Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

neljapäev, 20. juuli 2023

Mendeli seadused

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mendeli seadused

Gregor Mendel (1822-1884) oli Brno kloostri munk ja kohaliku reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja, kes:

  • Teostas katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevate tunnustega taimi.
  • Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani).
    • P - parentes (vanemad)
    • F - filia, filialis (tütar ja poeg)
    • X - ristamine
    • 0-> - isane
    • +0 - emane
    • F1, F2, F3 - põlvkonnad
  • Rakendas statistikat tulemuste töötlemiseks s.t. kõik Mendeli seadused on statistilise iseloomuga.
  • Mendel avastas ja sõnastas pärilikkuse üldised seaduspärasused ning neid tuntakse tänapäeval Mendeli seaduste ehk mendelismi nime all.
  • Mendel teostas katseid aedhernega (hea valik).
    • seemnete värvus (kollane – dominantne, roheline – retsessiivne)
    • seemnete kuju (sile – dominantne, krobeline – retsessiivne)

Mendel ristas alguses ainult ühe tunnuse poolest erinevaid hernesorte ning jälgis selle tunnusepaari esinemist hünriidsetes põlvkondades. Hiljem uuris Mendel ka kahe ja mitme tnnuse samaaegset pärandumist.

Monohübriidne ristamine kus vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel.

Mendeli esimene seadus (ühetaolisuse seadus) – homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne.
Mendeli teine ehk lahknemisseadus – heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine fenotüübilise suhtega 3:1 või 1:2:1 ja genotüübilise suhtega 1:2:1.

Erandid :

  • Intermediaarsus ehk tunnuste vahepealne avaldumine.
  • Kodominantsus ehk üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused.

Dihübriidne ristamine:

  • vaadeldakse kahe tunnuse kujunemist järglastel;
  • dihübriidne ristamine on võrreldav kahe sõltumatu monohübriidse ristamisena.

Mendeli kolmas seadus – di(polü)hübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist.

NB! Mendeli seaduste kehtimiseks peavad geenid asuma eri kromosoomides.

Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused:

Tunnus

Dominantne

Retsessiivne

 Tedretähnid On Ei
 Huuled Paksud Kitsad
 Silmad Suured Väikesed
 Juuksekasvupiir Kolmnurkne Sirge
 Keel Võime rulli keerata Suutmatus rulli keerata
 Kõrvanibu Lahtine Kokku kasvanud
 Nina Kongus Sirge
 Karvakasv Tugev Nõrk
 Kiilanemine Varajane Ei
 Käe kasutamine Parem Vasak
 Sõrmed Kõverad Sirged

Mendeli seaduste kehtivuse eeldused:

  • vanemorganismid peavad uuritavate alleelide suhtes olema homosügoodid;
  • kõikide genotüüpidega indiviidid peavad olema võrdse eluvusega;
  • järglaste arv peab olema piisavalt suur;
  • Mendeli seaduste kehtimiseks peab arvestama ka tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist.

Mendelismi põhiseisukohad:

  • Mendelism eitab kromosoomide ristsiiret ehk krossingoveri.
  • Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel.