajaliku kujuga tooted.
Ümardamise eesmärgid:
- suruda välja õhumullid ja paranda struktuuri
- saavutada ühtlane taigna pinge
- saavutada sile pealispind
- lihtsustada vormimist
Kerkimine on lõppenud kui toode on suurenenud 2-3 korda; sõrmega vajutades lohk vaikselt taastub; pealispind on prink, sile ja kumer.
Toode on ülekerkinud kui:
- vajutades jääb lohk
- tooted vajuvad alla ja laiali
õhuniiskus 75-85%

Pärmiseened

Pärmiseened vajavad vett, hapnikku.
Soodne keskkond 20-40°C
Taignas moodustuvad peened poorid, kui
- gaasi tekib piisavas koguses.
- gaas jaotub taignas ühtlaselt
- taigna gaasihoidmisvõime parandamiseks kasutatakse tehnoloogilisi võtteid:
1. Liiga kauaks käärima jäänud taignas tekib liiga palju alkoholi ja muid orgaanilisi happeid, mille tulemusena omandavad tooted hapu maitse.
2. Taigna allalöömine: Tugevast jahust tooteid võib alla lüüa 2-3 korda. Nõrgast jahust toote puhul pole see soovitatav.
Valkude puudumise kiirendamiseks, pärmirakkude toitumistegurite ja taigna füüsikaliste omaduste parandamiseks segatakse taigen uuesti läbi - taigna allalöömine.
Purunenud kleepvalgu (gluteeni) võrgustiku asemele moodustub peenema struktuuriga kleepvalgu võrgustik. Toode on ühtlasem ja poorsem.
Käärimise mõjutamine:
Kiirendamiseks - lisame käärinud tainast.
Aeglustamiseks - alandame taigna temperatuuri, suurendame taigna kogust.
Vähekäärinud taigen: koorik värvub kiiresti, punaka tooniga, kooriku all on tühimikud, nisu on tihe ja nätske.
Ülekäärinud taigen - toote koorik on hele, liigne happelisus.
Kuiv käärimisrumm - taigna pinnale

Tööohutus, töökeskkonna ohutus

Töökeskkonna ohutus:
Terariistad
Kinnitusköied
Põlenguoht
Tööruumide hügieen
Kukkumised ja elektrilöögid
Bioloogilised ohud - bakterid, viirused, algloomad
Keemilised ohud
Füüsikalised ohud - libe põrand - võib kukkuda
Tööohutus:
Ergonoomia on teadus, mis on suunatud töövahendite ja -tingimuste kohandamiseks vastavalt inimeste vajadustele.
Tööohutus on ohutu töökeskkonna jaoks vajalik, see võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata. Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Risk on võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada.
Sisukontroll on organ, mis kontrollib ettevõtte siseselt töökeskkonna ohutusega seostuvaid tegevusi.
Tegevuskava on töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine.
Töökeskkonnaspetsialist on enda alal pädev, õppinud insener, kes tegeleb ettevõttes töötervishoiu ja tööohutusega.
Töökeskkonnavolinik on töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel töötajatega.
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl.
Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohutegurite põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
Kutsehaigus o haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid, ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist.
Töökeskkonna ohutuse tagavad:
- Päästevahendid
- Kaitsevahendid
- Esmaabivahendid
- Ohutusmärgid
Seadmete üldnõuded:
- Kasutamine ,-kasutus- ja ohutusjuhend
- Korrasolek
Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, valgus, kiirgus, õhuniiskus
Keemilised ohutegurid: kaal
Bioloogilised ohutegurid: Bakterid, viirused, seened
Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, sundasendid
Psühholoogilised ohutegurid: Tööstress - pingeseisund, mille on põhjustanud tööl esinevad stressorid.
Tööstressi põhjustajad: Kultuur - suhtumine, toetus, austus
Ülekoormus - töö sisu ja töökorraldus
Individuaalsed tegurid - tervis ja tööülesannetega hakkama saamine.
Riigi tasand: Töövõimeline elanikkond ja selle arvu suurenemine (Euroopas elanikkonna arv väheneb, eriti töövõimelise elanikkonna osa: rohkem „LEONHARDI BLOGI: Maailmamajandus, rahvastik asustus“).
Üksikisiku tasand: Inimesest lähtuvalt (hea tervis, hea elukvaliteet, erialane kompententsus, kvaliteetne ja produktiivne töö, produktiivne pension).
Töö: Peamised stressorid tööl:
- halvad töötingimused
- vahetustega töö
- pikad tööpäevad
- risk ja ohtlikkus tööl
- uus tehnoloogia
- tööd liiga vähe
- tööd liiga palju
Kuhjunud pingete mittelahendamine viib:
- isikuhäireteni
- läbipõlemiseni
- depressioonini
- stressihaiguste kujunemiseni
- riskikäitumise suurenemisele - traumad, vigastused, liiklusõnnetused, tööõnnetused, suitsiid, vägivald, kuritegevus
- ebatervetele eluviisidele - alkohol, suitsetamine, narkootikumid
- abielude, perekondade purunemine
- töölt lahkumine, vallandamine.

Taigna saagis ehk väljatulek

Retseptid koostatakse tavaliselt suhtega 100 ühikut jahu ehk põhitooraine kohta. Retseptis võetakse kokku kõik jahuliigid. Taigna saagiseks nimetatakse taigna kaalu suhet selle jahu kaaluga, mida kasutati taigna valmistamiseks. Kuna tegemist on suhtarvuga, siis väljendatakse saagist protsentides.
Vt - taigna saagis
T - taigna mass (kg)
J - jahu mass (kg)
Vt=(T×100)/J
netosaagis - taigna kogus 100 osast jahust ja vajaminevast veest.
brutosaagis - taigna kogus 100 osast jahust, teistest toorainetest ja vajaminevast veest.
1kg rukkijahu=0,6 osa vett
sai: min. 0,5 osa vett
Taigna saagis sõltub:
1. Valmistoote niiskussisaldusest
2. Jahu veesidumisvõimest
3. Jahu värskusest
4. Jahu tüübist
5. Jahu sordist
6. Retsepti koostisest
7. Toote tüübist
8. Taigna valmistamise viisist.
Vee kogus sõltub jahu veesidumisvõimest.
Valmistoote niiskus ei tohi ületada etteantud niiskusnormi.
Kk - toote kuivainete mass
Wk - toorainete niiskuse mass
Wt - soovitatav taigna niiskusaste
100-Wt - taignas leiduv kuivaine
Xl - taigna valmistamiseks vajalik vee kogus.
X - üldine taigna niiskusesisaldus (Wk+Xl)
X=Wk+Xl
(100-Wt)/Wt=Kk/X, millest X=(Kk×Wt)/(100-Wt) ehk 100-Wt/Wt=Kk/(Kk×Wt)/(100-Wt) ehk 100-Wt/Wt=Kk(100-Wt)/(Kk×Wt) ehk 100-Wt/Wt= (100Kk-KkWt)/KkWt

