Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

esmaspäev, 18. veebruar 2019

18 veebruar 2019, Suusatamine

Eile käisin suusatamas, Tartu Maratonil. Maraton oli ainult klassikatehnikas, nii et see oli raske. Maratoni ajal olid õues plusskraadid, lumi sulas. Mida rohkem aeg edasi läks, seda rohkem lumi sulas.
Maratonil käisin ma koos oma onuga. 46. Tartu Maratoni 63 km stardis olime me erinevates stardigruppides. Onu oli eespool ja mina olin umbes 2 stardigruppi tagapool.
Tartu Maratonil oli 4 distantsigruppi:
63 km;
31 km ehk poolmaraton;
63 km Vintage ehk puusuuskade klass;
31 km Vintage.
Nende gruppide naiste ja meeste kolm parimat said auhinnad.
Maratoni ajal tuli igas toitlustuspunktis süüa ja juua, sest muidu väsid ära. Soovitatav on igas toitlustuspunktis vähemalt juua ja võimaluse korral ka süüa, aga mitte liiga palju, sest muidu ei jaksa suusatada. Seda ma ka tegin.
Suusatamisel puudus pooltel laskumisel suusajälg, seetõttu juhtus maratonil palju õnnetusi. Ka mina kukkusin päris mitu korda, umbes 3-4 korda. Ükskord lõikasin ma laskumisel, kus rada ei olnud, koos ühe teise mehega samal ajal samasse kurvi, suusad läksid risti, me põrkasime kokku ja kukkusime. Pärast olid meil suusad risti ja me mõlemad olime lumehanges.
Teine kord sõitsin ma mäest mööda jälge laskumisel teisele, aeglasemale suusatajale tagant otsa, sest suusad olid tema suuskadest libedamad. Tema sõitis puusuuskadega ehk Tartu Maratoni Vintage klass. Hiljem üritasin ma seda vältida kasutades saha tehnikat.
Kolmas kord sõideti suusaga minu suusakepi peale ja ma ei saanud seda üles tõsta, et edasi liikuda ning kuna suusakepp oli üsna tugevalt käe küljes kinni, siis ei saanud ma ka seda lahti lasta. See juhtus mäe peal, kus ma käärsammu astusin. Selle tõttu ma kukkusin ja libisesin mäel natuke allapoole.
Jälje puudumise tõttu oli maratonil ka päris palju katkestajaid. Mina jõudsin õnneks lõpuni.
Jälje puudumise tõttu kasutasin ma laskumisel päris palju sahka. Saha tehnika pidurdas hoogu maha. See oli vajalik selleks, et ma teistele suusatajatele otsa ei sõidaks. Samamoodi lasid sahka ka teised suusatajad.
Maratonil leidsin ma, et kõige kiiremini saab mäest ülesse siis kui sa raja peal tõstad suusa ülesse ja vajutad selle lume peale. Teed seda nagu vahelduvtõuget üks jalg ja sama poole käsi korraga.
Ülejäänud maratonil kasutatud tehnikad olid käärsamm, vahelduvtõuge, sahatehnika ja paaristõuge.
Tegelikult oli üks tehnika veel, midagi vahelduvtõuke ja paaristõuke vahepealset. See käis nii, et kepid lükkasid korraga, nagu paaristõuke puhul, aga jalad liikusid vaheldumisi, nagu teeksid sa vahelduvtõuget.
Ja üks tehnika oli veel: Käed liikusid nagu vahelduvtõuke puhul, aga jalad liikusid astudes. Jalad liikusid nii, et enne igat sammu tõstetakse suusk õhku ja astutakse edasi. Umbes nagu käärsamm ainult et suusa peal, mitte suusakandi peal ja otse, mitte V-kujuliselt.
Käärsamm:
