BAROKK HOLLANDIS
17.
sajandi alguseks oli Holland saavutanud iseseisvuse. Riigis algas poliitilise
elu tõus, majandus liikus kõrgele arenguastmele. Holland oli 17. sajandil
rikkamaid Euroopa riike ja juhtkohal merekaubanduses. Ka vaimses elus oli 17.
sajandil Hollandis suur õitseaeg, sellest perioodist pärinevad parimad näited
just maalikunstist.
Hollandis (Madalmaade iseseisvunud põhjaosas) kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Jällegi sõltus selline kunst otseselt oma tellijast - Hollandis võimu juurde pääsenud kodanlusest.
16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme.
arhitektuur
Hollandi arhitektuuris oluliseks arhitekt JAKOB van KAMPEN, kes projekteeris
Amsterdami raekoja hoone. See ehitis sai eeskujuks paljudele 17. sajandi
raekoja hoonetele.
maalikunst
| 6. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Seetõttu ei maksa hollandi kunstist otsida ka arhitektuuri ja maalikunstialaseid suurteoseid- neile kunstiliikidele ei pööratud seal suuremat tähelepanu. Seda võimsam, mõjurikkam ja imetlusväärsem on aga Hollandi 17. sajandi maalikunst. |
Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati þanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid.
 J. Steen: Pidutsejad | Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617-1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Þanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid nagu Jan Steen (1626-1679) või Adriaen van Ostade (1610-1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka jõudehetkil, mitte kunagi tõeliselt rasket tööd tegemas |
Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid. Kallid hõbenõud, kristallpeekrid, läbi-paistavad klaasid või siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad küpse puuviljaga, mida võluva pisiasjana täiendab mõni putukas või liblikas, samuti terved laua-täied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehästi on hollandi natüürmortidel edasi antud erinevate esemete materjal.
Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalijad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682)
Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalijad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682)
| Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised.Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm)
Rembrandt van Rijn (1606-1669)
Rembrandt maalis peamiselt piibliainelisi, mütoloogilisi ja igapäevaelu stseene. Tema tähelepanu keskpunktis on alati inimene, ta pöörab suurt tähelepanu inimese hingeelule. Tema loomingu põhilaad on kinnine ja vaoshoitud. Maalide peavõlu seisneb heledate ja tumedate toonide vaheldumises.
(http://kaajalugum.blogspot.com.ee/2014/02/barokk.html)
 "The Storm on the Sea of Galilee" 
Jan Vermeer van Delft
Skulptuur
GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) Bernini on loonud mütoloogiliste teemade kõrval ka hulgaliselt portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja võimsad parukad - ühesõnaga pidev liikumine ja muutumine. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.htm)
 |