Nisutaigna segamisprotsess ja konsistents

Taigen koosneb veest ja jahust. Käärimisel muutuvad vett imavad jahu koostised ja füüsikalised omadused. Jahus leiduvad kliid lõhuvad taigna valguskeletti, tänu sellele väheneb taigna elastsus.
Jämedama jahvatusega jahu paisub kauem kui peenema jahvatusega jahu.
Segamine lõpetatakse, kui:
- kõik toorained on ühtlaselt segunenud.
- taigen lööb nõu servadest ja segaja küljest lahti.
- taigen ei kleepu, on kuiv ja elastne.
- taigna pealispind on sile.
- taigen on saavutanud vajaliku tugevuse ja avaldab rebimisel suurt vastupanu.
Segamise aeg sõltub:
- segamisviisist - kas käsitsi või masinaga
- taigna koostisest
- masina segamisriistast
- masina segamiskiirusest
- toorainete temperatuurist
Struktuur kujuneb kokku segamise korral.
Nõrk jahu - valgud lagunevad pärast ühtlase massi saavutamist. Liiga nõrga konsistentsusega taignas on liiga palju vett (käärib intensiivselt, kuid on halvasti töödeldav).
Tugev jahu - taigna segamist on vaja jätkata pärast ühtlase taigna saavutamist, liiga tugeva konsistensiga taignas ei saa jahu osakesed küllaldaselt paisuda (vett vaja).
Netosaagis - taigna kogus 100 osast jahust ja vajaminevast veest.
Brutosaagis - taigna kogus 100 osast jahust, teistest toorainetest ja vajaminevast veest.
Xl=X–Wk
Xl=[(Kk×Wt):(100-Wt)]-Wk
Xl - taigna valmistamiseks vajalik vee kogus.
X - taigna koguniiskus
Wk - tooraine niiskus
Wt - soovitatav taigna niiskusaste
Kk - tooraine kuivainete mass

Pagari seadmed

Pärmi taigent tehakse masinaga, konksuga:
1. Vajutuspide, ülemine kang tõmba alla nii palju kui tuleb.
2. Porkratta pide keskmine kang paremale.
3. Vormimispide 5-8 sekundit
4. vabastada vormimispide
5. vabasta vajutuspide
Plaat peab olema masina külge fikseeritud.
Togi: Valmistoodangu või küpsetamata toodangu hoidmiseks.
- valmistatakse metallist varbadest ja on varustatud ratastega.
Küpsetusplaadid: valitakse vastavalt ahju suurusele. Võivad olla 2-, 3- või 4-küljest äärestatud.
Noad ja paletid: kookide ja pirukate tõstmiseks.
Kuivainete kast: Suhkur:
- soodustab pärmi kasvu
- magus
- energia
- värvus
- soodustab kõrbemist
- maitseomadus
- küpsised
- tapab pärmi (kui on liiga palju)
Kui tuumalisi kasutatakse enne röstimist, siis nad hakitakse ja tööldetakse, aga pärast küpsetamist neid ei röstita.
Suhkrupuiste:
Rahe- ehk pärlsuhkrupuiste - tundlik niiskuse suhtes
tuhksuhkrupuiste
Temperatuur ja niiskus kerkekapis:
Kui temperatuur on 30°C, siis suhteline õhuniiskus on umbes 80%.
Kui temperatuur on 35°C, siis suhteline õhuniiskus on umbes 70%.
Kui temperatuur on 40°C, siis suhteline õhuniiskus on umbes 60%.
Kerkimise kiirendamiseks:
Temperatuur: 30-40°C
niiskus: 60%
aeglustamiseks:
Temperatuur: 20-30°C
Niiskus: 80%
Küpsetamisel:
- Kasvab tootemaht
- Moodustub koorik ja sisu.
Ahjude liigid:
Tunnelahjud
Konteinerahjud
Korrustega ahjud
Korrustega ahi ehk sahtelahi:
- Küpsetuspõrandad asuvad üksteise peal
- Isoleeritud
- Juhtpaneelil reguleerida temperatuuri
- Küpsetuspõrandad töötavad eraldi
- Auru võimalus
- varustatud siibriga
Konteinerahi:
- kompaktsed
- terve togi korraga küpsema
- isolatsioon
- Auru äratõmme
- lihtne juhtimisprobleem
- signaal
Masina puhastamine:
- Eemalda seade vooluvõrgust.
- Pese kukeldusmasina alusplaat kuumaa vees koos puhastusvahenditega (kui instruktsioon ei ütle teisiti).
- Loputa
Lehttaigen: 4×4=16×16=256
1. 1×4=4         Pärmitaigen:
2. 4×4=16       1. 1×3=3
3. 16×4=64     3×3=9
4. 64×4=256
Ahjud ja kerkekapid:
Tavaruumides kergitamine ei ole otstarbekas.
- Temperatuur
- Õhuniiskus
Kerkekapis kergitades on ohud:
- Kõrge temperatuur
- Kõrge õhuniiskus
Kerkekapid:
1. Konveinerkerkekapp: koos vormimismasina ja tunnelahjuga; kerkimisruumi tagab auruventiilid ja küttekeha.
2. Konteinerkerkekapp: Püstise kapi kujuline, varustatud aurutoru ja küttekehaga; juhtpaneel
3. ahjuga kerkekapp: Asetseb ahju küljes; juhtpaneel.
Ahi:
1) Ohutusnõuded:
* Enne tööle hakkamist:
1. Lülitada nupust käima
2. Lisan temperatuuri
3. Vajutan sisselülitamisnuppu
* tööd tehes: Pane ahi käima, lülita sisse ahju valgustus, pane aeg või sondi temperatuur ja niiskus.
Aeg ja sondi temperatuur välistavad üksteist, samamoodi kambri temperatuur ja delta sond. Kui kumbagi pole määratud, siis ahi ei tööta. Aeg on paneelil.
Juhtpaneel:
1. Seadmetega on lihtsam tööd teha, sest seadmetega saab kiiremini ja ühtlasemalt.
2. Kaal - selle seadmega saab teada aine massi, kukeldaja, selle seadmega saab kukleid teha; Taignarullimismasin - selle seadmega saab taigent rullida;
3. Ebatasane pind, valed töövõtted
4. Taignarullimismasinaga töötades tuleb jälgida: Ohutusjuhendit; seda kohta, kuhu sa oma näpud paned, et  taigen rullide vahele kinni ei jääks, et kaitsevõre oleks kinni.
5. Kukeldusmasin kukeldab tükeldab.
6. a) Kui teed niisutamist - konks
b) kui segad liiva - muretainast - labidas
c) kui vahustad koort - whispel
7. Seadmeid tuleb puhastada pärast iga tööpäeva lõppu, pärast iga kasutamist
8. a) kontrollid, kas masin toimib ja kas kaitsevõre on all.
b) kaitsevõre on all, ei pane käsi kaitsevõre alla
c) paned masina kinni
Ohtlikud olukorrad pagaritöökojas:
Käsi läheb masina alla.
Masinate paigutus pagaritöökojas:
Nii, et kulutada võimalikult vähe ruumi, ja
et nad teistele ette ei jääks.
9. Elektrik
10. 2 kaitsevõret
11. Libe põrand, libedal põrandal võib kukkuda.
Kuum ahi, kuuma ahju vastu minnes võib saada kõrvetada.
Kuumad plaadid, kui sa võtad kuumad plaadid ilma pajakinnasteta ahjust välja, siis sa saad kõrvetada.
12. Taigna kerkimise ajal valmistan ette täidised või toon endale ette vajalikud materjalid.
13. Pagaritöökojas tuleb seadmed paigutada nii, et kõik oleks käe-jala juures, aga ei jääks ka ette.

