Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

kolmapäev, 10. juuli 2024

Nõmmemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.

Nõmmemetsade levila on Eestis ebaühtlane, rohkem leidub neid Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel, Eesti metsadest moodustavad nad umbes kolm protsenti. Nõmmemetsi esineb Eestis luidetellimnomõhnadeloosidel jne.

Nõmmemetsades esineb kõige rohkem mändi, hoopis vähem esineb kuuskearukaske jt puuliike. Kasvupinnas on happeline ning põhjavesi asub mitme meetri sügavusel.

Alustaimestik on üldjuhul liigivaene ja hõre. Puhmarinde moodustavad tavaliselt kanarbikpohlleesikasnõmm-liivatee ja rannikualadel ka kukemari.

Rohttaimestik tavaliselt puudub või esineb hõredalt palu-härgheinakassikäppa ja mõningaid kõrrelisi, samblarindes domineerivad põdrasamblikud.

Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest.

Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusestarukasestharilikust haavast.

Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas.

Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemarileesikaskanarbik.

Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.).

Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud.

  • Nõmmemetsad on iseloomulikud kõige kuivemate ja vaesemate leedemuldadega luidetele ja liivikutele, kus põhjavesi ulatub harva kõrgemale kui 2 m. Need metsad on hõredad ja aeglasekasvulised. Alustaimestu moodustavad kuivust hästi taluvad taimed (näiteks kanarbikharilik kukemari, samblikud). Puurindes valitseb mänd. Nõmmemetsi on Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis, läänesaartel ning Peipsi põhjarannikul.
  • Nõmmemets

    Mullad: kuiv liivane pinnas.
    Kasvutingimused: vähe toitaineid, valitseb veepuudus, valgust küllaga.
    Iseloomulik: pilk ulatub kaugele, pole põõsaid, männid kasvavad hõredalt.

    Taimestik rinneti:
    puurinne - mänd;
    põõsarinne - tavaliselt puudub;
    puhmarinne - kanarbik;
    samblarinne - alpi põdrasamblik, islandi samblik.