Käärsamm käis nii, et suusad pannakse V-kujuliselt toetudes suusakandi (nurk suusa põhja ja külje vahel) peale ja astutakse ülesse. See on üsna aeglane aga ainsad teistsugused võimalused on mööda jälge üles ronida, mis on siis, kui sul pidamist pole üsna võimatu (seda probleemi õnneks ei olnud, sest lumi oli sula ja pidas).
Vahelduvtõuge:
Mööda jälge tehtav tehnika, milles sõidetakse tavaliselt enamik maratoni distantsi. Selle tehnika puhul liiguvad nii käed kui ka jalad vaheldumisi. Ühe käe kepp liigub eest selja taha, täielikult väljasirutatult ja samal ajal teine jalg liigub ettepoole, põlvest natuke kõverdatult. Siis vahetatakse käed ja jalad omavahel ära. Suusakepid tuleb maha panna umbes suusasaapa juurde. See kehtib kõikide tehnikatele (v.a. sahatehnika, slaalom).
Paaristõuge: Paaristõuke puhul lükkad sa ainult kätega. Selle tehnika puhul on oluline see kui palju su kätel jõudu on. Paaristõuke puhul paned sa kepid maha umbes suusasaapa juurde ja lükkad ennast keppidega edasi. Suusakepid peavad käima täiesti lõpus ära, käsi peab tõuke lõpus olema täiesti sirge.
Sahatehnika:
Sahatehnika puhul pole kepid olulised. Vastupidi, kepid pigem segavad. Sahatehnika on põhimõtteliselt nagu slaalom, üks jalg või mõlemad lähevad suusakandi peale ja hakkavad slaalomi kombel pidurdama (külglibisemisega) jäädes ise peaaegu otse.
Slaalom:
Jalad liiguvad koos ja keeravad külje ette ning siis keeravad teise külje ette. Selle tehnika tegemiseks ei ole vaja keppe, vastupidi need jäävad pigem ette. Kõige paremad suusad selle tehnika tegemiseks on mäesuusad, sest neil ei ole küljel kante vaid nad on külgedelt ümarad. Ümaramate suuskadega saab paremini külge ette keerata. Suuskadega samale poole liiguvad ka jalad, põlved. Jalad liiguvad kogu aeg mõlemad korraga samale poole. Kogu keha liigub kogu aeg jalgadega kaasa. Käed võib hoo suurendamiseks viia lahtiselt ja sirgelt selja taha. Nagu suusakepid tavalisel suusatamisel.
Uisutehnika:
Uisutehnikat võib teha mitut moodi: Tõukega ühele poole, tõukega teisele poole või vaheldumisi. Uisutehnika kasutamiseks ei ole vaja keppe.
Uisutehnika käib niimoodi, et paned jalad V-kujuliselt, kusjuures suusa põhi on vastu lund, mitte kant. Sa toetad suusa põhja peale ja lükkad jalaga suuska edasi. Jalg on põlvest kõverdatud umbes täisnurga alla. Keppidega lükkad paaristõuget. Kepid peavad lükkamisel olema ühe suusa poole kaldu või teise suusa poole kaldu (olenevalt sellest kumb suusk lükkab) või mõlemale poole laiali (säästab energiat, aga saab aeglasemalt edasi kui ühele poole lükates.).
Mina lõpetasin Tartu Maratoni 2997.-ndana ajaga 5.04.05, saades oma vanuseklassis ehk vanuseklassis M20 24-nda koha. Kaotust võitjale 2.32.57.
Mu onu, kes sõitis ja Tartu Maratoni, lõpetas maratoni 1721.-na ajaga 4:34:37, saades oma vanuseklassis ehk vanuseklassis M45 317-nda koha. Ta oli sellega väga rahul, sest ta tegi täiesti super sõidu, oma viimaste aastate ühe parima. Eriti kui arvestada ainult täispikka klassikamaratoni.
Aga nüüd ma siis lõpetan. Suusatamise eri special lõpetab. Nii et head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral. Tšau.