Koristamine

Mulle ei meeldi koristamine. Koristamine on korratuse korda sättimine, mis on vastuolus loodusseadustega. Loodusseadused ütlevad, et maailm liigub täielikust korrast täieliku korratuse poole.
Minu tuba on kodus pidevalt sassis. Minu arvates tuba peabki olema natukene sassis, et tuleks häid mõtteid.
See on järgmine osa Tartu Kutsehariduskeskuse Pagari eriala puhastusõpetuse moodulist.
Koristamise eesmärgid:
- pindade puhastamine ja puhtana hoidmine
- pinnakattematerjalide kasutusea pikendamine ja nende esteetiluse säilitamine
- ruumide esteetilisuse tagamine
- haigustekitavate mikroobide hävitamine ja paljunemise takistamine
- normaalse töö- ja elukeskkonna loomine
- saavutada ja säilitada soovitud puhtusaste.
- hügieenilisuse loomine.
- turvalisuse loomine
- hubasuse loomine
- säilitab inimese töövõime ja -motivatsiooni
- majanduslikult tulus
Koristamise ülesanded: Säilitada pinnakattematerjalide välimus.
- eemaldada mustus
- säilitada õhu puhtus
Koristamise ülesannetest sõltub, kus seda tööd tehakse ja milline puhtuseaste peab seal olema.
Otstarbekas koristamine: töötaja:
1. tunneb oma tööd
2. tunneb mustust ja selle liike
3. tunneb puhastusaineid ja oskab neid kasutada
4. tunneb pinnakattematerjale ja nende omadusi
5. tunneb puhastusvahendeid ja oskab neid kasutada
6. kasutab õigeid töövõtteid
7. töötab otstarbekalt, ennast ja teisi säästvalt
8. oskab oma töid hinnata
9. oskab oma töid planeerida
10. peab lugu enda ja teiste tööst
Igaühel on võimalik õppida koristama mõistlikult ehk koristada vajaduse järgi, oma võimete kohaselt, keskkonda säästvalt.
Kui sa valdad koristamist, siis on see elu lihtsustav kogemus nii mõnekski tegevuseks.

18 veebruar 2019, Suusatamine

Eile käisin suusatamas, Tartu Maratonil. Maraton oli ainult klassikatehnikas, nii et see oli raske. Maratoni ajal olid õues plusskraadid, lumi sulas. Mida rohkem aeg edasi läks, seda rohkem lumi sulas.
Maratonil käisin ma koos oma onuga. 46. Tartu Maratoni 63 km stardis olime me erinevates stardigruppides. Onu oli eespool ja mina olin umbes 2 stardigruppi tagapool.
Tartu Maratonil oli 4 distantsigruppi:
63 km;
31 km ehk poolmaraton;
63 km Vintage ehk puusuuskade klass;
31 km Vintage.
Nende gruppide naiste ja meeste kolm parimat said auhinnad.
Maratoni ajal tuli igas toitlustuspunktis süüa ja juua, sest muidu väsid ära. Soovitatav on igas toitlustuspunktis vähemalt juua ja võimaluse korral ka süüa, aga mitte liiga palju, sest muidu ei jaksa suusatada. Seda ma ka tegin.
Suusatamisel puudus pooltel laskumisel suusajälg, seetõttu juhtus maratonil palju õnnetusi. Ka mina kukkusin päris mitu korda, umbes 3-4 korda. Ükskord lõikasin ma laskumisel, kus rada ei olnud, koos ühe teise mehega samal ajal samasse kurvi, suusad läksid risti, me põrkasime kokku ja kukkusime. Pärast olid meil suusad risti ja me mõlemad olime lumehanges.
Teine kord sõitsin ma mäest mööda jälge laskumisel teisele, aeglasemale suusatajale tagant otsa, sest suusad olid tema suuskadest libedamad. Tema sõitis puusuuskadega ehk Tartu Maratoni Vintage klass. Hiljem üritasin ma seda vältida kasutades saha tehnikat.
Kolmas kord sõideti suusaga minu suusakepi peale ja ma ei saanud seda üles tõsta, et edasi liikuda ning kuna suusakepp oli üsna tugevalt käe küljes kinni, siis ei saanud ma ka seda lahti lasta. See juhtus mäe peal, kus ma käärsammu astusin. Selle tõttu ma kukkusin ja libisesin mäel natuke allapoole.
Jälje puudumise tõttu oli maratonil ka päris palju katkestajaid. Mina jõudsin õnneks lõpuni.
Jälje puudumise tõttu kasutasin ma laskumisel päris palju sahka. Saha tehnika pidurdas hoogu maha. See oli vajalik selleks, et ma teistele suusatajatele otsa ei sõidaks. Samamoodi lasid sahka ka teised suusatajad.
Maratonil leidsin ma, et kõige kiiremini saab mäest ülesse siis kui sa raja peal tõstad suusa ülesse ja vajutad selle lume peale. Teed seda nagu vahelduvtõuget üks jalg ja sama poole käsi korraga.
Ülejäänud maratonil kasutatud tehnikad olid käärsamm, vahelduvtõuge, sahatehnika ja paaristõuge.
Tegelikult oli üks tehnika veel, midagi vahelduvtõuke ja paaristõuke vahepealset. See käis nii, et kepid lükkasid korraga, nagu paaristõuke puhul, aga jalad liikusid vaheldumisi, nagu teeksid sa vahelduvtõuget.
Ja üks tehnika oli veel: Käed liikusid nagu vahelduvtõuke puhul, aga jalad liikusid astudes. Jalad liikusid nii, et enne igat sammu tõstetakse suusk õhku ja astutakse edasi. Umbes nagu käärsamm ainult et suusa peal, mitte suusakandi peal ja otse, mitte V-kujuliselt.
Käärsamm:
Käärsamm käis nii, et suusad pannakse V-kujuliselt toetudes suusakandi (nurk suusa põhja ja külje vahel) peale ja astutakse ülesse. See on üsna aeglane aga ainsad teistsugused võimalused on mööda jälge üles ronida, mis on siis, kui sul pidamist pole üsna võimatu (seda probleemi õnneks ei olnud, sest lumi oli sula ja pidas).
Vahelduvtõuge:
Mööda jälge tehtav tehnika, milles sõidetakse tavaliselt enamik maratoni distantsi. Selle tehnika puhul liiguvad nii käed kui ka jalad vaheldumisi. Ühe käe kepp liigub eest selja taha, täielikult väljasirutatult ja samal ajal teine jalg liigub ettepoole, põlvest natuke kõverdatult. Siis vahetatakse käed ja jalad omavahel ära. Suusakepid tuleb maha panna umbes suusasaapa juurde. See kehtib kõikide tehnikatele (v.a. sahatehnika, slaalom).
Paaristõuge: Paaristõuke puhul lükkad sa ainult kätega. Selle tehnika puhul on oluline see kui palju su kätel jõudu on. Paaristõuke puhul paned sa kepid maha umbes suusasaapa juurde ja lükkad ennast keppidega edasi. Suusakepid peavad käima täiesti lõpus ära, käsi peab tõuke lõpus olema täiesti sirge.
Sahatehnika:
Sahatehnika puhul pole kepid olulised. Vastupidi, kepid pigem segavad. Sahatehnika on põhimõtteliselt nagu slaalom, üks jalg või mõlemad lähevad suusakandi peale ja hakkavad slaalomi kombel pidurdama (külglibisemisega) jäädes ise peaaegu otse.
Slaalom:
Jalad liiguvad koos ja keeravad külje ette ning siis keeravad teise külje ette. Selle tehnika tegemiseks ei ole vaja keppe, vastupidi need jäävad pigem ette. Kõige paremad suusad selle tehnika tegemiseks on mäesuusad, sest neil ei ole küljel kante vaid nad on külgedelt ümarad. Ümaramate suuskadega saab paremini külge ette keerata. Suuskadega samale poole liiguvad ka jalad, põlved. Jalad liiguvad kogu aeg mõlemad korraga samale poole. Kogu keha liigub kogu aeg jalgadega kaasa. Käed võib hoo suurendamiseks viia lahtiselt ja sirgelt selja taha. Nagu suusakepid tavalisel suusatamisel.
Uisutehnika:
Uisutehnikat võib teha mitut moodi: Tõukega ühele poole, tõukega teisele poole või vaheldumisi. Uisutehnika kasutamiseks ei ole vaja keppe.
Uisutehnika käib niimoodi, et paned jalad V-kujuliselt, kusjuures suusa põhi on vastu lund, mitte kant. Sa toetad suusa põhja peale ja lükkad jalaga suuska edasi. Jalg on põlvest kõverdatud umbes täisnurga alla. Keppidega lükkad paaristõuget. Kepid peavad lükkamisel olema ühe suusa poole kaldu või teise suusa poole kaldu (olenevalt sellest kumb suusk lükkab) või mõlemale poole laiali (säästab energiat, aga saab aeglasemalt edasi kui ühele poole lükates.).
Mina lõpetasin Tartu Maratoni 2997.-ndana ajaga 5.04.05, saades oma vanuseklassis ehk vanuseklassis M20 24-nda koha. Kaotust võitjale 2.32.57.
Mu onu, kes sõitis ja Tartu Maratoni, lõpetas maratoni 1721.-na ajaga 4:34:37, saades oma vanuseklassis ehk vanuseklassis M45 317-nda koha. Ta oli sellega väga rahul, sest ta tegi täiesti super sõidu, oma viimaste aastate ühe parima. Eriti kui arvestada ainult täispikka klassikamaratoni.
Aga nüüd ma siis lõpetan. Suusatamise eri special lõpetab. Nii et head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral. Tšau.

