Gnostitsism

Gnostitsism on moodne metatermin nagu kõik "ismid". Antiik- ja keskajal märgiti kõike gnostitsistlikku selle keskse mõistega gnoosis ('teadmine' kr. k). Selle all mõisteti väljavalitutele ilmutatud teadmisi jumalikest saladustest ja eelkõige inimese jumalikust päritolust. Mõistete "gnoosis" ja "gnostitsism" tänapäevane sisu ja seos lepiti kokku Messina kollokviumil 1966. aastal. Selle kohaselt nimetatakse gnostitsismiks gnostilise sõnumi ja põhistruktuuriga süsteeme ja hilisantiigi religioossete suundumuste gnostilist iseloomu. Gnoosiseks nimetatakse elitaarset ilmutatud teadmist jumalikest saladustest. Sõna "gnostiline" märgib adjektiivina mõlemat.
Gnostiklus pärineb ilmselt iraani hellenistlikust juutlusest.

Liigitus

Eristatakse iraani ja süüria-egiptuse gnostitsismi.

• Iraani gnostitsism usub, et headus ja kurjus on kogu aeg eksisteerinud, alguses teineteise teadmata, hiljem lakkamatus võitluses. Seda voolu esindab manilus – tänapäevani säilinud gnostitsistlik sünkretistlik õpetus.
• Süüria-egiptuse gnostitsismis on kurjus tekkinud koos mateeriaga jumaliku olendi langusest, millega Lähis-Idas paralleelid puuduvad. Teatud kujul esineb see müüt vaid 1.−2. sajandist pärinevas Etioopia Eenoki raamatus. Süüria-egiptuse tüüpi on kõik kristliku gnostika vormid.

Koolkonnad

Suuremad koolkonnad: setiaanid ja valentiinid; manilus, mandad;
Väiksemad koolkonnad: simonlased, basilideslased, barbelognoosis

Gnostitsismi sisu

Gnostitsismile on omane radikaalne dualism, millel on nii platonistliku kui zoroastristliku dualismi tunnuseid. Gnostitsistlik dualism erineb siiski mõlemast, pidades kogu nähtavat maailma kurjaks, vaimset aga jumalikuks ja heaks. Kuigi hilisantiikses filosoofias esineb samuti negatiivset hinnangut mateeriale, ei küüni see kunagi gnostilise radikaalsuseni.
Oluline on ka Jumala täielik transtsendentsus. Gnostiline Jumal ei ole mateeria looja. Ta on "tundmatu", "tunnetamatu", "öeldamatu", "kujutu", "piirideta". Seetõttu saab Temast rääkida vaid eituste kaudu (apofaatiliselt).
Materiaalset maailma peetakse ebanormaalseks olukorraks. Iraani gnostitsism usub, et maailm on loodud lahinguväljaks hea ja kurja vahel. Süüria-egiptuse gnostitsismis on maailma loojaks pahatahtlik demiurg, kes on tavaliselt langenud jumalik olend.
Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi - "valgussädet", mis võimaldab inimesel gnoosist vastu võtta ja pürgida lunastuse poole, milleks on mateeriast vabanemine. Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Mõnes gnostilises süsteemis (nt Johannese apokrüüf) on loojateks 7 planetaarvaimu, kes valitsevad inimeste ja kogu maailma saatust. Tulemuseks on olukord, kus inimene ei mäleta oma tõelist olemust ja päritolu, mistõttu võrreldakse tema seisundit une või joobumusega. Kristlikku õpetust ülestõusmisest mõistetaksegi sellest unest ärkamisena, mis toimub juba maapealses elus gnoosise vastuvõtmisega.
Kuigi tegemist on lunastusreligiooniga, pole lunastajal nii keskset rolli kui kristluses. Lunastaja on see, kes toimetab gnoosise inimeseni ja lunastus algab gnoosise vastuvõtmisega. Ofiitide müüt jutustab kuidas Valguse Jumala poeg maskeeris ennast maoks ja soovitas inimesel süüa hea ja kurja tundmise puu vilja, milles peitus gnoosis. Sealt on pärit mao kultused, mis tänapäeva satanismile ainest pakuvad. Demiurg maksis kätte ja istutas inimesse "võltsi" või "vastaka" vaimu, et takistada inimese püüdlusi lunastuse poole ja varjata temas valgusesädet. Et vältida sädeme tuhmumist, vajab inimene gnoosise ilmutatud rituaale. Kuna ainus hea on vaimses teispoolsuses, esineb hulgaliselt üksikasjalisi kirjeldusi hinge teekonnast Valguse Riiki ja taasühinemisest jumaliku substantsiga.

Uurimine

Gnostitsismi päritolu ja vanuse osas pole kokkuleppele jõutud. Kirikuisad pidasid selle rajajaks Uues Testamendis, Ap 8: 9-11 mainitud Siimon (Nõid) Magust. Enne Nag-Hammadi gnostilise raamatukogu avastamist 1945−1946, oli olemasolev materjal valdavalt antihereetiline. Ka pole leitud 1. sajandist varasemaid gnostilisi tekste. Neil põhjusil peeti gnostitsismi kristlikuks väärõpetuseks. Kindlasti kujundas seda arvamust ka asjaolu, et gnostikud ise määratlesid end kristlastena ja levitasid oma õpetust kristlikes kogudustes.
Hüpoteesi gnostitsismi eelkristlikust päritolust püstitas C. W. F. Walch juba 18. sajandil, võttes aluseks gnostilise terminoloogia vanuse . Laiemale ringile muutis selle tõsiseltvõetavaks just Nag-Hammadi leid, mis sisaldas tekste, milles kristlikud mõjud puudusid või olid hilisema kihina lisatud. Seesugune tekstide kristianiseerimine võis toimuda gnostitsismi varjamiseks leviva kristliku misjoni eest. Teisalt võib see viidata gnostitsismi tekkele ühe või mitme muistse usundi kristianiseerumisest.
Uurijad on ühel meelel, et gnostitsism sisaldab elemente zoroastrismist, kreeka ja egiptuse mütoloogiast, pütaagorlusest, keskmisest platonismist, Aristotelese filosoofiast, Vana Testamendi apokrüüfsetest teostest ja idamaistest ning hellenistlikest müsteeriumiusunditest.
Gnostikute õpetuste sisu oli pikka aega saladuseks, kuid tänu 1945. aastal al-Qasiris Egiptuses põllutööliste leitud savipotile ja selles peitunud papüüruslehtedele, sai üks osa selle maailmavaate materjalidest tuntuks Nag Hammadi kirjadena.

Etruski kunst

Etruski kunst (8.-3.saj eKr)

ÜLDINE:

• Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid).
• Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit.
• Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid.
• Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr.
• Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda.
• Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid.
• Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:BWaO4rWgCl8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku1/a.%2520Erle%2520konspekt%252010E/Etruskide%2520kunst%2520(Erle).doc+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

ARHITEKTUUR:

• Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ja isegi veejuhtmeid e. akvedukte, mida mööda voolas puhas vesi linna.
• Etruskide ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad ja müürijupid.
• Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust.
• Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel.
• Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele - poodiumile.
• Lihtsa ehitise muutsid toredamaks arvukad keraamilised kaunistused.
• Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid - surnute linnad e.kollektiivsed matmispaigad.
• Peamiseks allikaks etruskide kunsti ja kultuuri tundmaõppimisel ongi nende hauad.
• Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. 
• Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivistsarkofaagides(kirstudes), millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis.



Etruski tempel
Detail, rekonst-ruktsioon

• Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel.
• Etruskide langus algas pärast a. 474 eKr, kui nende laevastik purustati, aastaks 283 eKr
  suutsid roomlased etruskid täielikult allutada. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)

Terrakota

Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris.

• Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega.
• Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega.
• Hauamaalid (freskod) – väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne)
• Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused.
• Koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides.
  Meesfiguurid tumedad, naised heledad.
• Üldine stiil on elav
• Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud.
• Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:BWaO4rWgCl8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku1/a.%2520Erle%2520konspekt%252010E/Etruskide%2520kunst%2520(Erle).doc+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
• Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui kreeka kunstis. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)

Kimäär on tuld purskav lõvi peaga koletis, kelle seljast ulatub välja kitse pea ja kelle sabaks on madu.
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)

"Kapitooliumi emahunt " on rooma mütoloogia järgi
hunt, kes imetas kaksikvendi Romulust ja Remust, kellest
pidid saama Rooma linna rajajad.
Nende vanaonu oli aga selle vastu ja heitis nad vette,
et nad upuksid, aga vool kandis lapsed kaldale.
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)
Etruskid oskasid kullast ehteid valmistada:
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)


VAASID:

• Mustafiguuriline vaas

Museo Nationale Etrusco, Rooma u. 6 saj.eKr
Dionysus koos saatüritega viinamarja aias.


Herakles võitleb mitmepealise hüdraga. u.525 eKr

• Punasefiguuriline vaas

Achilles  tapab Trooja preestri,kes on põlvili
langenud Charuni (etruski surma deemoni)
ees, kes on varustatud pilavarrelise haamriga.
u.4-3 saj.eKr


Saatüri pea
Louvre
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)