Arktiline kliimavööde
Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev.
Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C samatemperatuurijoont.
Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima.
Aasta läbi valitsevad siin arktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poolaastani kestav polaaröö ja valge jää ja lumega kaetud pinnase tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osa.
Arktilise kliimaga piirkondadel on madalad õhutemperatuurid nii talvel (kuni −40 °C) kui ka suvel (juuli keskmine õhutemperatuur kuni +5 °C). Polaarpäeva jooksul otsekiirguse hulk on suur, aga on ka pilvine ilm ududega. Aastane sademetehulk 100–200 mm. Lähisarktilise kliimale üleminekul areneb tsüklonaalne tegevus ja sademete hulk suureneb kuni 400 mm aastas.
Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab arktilisele kliimatüübile E polaarkliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga alla +10 °C, kus eristatakse kahte kliimatüüpi: ET – tundrakliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga vahemikus 0...+10 °C ja EF – külmakõrbe kliima, kus mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C.
Arktilist kliimavöödet ja Antarktilist kliimavöödet nimetatakse ka polaarkliimavöödeteks.