Turundus

Seekord räägime turundusest. Eriti sisuturundusest.

Turundus ehk marketing (inglise keelesmarketing) on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid.

Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.

Tihti peetakse turunduseks ekslikult vaid reklaami või müügitegevust, sest need on turunduse tähtsamad ja avalikkusele nähtavad vahendid.

Turunduse aluseks on turundatav toode või teenus ning kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine.

Turunduse mõiste alla kuuluvad tegevused on: keskkonna analüüsimine (sealhulgas tarbijarühmade defineerimine), toote (brändi) arendamine, hinnakujundus, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhtekorraldus, kliendiinfosüsteemi loomine ja haldamine.

Konkreetse turundusmeetmestiku olemuse määravad otsused erinevate vahendite kasutusviiside osas. Turundusjuhi ülesanne on otsustada, millistele kliendirühmadele millist turundusmeetmestikku rakendada.

Sel alal töötavaid inimesi nimetatakse näiteks turundusjuhtideks või turundusspetsialistideks.

Turundust võib jaotada mikro- ja makroturunduseks, kus esimene käsitleb nähtusi tarbijate, firmade ja majandusharude lõikes ja teine on terviklik õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ja vastupidi.

Lisaks nimetatud jaotusele võib jagada turundust ka kommertsturunduseks ja kasumile mittesuunatud sotsiaalseks turunduseks (social marketing).

Ajalugu

Turunduse arengu võib mõtteliselt jagada viieks turunduskontseptsiooniks:

Esimene etapp, mille orienteeruvat ajalist kuuluvust Lääne-Euroopa ajaloo järgi võib lugeda kuni 1950. aastateni, hõlmas etappi, kus kasumi saamise eesmärgil toimub tegevuste ratsionaliseerimine ja tootmiskulude alandamine ehk lähtepunktiks on tootja ja tema võimalused. Tarbijavajadustega arvestatakse väga üldisel tasandil.

Teine etapp, mida võib lugeda kuni 1960. aastateni, keskendus tootearendusele ja selle eesmärgiks oli kasumit teenida tänu kvaliteetsele tootele.

Kolmas etapp, mis kulges eelmise kahega paralleelselt keskendus enim müügimeetmetele ning nende parandamisele.

Neljas etapp algas orienteeruvalt 1970ndatel ning kestab tänapäevani. Tegu on enim levinud turunduskontseptsiooniga, kus fookuseks on tarbijate vajadused, vahendiks on juhitud turundus ja eesmärgiks on kasumit teenida tarbijate rahulolult. Firma viib end kurssi tarbijate vajadustega ning teeb sellest lähtuvalt tootearendust ning kasutab reklaami, et tagada tarbija teadlikkust antud toote või teenuse kohta.

Viies kontseptsioon sai alguse 21. sajandil ja nimetatakse tervikliku turunduse kontseptsiooniks, mille kohaselt turunduses on kõik aspektid olulised. Toote või teenuse turundamisel lähtutakse laiast ja integreeritud perspektiivist. Tervikliku turunduse kontseptsiooni neli osa on: suhtlusturundus, siseturundus, integreeritud turundus ja sotsiaalne turundus.

Turundusmeetmestik ja -mudelid

Turundusmeetmestik (inglise keeles marketing mix) on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Mõistet turundusmeetmestik tutvustati laiemale avalikkusele esmakordselt Neil Borden artiklis "The Concept of the Marketing Mix". Ta hakkas mõistet aktiivselt kasutama pärast seda, kui tema partner James Culliton oli 1946. aastal kirjeldanud turundusjuhti kui erinevatest komponentidest koosneva segu segajat (mixer), kes mõnikord järgib teiste koostatud valmisretsepte ja teinekord loob uue segu, mida seni keegi pole veel kasutanud.

