Taktimõõt

Taktimõõt on muusika noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on harilik murd, milles

• murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis
• murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile.

Noodikirjas kirjutatakse taktimõõt pärast noodivõtit ja võtmemärke.

Sagedamini kasutatavad taktimõõdud:

• 4/4 ehk  "neli neljandikku" taktimõõt tekib kui 4-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) veerandnoot. Näiteks marsis.
• 2/2 "kaks kahendikku" ehk alla breve  (itaalia k 'lühendatult') taktimõõt tekib kui 2-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) poolnoot.
• 2/4 "kaks neljandikku" taktimõõt tekib kui 2-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) veerandnoot. Näiteks polkas.
• 3/4 "kolm neljandikku" taktimõõt tekib kui 3-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) veerandnoot.
• 6/8 "kuus kaheksandikku" taktimõõt tekib kui 6-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) kaheksandiknoot.
• 3/8 "kolm kaheksandikku" taktimõõt tekib kui 3-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) kaheksandiknoot.

Kahe- ja kolmeosalised taktimõõdud (2/4, 2/2, 3/4, 3/8 jne) on lihttaktimõõdud, nelja-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksaosalised jne on liittaktimõõdud (koosnevad lihttaktimõõdus taktidest).

Lihttaktimõõt

Lihttaktimõõdud on 2- ja 3-osalised taktimõõdud, milles esineb vaid üks rõhuline osa.

• 2-osalised: 2/1; 2/2; 2/4; 2/8
• 3-osalised: 3/1; 3/2; 3/4; 3/8; 3/16

‎Taktis ühendatakse noodid gruppidesse. Gruppi ühendavat joont nimetatakse sidejooneks (beam). Nootide grupeerimisel tuleb taktiosad üksteisest selgelt eraldada. Seega on lihttaktis gruppe sama palju, kui on taktiosasid.  Erandiks on taktimõõdud 3/8, 2/8 ja 3/16, kus kõik noodid ühendatakse ühte gruppi, kui taktis ei ole ühele taktiosale vastavast vältusest pikemaid noote. 

Liittaktimõõt

Liittaktimõõtudeks nimetatakse ühesugustest lihttaktidest moodustunud takte. Liittaktides on esimene taktiosa põhirõhuline, sellele järgnevate lihttaktide esimesed osad kõrvalrõhulised. Rõhkude arv liittaktis võrdub teda moodustavate lihttaktide arvuga.
Liittaktid jagunevad 2-, 3- ja 4-järgulisteks.

• 2-järgulised liittaktid moodustuvad 2-st lihttaktist

4/4 = 2/4 + 2/4

6/8 = 3/8 + 3/8

• 3-järgulised liittaktid moodustuvad 3-st lihttaktist

9/8 = 3/8 + 3/8 + 3/8

• 4-järgulised liittaktid moodustuvad 4-st lihttaktist

12/8 = 3/8 + 3/8 + 3/8 + 3/8

12/16 = 3/16 + 3/16 + 3/16 + 3/16

Vältuste grupeerimisel liittaktides tuleb lihttaktid selgelt üksteisest eraldada.

Segataktimõõt

Segataktimõõtudeks nimetatakse niisuguseid liittakte, mis moodustuvad erinevatest lihttaktidest. Sõltuvalt lihttaktide arvust esinevad järgmised segataktid:

• 2-järgulised

5/4 = (2/4 + 3/4) või (3/4 + 2/4)

5/8

• 3-järgulised

7/4 = (2/4 + 2/4 +3/4) või (3/4 + 2/4 + 2/4) või (2/4 + 3/4 + 2/4)

7/8

8/8

• 4-järgulised

9/8 = (2/8 + 2/8 + 2/8 + 3/8) või (2/8 + 2/8 + 3/8 + 2/8) jt.

11/8

11/4

Takti struktuuri määrab veel selgitav tähistus sulgudes pärast taktimõõtu või noodijoonestiku kohale märgitud pidekaarega ühendatud noodid, millest segatakt koosneb.

Vahelduv taktimõõt

Vahelduv taktimõõt on heliteose vältel korrapäraselt või mittekorrapäraselt muutuv meetrum. Kui muutus meloodias ei ole korrapärane, siis märgitakse igakordne muutus takti algul uue taktimõõduga. Vahelduv meetrum on mitme erineva meetrumi järjestikune esinemine. Korrapärase vahelduva meetrumi puhul kirjutatakse heliteose algusesse kõrvuti mitu taktimõõtu.

Polümeetria

Polümeetriaks nimetatakse mitme taktimõõdu samaaegset esinemist mitmehäälses heliteoses. Polümeetria puhul võivad erinevate häälte meetrumi rõhud kokku langeda.