Taskuhääling ehk podcast ehk
taskuringhääling on standard, mis võimaldab taskuhäälingu saadete tellija arvutis jooksval programmil märgata lisandunud saateid ning neid automaatselt tema arvutisse (ja MP3-mängijasse) laadida.
Taskuhäälingu olemus:
Taskuhäälingu puhul saab tellija ise valida, millal ja milliseid saateid ta kuulab. Seetõttu räägitakse taskuhäälingust ka kui „asünkroonsest“ ehk „on demand“ raadiost. „On demand radio“ võiks näiteks tõlkida ka „nõuderaadioks“. Samas on „on demand“raadio ja taskuhäälingu vahel teatud erinevused. „On demand“ raadios võib kuulaja samuti ise oma mängukava koostada, lugusid taasmängida jne, ent taskuhäälingu puhul ei pea kuulaja ise uusi saateid ega lugusid kontrollimas käima, vaid need salvestatakse otse kasutaja kettale ja neid saab kergesti teiste seadmete vahel jagada. Adam Currynimetab taskuhäälingut ka “meediumiks, mis loob tulevikus võimaluse kõikidel teha ise raadiot, selle asemel, et seda lihtsalt kuulata“ .
Populaarne veebientsüklopeedia Wikipedia kirjeldab taskuhäälingut kui digitaalsete audio- või videofailide hulka, mida levitatakse Internetis ühiskasutuseks, ning mida saab alla laadida veebikanalite kaudu kaasaskantavatesse meediapleieritesse ja personaalarvutitesse. Taskuhäälingut eristab teistest digitaalse meedia formaatidest see, et ühe ja sama sisuga materjali on võimalik erinevatel veebisaitidel korraga kasutada, seda saab endale tellida ning see laaditakse automaatselt alla, niipea, kui taskuhäälingu omanik lisab uue materjali. Taskuhääling töötab samal põhimõttel kui RSS-voo lugeja või uudisteagregaator (news aggregator). Ainuke erinevus on siin see, et antud juhul on tekstifaili asemel tegemist audio- või videofailiga.
RSS ja Atom
RSS (ingliskeelne lühend sõnadest Rich Site Summary või Really Simple Syndication) on XML-il põhinev andmevorming (uudistevoo vormingu standard)[1] Internetis kasutamiseks, peamiselt veebilehtedesisukorra või uudiste kokkuvõtete tegemiseks.
RSSi levikule on kaasa aidanud ajaveebidesuur populaarsus, sest RSS-vormingus kokkuvõtted on mugav vahend operatiivse info saamiseks huvipakkuva veebilehe muutmisest.
Viimasel ajal on RSSi üha rohkem hakatud kasutama ka meeskonnatöövahendites paljusid meeskonnaliikmeid puudutava info edastamiseks. Tavaliselt koostatakse uudisevoog (inglise keeles RSS-feed) veebilehe või mõne muu seotud allika muutumisel automaatselt.
XML
XML (Extensible Markup Language – 'laiendatav märgistuskeel') on W3C välja töötatud ja soovitatud standardne üldotstarbeline märgistuskeel, mille eesmärk on struktureeritud info jagamineinfosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. Märgistuste abil defineerib XML ühtseid dokumenditüüpe.
XML on SGML-il põhinev metakeel, selle lihtsustatud, hõlpsasti kasutatav kuju. XML on inim- ja masinloetav keel. Dokumendi struktuuri puudutavad andmed diferentseeritakse selgelt, mis tuleb kasuks dokumentide otsingul, automaattöötlusel ja andmehaldusel.
XML on laiendatav: alates ülesande püstitamisest on kasutajal võimalik defineerida oma elemente DTD-s. See on XML-i tähtsaim eelis HTML-i ees.
XML-i dokumendi vormindamiseks ja graafiliseks esitamiseks kasutatakse XSL-keelt.
XML-il põhinevad tuhanded muud keeled, näiteks XHTML, RDF, RSS, MathML, GraphML, MusicXML, XSIL, SVG.