Tootekeskne lähenemine

4P

1960. aastal pakkus E. Jerome McCarty välja 4P-lähenemisviisi, mida kasutatakse laialdaselt tänapäevani. Paraku on 4P-mõtteviis liiga universaalne, ei sobi iga olukorra jaoks ega sisalda tänapäeva turunduse elemente. Klassikalise turundusmeetmestiku (ing. Marketing Mix, vahel ka 4 P's ehk 4 P-d) käsitleb turundustegevuste planeerimisel nelja vaatenurka:

hind (Price)

müügitoetus (Promotion)

toode (Product)

koht (Place)

7P

Tänapäeval on klassikalist 4P-turundusmeetmestikku täiendatud. Senise tootjakeskse mudeli asemele on loodud rohkem tarbijakeskseid mudeleid. B.H. Booms ja M.J. Bitner pakkusid välja teenindusfirmale sobiva 7P-kontseptsiooni, milles lisaks eelnevale loetakse meetmestiku olulisteks vahenditeks ka personali (Personnel), protsessi (Process) ja portfooliot (Portfolio, Physical evidence).

Tarbijakeskne lähenemine

Väites, et 4P-meetmestik on pigem turundajakeskne, on kirjeldatud ka 4C-turundusmeetmestikku, mis lähtub pigem tarbijast.

4C

4C-mudeli pakkus välja Robert F. Lauterborn 1993. aastal. See oli mudel, mille tarbijakeskne orienteeritus pidi aitama turundamisel liikuda massiturgudelt nišiturgudele.

Tarbija, klient (Consumer, 4P; vaste "toode")

Kulu (Cost, 4P; vaste "hind")

Kommunikatsioon (Communication, 4P; vaste "müügitoetus")

Käepärasus (Convenience, 4P; vaste "koht").

1973. aastal Koichi Shimizu pakutud 4C-mudel laiendati kiiresti 7C-mudeliks, et kajastada paremini 1981. aastaks turunduses valitsenud keerukust.

Ettevõte (Corporation)

Kaup (Commodity)

Kulu (Cost)

Müügikanal (Channel)

Kommunikatsioon (Communication)

Tarbija (Consumer)

Keskkond (Circumstances)

Turundusuuring

Turundusuuring annab infot keskkonna kohta, kus soovitakse antud toodet või teenust turustada. Uuring koosneb järgnevatest osadest nagu: infovajaduse ja eesmärkide täpsustamine, teabeallikate määramine, andmete kogumisviiside kindlakstegemine, valimi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste tõlgendamine ja esitamine. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike turunduskeskkonna tegeliku seisundi ning arengu andmeid. Võidakse kasutada esmast infot, mis on spetsiaalselt hangitud käsiloleva probleemi lahendamiseks (näiteks küsitluse, tagasiside ankeedi, vaatluse või eksperimendi teel) või teisest infot, mis ei ole ekstra kogutud antud uuringu jaoks(firma dokumendid, andmebaasid, internet, era- ja riiklik teave). Alles siis, kui on kindlaks tehtud tarbija/klientide vajadused, saab tegeleda tootearenduse või teenuste struktureerimisega.

Internetiturundus:

Üheks turunduse laialt levinud osaks on internetiturundus. Inglise keeles: Online advertising.

Internetiturundus ehk online-reklaam (ka online-turundus või e-turundus) on kaupade või teenuste reklaamimine ja turundamine interneti teel. Näiteks kuuluvad internetiturunduse alla suunatud reklaamid otsingumootorite tulemuste lehel, bannerid, ajaveebid, interaktiivsed reklaamid, turundus sotsiaalmeedia kaudu, hüpikreklaamid, online-reklaamid, reklaamivõrgustikud ja e-posti eel turundus, sealhulgas ka rämpspostisõnumid.

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Turundus)

Turundust saab õppida Eesti Ettevõtluskõrgkoolis nimega Mainor.

Õpid looma brände, kujundama sõnumeid ja suunama otsuseid.

Aet Kullturunduse erialajuht,turunduse lektoraet.kull@eek.ee3,5 aastatÄrijuhtimise õppekava kõrvalerialaKaugõpe: õpe keskmiselt kord kuus neljapäevast pühapäevaniÕppemaksu igakuise jaotamise ja järelmaksuvõimalusedVilistlastele ja Ülemiste City linnaku töötajatele õppemaks 10% soodsam.

moodulite kaupa | semestrite kaupa

Ettevõtlusõpe (30 EAP)

Alusõpe (15 EAP

)Uurimistöö metoodika (15 EAP)

Ettevõtte juhtimise põhiõpe (15 EAP)

Turunduse erialaõpe (60 EAP)

Kirjalikud tööd ja praktikad (45 EAP)

Turunduse erialal õpid mõistma ja mõjutama inimkäitumist, kujundama sõnumeid, looma brände ning suunama ostuotsuseid. Turundus, müük ja kommunikatsioon on iga ettevõtte üks kõige enam väärtust loovaid tegevusi. Edukates ettevõtetes kuulub turundusjuht kesksesse otsustajate ringi.Turunduse erialal omandad vajalikud teadmised ja oskused, et tegutseda näiteks ettevõtte turundus-, müügi-, loov- või kommunikatsioonijuhina või -spetsialistina, samuti väike- või startup-ettevõtte juhina. Lisaks turunduse erialaoskustele omandad edasiseks karjääriks vajalikke juhtimis-, suhtlemis-, analüüsi-, õigus- ja majandusalaseid teadmisi. Sinu õppejõudude seas on oma valdkonna kogenud eksperdid, paljusid ettevõtteid nõustanud koolitajad ning Eesti tuntud majandus- ja ettevõtlusalased arvamusliidrid.Õppemeetodite valikul lähtume põhimõttest, et teoreetilised teadmised peavad saama ka praktikas läbi proovitud. Õppes kasutatakse palju interaktiivseid õppemeetodeid ning probleemi- ja projektipõhist õpet.Õpe toimub kaugõppes, mis sobib õppimiseks töö ja pere kõrvalt. Meie vilistlaste ja varem teistes kõrgkoolides õppinud tudengite tagasiside põhjal julgeme arvata, et meil on Eesti parim töö kõrvalt õppimist toetav õppekorraldus. Õpe toimub keskmiselt kord kuus neljapäevast pühapäevani, millele lisandub iseseisev õppimine. Heida ka pilk üliõpilasellu EEK üliõpilasesinduse Facebooki lehel.Kogu õpe on toetatud spetsiaalselt kaugõppijate vajaduste järgi arendatud IT-lahendustega. Oleme 99% paberdokumentide vaba kõrgkool. Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor pidevalt arendatav unikaalne õppeinfosüsteem on pälvinud korduvalt rahvusvaheliste hindamiskomisjonide tunnustuse.

Turunduse eriala, nagu kõik meie õppekavad, on hinnatud ja akrediteeritud rahvusvahelise hindamiskomisjoni poolt. Viimati toimunud hindamisel aastal 2017 anti turunduse ja teiste ärinduserialade õpetamisele Eesti kõrghariduse kõrgeim võimalik hinnang. Eriliste tugevustena nägi ekspertide komisjon, keda juhtis London School of Economics esindaja, õppe elulähedust, õppekavade pidevat arendamist, üliõpilaste ja kooli lähedast suhtlust ning tihedat koostööd tööandjatega.

Turunduse erialal on erialaspetsiifiline õppeprogramm koostatud ja õpetamine toimub koostöös turundusagentuuriga Creative Union, Turundajate Liidu ja Eesti Suhtekorraldajate Liiduga.

Oma varasemat kogemust ja õpinguid, mille sisu on õppekavaga sama, saad lasta arvestada, et vähendada oma õppekoormust ja õppemaksu. Tutvu kajärelmaksuvõimalust pakkuva Mainori Kõrgharidusfondiga. Õppekorraldus on üles ehitatud selliselt, et kõik uurimistööd ja praktikad saad mugavalt siduda oma tööga. Sellega säästad enda aega, ühtlasi lood aga ka suuremat väärtust oma ettevõttele või tööandjale.

Rohkem kui 15% meie kaugõppe üliõpilaste õpinguid finantseerib tööandja ja see osakaal kasvab iga aastaga. Kõrghariduse finantseerimine on töötajale motiveeriv ja samal ajal tööandjale odavam kui palgatõus või preemia. Töö sisuga otseselt seotud kõrghariduse finantseerimiselt ei tule maksta ei sotsiaal- ega tulumaksu. Kindlasti paku oma tööandjale võimalust investeerida ettevõtte tähtsaimasse varasse - andekasse inimesse. Meie üliõpilaste ja vilistlaste kogemus näitab, et kaks tööpäeva kuus, mis veedad koolis, ei vähenda, vaid hoopis väga selgelt suurendab Sinu tööpanust.

Turunduse eriala on võimalik õppida täismahus Tallinna õppekeskuses. Tartu õppekeskuses on võimalik kogu õppekava läbida, kui turunduse eriala valinuid on Tartus vähemalt 15. Muul juhul on Tartu õppekeskuses võimalik läbida õppest kaks kolmandikku. Erialaõppe moodul, vt ülal vasakul "Õppekava ja õppejõud", toimub sel juhul Tallinnas.

Õpe toimub mõlemas linnas kaugõppena, mis võimaldab käia neljapäevast pühapäevani toimuval sessioonil õppimas ka teises linnas. Tartust saabunud üliõpilastel on võimalik leida soodsat majutust EEK ühiselamus, mis asub Ülemiste rongipeatusest viie- ja Tallinna õppekeskusest kaheminutilise jalutustee kaugusel.

Praktiline ettevõtluskõrgharidus nõuab õppijate ja kooli tihedat koostööd. Seetõttu ootame turunduse erialale kandideerima inimesi, kes on valinud eriala teadlikult, kellel on selge plaan, miks soovitakse turundusalast haridust omandada, kõrge motivatsioon õppida ja valmidus kaasa mõelda, kuidas õpet veel paremini korraldada. Meie jaoks on ettevõtluskõrgharidus  professionaalsete osapoolte vaheline võrdne partnerlus.

Õppeaastal 2018/2019 võetakse turunduse erialale vastu kuni 30 uut üliõpilast. Turunduse eriala lõpetanu omandab rakenduskõrghariduse diplomi ärijuhtimise õppekava turunduse erialal. Kandideerimiseks esita avaldus siinsamas kodulehel ja lae seejärel üles vajalikud dokumendid.

Vastuvõtukriteeriumid:

• keskharidus;
• lühiessee, milles kirjeldad oma tööalaseid ambitsioone, karjääriplaane ja tulevase hariduse rolli nendes (30%);
• vastuvõtuvestlus (50%);
• õpimotivatsioon ja ettevõtlik eluhoiak (20%).
• (https://www.eek.ee/kõrgharidus/eriala/turundus#ol5c69d688b650e_href)
• Lõpetuseks: 
• Turunduse põhitõed: Jaga igal pool, kus võimalik, niipalju kui võimalik.
• Leia üles oma peamine sihtgrupp ja reklaami neile oma toodet või teenust.
• Turunduse hea tava:
• Ole aus ja õiglane. Jaga õiget teavet.
•  Ära reklaami sama toodet erinevatele inimestele erineva hinnaga (jutt käib täpselt samast tootest samas poes samal ajal). 
• Kohtle kliente võrdselt
• Kliente võib suunata ja mõjutada, aga mitte ostma sundida.

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• Üliõpilasele
• Postkast
• ÕIS
• ENG
  RUS
• Kõrgharidus
• Magistriõpe
• Kõrgkoolist
• Avatud Kõrgkool
• Sündmused
• Uudised
• Üliõpilaselu
• Raamatukogu
• Koolitused
• Rakendusuuringud
• Küsi julgelt!

Ruta Arumäe

ruta.arumae@eek.ee

Mats Soomre

mats.soomre@eek.ee

Elari Tamm
ettevõtluse lektor,
ettevõtlusõppe konsultant

elari.tamm@eek.ee

Sisuturundus:

Sisuturundus on tekstireklaami vorm, mis sarnaneb ajakirjandusartikliga. Sisuturundus keskendub sisu loomisele, avaldamisele ja sihtrühmale edastamisele ning ettevõtted kasutavad seda samadel eesmärkidel kui reklaami, selleks et:

• suurendada kasutajaskonda
• mitmekesistada kasutajaskonda
• luua või suurendada online-müüki
• luua kasutajate veebikeskkond

Erinevalt teistest turundusvormidest tugineb sisuturundus kliendi olemasolevatele vajadustele ja nendest arusaamisele, mitte uute vajaduste tekitamisele. Nagu James O'Brian Contelyst kirjutas Mashable'is: “Sisuturunduse peamine idee seisneb selles, et bränd peab andma midagi väärtuslikku, et saada midagi väärtuslikku tagasi. Reklaami asemel ole saade/show. Veebibänneri asemel ole kaanelugu.”^[viide?] Sisuturunduses peaks ettevõtete põhirõhk olema kliendi vajadustel. Vajaduse tuvastanud ettevõte saab mitmel viisil informatsiooni edastada. Näiteks ajakirjanduslikus vormis uudiste, infograafikute, artiklite ja fotode abil või reklaamivorme: videoid, valgeid raamatuid, e-raamatuid, e-posti, uudiskirju, juhtumiuuringuid, juhendeid, küsimusi-vastuseid, fotosid, blogipostitusi jms kasutades.

AjaluguRedigeeri

Reklaamis on sisu loomist kasutatud juba pikka aega selleks, et bränditeadlikkust suurendada ning et brändi imagot konstrueerida. Näiteks:

• 1895. aastal lõi John Deere ajakirja The Furrow, milles jagas talunikele teavet, kuidas tulusamalt töötada. Ajakiri ilmub endiselt 40 riigis 12 keeles.
• 1900. aastal töötas Michelin välja Michelini juhendi, milles teavitas autojuhte autohoolduse ja reisinippide kohta. Kokku jagati tasuta 35 000 eksemplari.
• 1904. aastal jagas Jell-O müügimees ukselt uksele käies tasuta kokaraamatuid, reklaamides magustoitu kui mitmekülgset rooga. 1906. aastaks kasvas firma käive üle 1 miljoni dollari.

Ingliskeelset väljendit “sisuturundus” kasutati esimest korda 1996. aastal, kui John F. Opphedahl juhtis ajakirjanike ümarlauda American Society ajalehe toimetajate jaoks. 2014. aastaks oli ajakiri Forbes kirjutanud artikli seitsmest kõige populaarsemast viisist, kuidas ettevõtted kasutavad sisuturundust. Ajakirjanik tõi välja asjaolu, et 2013. aastaks oli sisuturunduse kasutamine ettevõtete üldise turundusstrateegia osana kasvanud 60%-lt aastas 93%-le.

Sisu loomineRedigeeri

Tavaliselt käivad ettevõtted sisu luues läbi kolme etappi:

Sihtrühma ja selle vajaduste kindlakstegemineRedigeeri

Eduka sisuturunduse kampaania loomise esimene samm on määratleda sihtrühm, mida üldiselt tuntakse kasutaja segmenteerimisena. Edukad sisuturunduse tellijad ei mõtle ainult oma toodete ja teenuste müügile, vaid mõistavad ka klientide vajadusi ning soove. Näiteks, kui turundada food truck´i, siis võib klienti defineerida kui noort 20. sajandi lõpus sündinud inimest, kes töötab viie minuti kaugusel San Fransisco kesklinnast ja naudib tervislikku toitu. Mida kitsamalt on võimalik klienti määratleda, seda lihtsam on kirjutada sisu, mis on suunatud sihtrühmale.

Sisutüüpide määramineRedigeeri

Kõige sagedamini kasutatakse sisuturundust blogipostitustes, kuid ka teised sisutüübid võivad kliendile mõjuda. Sisu hõlmab:

• e-raamatuid
• videoid
• infograafikud
• viktoriine
• nimekirju
• juhendeid
• vebinare
• küsimusi ja vastuseid
• uuringuid
• intervjuusid
• reklaamtrükiseid

Õige sisutüüp sõltub ettevõtte eesmärkidest ja sihtrühmast. Näiteks arhitektuurifirma, mille sihtrühm on suurte elamurajoonide kinnisvaraarendajad, võib kasu saada nimekirja loomisest, mis toob välja kõik pidepunktid, millega arendaja peaks enne lepingu sõlmimist arvestama. Kohalik toitlustusfirma, mis on suunatud hõivatud perekondadele, võib kasu saada hoopis videost, mis näitab kodus tehtud toidu soojust ja värskust.

Sisuhaldussüsteemi loomineRedigeeri

Selleks et selle reklaamivormiga alustada, on ettevõtetel vaja luua sisuhaldussüsteem (content management system ehk CMS). Kuigi sisuhaldussüsteeme on palju ja need kõik pakuvad erinevaid väärtusi, on enamikul neist eri funktsioone, mis aitavad luua teksti ning hõlmavad väljaandeid ja andmeid, et jälgida oma postituste edukust.

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Sisuturundus)

Reklaam tuleks panna saate keskele, sest siis jääb reklaam nii-nimetatud „nähtamatuks". Reklaami võib panna ka saate algusesse, aga mitte mingil juhul saate lõppu, sest, saadet ei pruugita lõpuni vaadata. Reklaami saate lõppu panemisel ei vaadata saadet kindlasti lõpuni.Reklaam tuleb niimoodi saate sisse panna, et ei oleks aru saada, et see on reklaam. Reklaam peab panema inimesi ostma toodet või teenust (Reklaamipsühholoogia). Selleks võib korraldada kampaaniaid. Hinda natuke alandama, et tuleks rohkem ostjaid. Selle tõttu saad sa lõpuks rohkem raha (rohkem inimesi tuleb ostma, sest hind on madalam). Inimesed tahavad osta võimalikult kvaliteetseid tooteid võimalikult madala hinnaga. Kui sinu poe kõrval on samasuguseid tooteid müüv pood, siis selleks, et sa saaksid rohkem ostjaid, peab sinu poes olema hind madalam või kvaliteet kõrgem või tugevam, tuntum, rohkem reklaamitud bränd. Kui bränd on tugevam, rohkem reklaamitud, tuntum, siis inimesed arvavad, et ja selle brändi toodete kvaliteet on kõrgem (Kuigi see ei pruugi nii olla).

Kui sa midagi väidad siis peaks olema see tõde, vähemalt pooltõde (Turunduse hea tava). Võimalus on korraldada turuuuring:

Turu-uuringud on turunduse üks alustalasid, ilma milleta ei saa hakkama ükski turundaja. Olenemata sellest, kas uuringud tellitakse või viiakse ise läbi, on vaja teada uuringukvaliteeti määravaid tegureid ja osata ebakvaliteetse uuringu riske ennetada. Turunduses on oluline ROI (Return on Investment) ja see ei tulene mitte odavatest läbiviimiskuludest, vaid asjatundlikusest. (https://mi.ee/koolitused/turu-uuringute-uued-meetodid)

Kuidas teha turu-uuringut?

Turu-uuringuks on kolm võimalust: teha ise, soetada valmisaruanne või tellida uuring. Mida rohkem turuinfot kogutakse, seda asjatundlikumaks muutub ettevõtte personal.

Kõige keerulisem on teha esimest uuringut,  järgmised on juba lihtsamad. Millest siis alustada?

Turu-uuring annab vastused olulistele küsimustele, mis tekivad turundusotsuste langetamisel. Uuringuid kavandades ja tehes on tähtsad ka uurijate kogemused ja arvamused. See aitab hinnata teabe vajalikkust, allikaid, hankimisviise, kasutusvõimalusi ja tõenäolisi tulemusi. Turu-uuringu tegemiseks tuleb mõista kolme lähtepunkti:  probleem tuleb defineerida õigesti ja sõnastada nii, et andmete kogumiseks on võimalik koostada küsimustik; uuringut tuleb hinnata tervikuna ja arvestada selle mõju.

Kui ettevõttele on selge, et uuringut on vaja, tuleb sõnastada probleem. Selles lähtuvalt tuleb koostada küsimustik. Kui probleem on esitatud valesti või puudulikult, võib juhtuda, et uuringu tulemustest pole otsuste langetamisel abi.

Küsitlus ja selle tüübid. 

Küsimusi saab esitada erinevat moodi, nende vormistamiseks on erinevaid võimalusi.Küsimused võivad olla otsesed või kaudsed. Otse­seid küsimusi kasutatakse siis, kui soovitatakse uurida tarbija käitumist või koostada statistikat. Näiteks: millal te ostsite viimati oma koju kapi? Kust te selle ostsite?Kui uuritakse inimeste arvamust, et luua pilti vastajate ja tõekspidamisest, kasutatakse kaudseid küsimusi. Need võivad olla kinnise või lahtise lõpuga. Kinnise lõpuga küsimused on vastusevariantidega, lahtise lõpuga küsimustele vastatakse oma sõnadega.Küsimustikes kasutakse otseseid ja kaudseid ning kinnise ja lahtise lõpuga küsimusi vaheldumisi. Internetis on palju rakendusi, mille abil küsitlusi korraldada.Tarkvaralahenduste abil saab koostada küsitlusi, mis on vastajate jaoks mugavad ja kiired. Tuntumad abivahendid on Google Forms,Survey­Monkey, Surveygizmo ja Eestis väljatöötatud e-Formular.

Andmete kogumine vaatluse teel.

 Infot on võimalik saada vaatlemisega, see võib olla isiklik või mehaaniline.Vaatluse kriteeriumid on info kättesaadavus vaatluse teel, jälgitava toimingu etteaimatavus, jälgitava toimingu sagedus ja lühiajalisus. Turu-uurijatele meeldib vaatlusmeetod. Selle abil saab fikseerida tegelikku tegevust või uuritava käitumist ilma, et kaasneks subjektiivne arvamus.

Andmete kogumine katse teel. 

Katse eesmärk on uurida muutujate põhjus­likke seoseid. Valitakse tarbimisrühm ja selgitatakse selle reaktsiooni mõjuritele. Katse käigus muudetakse teadlikult üht või mitut sõltumatut muutujat ning registreeritakse selle muutuja väärtus, mis kõige rohkem huvi pakkus.Sõltumatud muutujad on seotud turundusmeetmetega, näiteks muudetakse hinda, müügikohta vms. Sõltuvad muutujad on näiteks käive, kauba tuntus ja poolehoid kaubale. Muutujate variatsioonid võivad anda huvitavaid tulemusi, näiteks proovitakse veebiturunduses korraga erinevaid reklaamtekste ja vaadatakse, milline meelitab kõige rohkem klikke.Meetodit on huvitav ja ahvatlev kasutada, aga tuleb arvestada selle puudusi. Teoreetiliselt muutub turg meie tegutsemise tõttu, kuigi tegelikult ei pruugi turul midagi toimuda. Kui midagi juhtub, võib see olla ka lisa­tegurite pärast, mida katse arvesse ei võtnud.

Tellitud turu-uuring.

 Turu-uuringud on sageli aeganõudvad ja keerulised. Tihti ei ole ettevõttes piisavalt aega või inimesi, et sellega tegeleda. Siis tuleb kaaluda uuringu tellimist asjatundjatelt.Nii Eestis kui ka välisriikides on teenusepakkujaid, kes teevad uuringuid. Kindlasti tuleb kontrollida nende tausta, tutvuda tehtud töödega, kõneleda teiste klientidega ning välja selgitadauuringut tegeva inimese kogemused. Uuringu tegijal peaks olema piisav töökogemus, ta peab mõistma tegevusvaldkonda, olema töötanud erinevate klientidega jne. Koostöös uuringu tegijaga tuleb kokku leppida lähteülesanne, ajagraafik, oodatav tulemus ning kulud, et vältida hilisemaid erimeelsusi.Uuringu tegija peab oskama lahti seletada uuringu eelarve: millele ja kui palju raha kulub ja mis teenused on hinnas. Parim viis hindu võrrelda on paluda pakkumisi mitmelt ettevõttelt.

Tasub teada

1.  Kavandamise etapid

Sõnastada probleem ja püstitada eesmärgid.Analüüsida olukorda, püstitada hüpotees, teha kindlaks infovajadus.Määrata teabeallikad.Kas teiseseid andmeid on piisavalt? – Ei/JahKui ei ole, siis valida esmaste andmete kogumismeetod.Kui on, siis koguda teisesed andmed.Määrata valim.Koguda andmed.Töödelda ja analüüsida andmed.Tõlgendada ja esitleda tulemused.Etappide järjekord ei ole kohustuslik, tihti toimub mitu etappi korraga.

2. Andmete kogumine

Levinumad esmase info kogumise viisid on:küsitlus,vaatlus,eksperiment.Andmete kogumise meetod sõltub probleemist, uuringu eesmärgist, ettevõtte ajalistest ning rahalistest võimalustest jt teguritest. Kõige enam kasutatakse andmete kogumiseks küsitlusi.

3. Nõudluse uurimine

Oluline osa turu-uuringutest on nõudluse uurimine.Nõudlus-uurimuse laitmatu korraldamine on keeruline ülesanne, mis nõuab suuri kulutusi ja uurimismeetodite head tundmist.Nõudlust küsitluse teel uurides võib koguda infot, mida mujalt kätte ei saa. Selle võib tinglikult jagada kolme rühma.sotsiaal-majanduslik info (tulud, perekonna suurus, tegevusala, elukoht).info toote soovitavate omaduste kohta (kvaliteet, vorm, suurus, viimistlus, pakend).sotsiaal-psühholoogiline info (eelistused, hoiakud, kalduvused).

4. Turu-uuringu valmisaruanne

Ettevõtte juhtimises tuleb sageli kiiresti otsustada ja pole otstarbekas teha aja- ja rahamahukat uuringut. Sel juhul on lahendus osta valmis­aruanne. Valmisaruande peamine eelis on kiirus. Aruanded on saadaval kohe ja uuringule kuluv aeg säästetakse. Teine eelis on hind: valmisaruandeid müüakse suurele hulgale klientidele, seega on ühe aruande hind madalam kui selle koostamise kulud.Peamine miinus on, et aruanne ei tarvitse vastata ettevõtte vajadustele (põhiküsimus on erinevalt püstitatud, valim ja sihtrühmad on teistsugused, geograafilised piirkonnad on erinevad, andmeid on teisti töödeldud vms). Kogenematu ostja võib oodata rohkem sisulist infot ja vastuseid küsimusele: mida teha?, aga sellist infot need aruanded ei paku. Neis on vaid faktid.

 

Turu-uuringu allikad

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel on palju asjakohast infot.

Tasuta andmekogud ja turuinfo

Export Navigator: tasuta turu-uuring.U.S. Commercial Service MarketResearch Library: tööstus- ja riigi­spetsiifilised turu-uuringud,veebileheküljed ja kaubanduskataloogide nimekirjad.Eesti välisministeeriumi kodulehe riikide ülevaated eksportööridele.Rahvusvahelise kaubanduse ja ekspordi-impordi andmebaasi FITA lingikogu.Rootsi kaubandusagentuuri välisriikide infobaas Export Helpdesk.The Guide for EU Exporters jagab infot, kuidas Euroopast eksportida.CBI European Market Informationi ülevaated Euroopa turgude kohta.

Tasulised turu-uuringud

Euromonitori ja Businessmonitori andmekogud: ülemaailmsed infosüsteemid, mis pakuvad teavet äritegevuse kavandamiseks ja strateegiliste otsuste tegemiseks.MarketResearch.com-i turu-uuringute kogumik (otsimine on tasuta, uuringud tasulised).

Info andmebaaside kasutamise kohta

Turu-uuringute tegijate kataloog Blue Book paberil, hind ligikaudu 200 dollarit.USA statistika: http://www.stat-usa.gov/Sidusandmebaas Dialog mitme kasutamisvõimalusega, näiteks DialogSelect Open Access, kus otsinguvõimalused on ilma paroolideta, maksmine krediitkaardiga.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ruumides saab kasutada alltoodud võimalusi.Businessmonitor – ülemaailmne tööstussektorite, riikide ja tarbijate kohta teavet pakkuv infosüsteem.Kompass – otsingumootor eri valdkondade kohta kogu maailmas.Market Line Info – ettevõtete, tööstuste, finantside, toodete ja riikide andmekogu.Global Business Insights – pakub täpset ja objektiivset infot majandussektorite turgude ning ettevõtete kohta

(https://www.aripaev.ee/uudised/2013/03/20/kuidas-teha-turu-uuringut)

Kuid nüüd ma siis lõpetan. Nii, et head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.