Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

reede, 13. detsember 2019

Akord

Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.
Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordipõhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordidSekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidestehituvat akordi nimetatakse klastriks.
Leo Semleki muusikateoorias kuuluvad akordid konsoonide hulka.

Tertsidest koosneva akordi nimetus sõltuvalt helide arvust

Tertsidest koosnevate akordide puhul on vastavalt neid moodustavate helide arvule antud akordile nimetus. Kui akordi põhikujus on tertsisuhtes olevaid helisid
Nimetused septakordnoonakord jne on tuletatud akordi põhikuju äärmistest helidest vahel moodustunud intervallist.

Tertsidest koosneva akordi helide nimetused

Tertsidest koosneva akordi põhikuju helide nimetused tulenevad akordi heli ja akordi põhiheli intervallist:
  • akordi põhiheli (heli, millelt ehitub tertsidest koosneva akordi põhikuju) ehk akordi esimene heli on akordi priim
  • 1. tertsheli ehk akordi teine heli on akordi terts
  • 2. tertsheli ehk akordi kolmas heli akordi kvint
  • 3. tertsheli ehk akordi neljas heli on akordi septim
  • 4. tertsheli ehk akordi viies heli on akordi noon
  • 5. tertsheli ehk akordi kuues heli on akordi undeetsim
  • 6. tertsheli ehk akordi seitsmes heli on akordi tertsdeetsim

Akordi meloodiline seis

Akordi meloodilise seisu määrab akordi ülemine heli.
Akordi seis (inglise keeles voicing) on muusikas akordi helide paigutus.
Akordi seisu kirjeldamiseks on vaja teada, milline on akordi meloodiline seis, millised keskmised helid on kõrgemal ja millised madalamal, millised akordi helid on kahendatud, millises oktavis üks või teine heli asub.
Akordi meloodilise seisu määrab akordi ülemine heli. Meloodilise seisu nimetus tuleneb akordi ülemise ja põhiheli intervallist. Näiteks kui ülemine heli on
  • priim, on akord priimi meloodilises seisus
  • sekund, on akord sekundi meloodilises seisus
  • terts, on akord tertsi meloodilises seisus
  • kvart, on akord kvardi meloodilises seisus
  • kvint, on akord kvindi meloodilises seisus
  • sekst, on akord seksti meloodilises seisus
  • septim, on akord septimi meloodilises seisus
Sõltuvalt akordi helide omavahelisest kaugusest võib akordi seis olla kitsas või laias ulatuses.
Akordi seis omab tähtsust eelkõige häältejuhtimises ja orkestratsioonis.

Kolmkõlakvindimeloodilises seisus

Kolmkõlapriimimeloodilises seisus

Kolmkõlatertsimeloodilises seisus

Akordi kuju

Akordi juhuks nimetatakse akordi pöördeid. Akordi pöördeks nimetatakse akordi sellist tuletatud kuju, kus madalamaks heliks on mõni teine akordi heli.
Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb ehk missugune akordi heli on bassiks.

Kolmkõla pöörded

Septakordi pöörded
Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb. See on missugune akordi heli on bassis.

Akordi ulatus

Akord võib esineda kitsas või laias ulatuses. Näiteks on 4-häälses seades akord kitsas ulatuses, kui kolme ülemise naaberhääle vahe ei ole laiem kui tritoon (3 tervetooni). See tähendab, et kolme ülemise hääle diapasoonon väiksem kui oktav. Teistel juhtudel on akord laias ulatuses. Võimalikult kitsas ulatuses esinevat akordi põhikuju või tuletatud kuju nimetatakse akordi taandvormiks.

Akordi tähistus

Akordi tähistamiseks kasutatakse:
Näiteks I6 on klassikalises harmoonias esimese astme sekstakord, džässharmoonias aga esimese astme sekstiga akord. Džässmuusikas esineb pöörete kohta mõisted "näiline pööre" (apparent inversion) ja "valebassi akord" – akordi pööre, kus akordi põhiheli pole kõige madalam noot, vaid selleks on mingi muu akordi või hoopis akordiväline heli.
Klassikalises muusikas kasutatakse tähti ka helistiku märkimiseks (suur täht tähistab mažoori ja väike minoori). Džässmuusikas aga eranditult suuri tähti, mis märgivad ära vastava akordi põhiheli. Segamini ei tohiks ajada ka tähtnimetused H ja B. Džässmuusikas tähistab B si nooti (H) ja si-bemolli tähistab Bb.
Akordi muudetud helid (intervalli tähistus) kirjutatakse tavaliselt suurtähe järele paremale üles (C+5 või C 5), lisatud intervallidaga paremale alla (Cm9).

Mažoorsed akordid

Kõige lihtsam akordi tähis on mažoorkolmkõlal (C) – meil kasutatakse tavaliselt ainult suurt tähte. Veel võib kohata, et tähele lisatakse ma. Näiteks Cma (mažoorkolmkõla) või Cma7 (suur mažoorseptakord ). Ma tuleb sõnast major, mis tähendab suurt, peamist või mažoori. Meil kasutatakse selle asemel sõna duur (dkk – duurkolmkõla).

Minoorsed akordid

Minoorkolmkõla (Cm, Cmi, Cmin) tähistatakse suurtähe kõrval mmi või minMi on tulnud sõnast minor, mis tähendab nii väikest kui minoori. Veel kasutatakse miinusmärki (C-). Mitte segi ajada, kui akordile lisatakse muudetud heli (C−6) miinus märgiga.

Vähendatud akordid

Vähendatud akorde (vähendatud septakord) tähistatakse ° või dim (diminished). Poolvähendatud septakordi (half diminished) ehk väikest septakordi tähistatakse ø.

Suurendatud akordid

Suurendatud akorde tähistatakse plussmärgiga (+) või sõnaga aug(augmented).

Kolmkõlade tähistus

NimiSümbolid2. akordi heli3. akordi heliAkordi valemNäide
mažoorC, Cma, Cmajsuur tertspuhas kvint1, 3, 5c – e – g
minoorCm, Cmi, Cmin, C-väike tertspuhas kvint1, 3, 5c – es – g
suurendatudC+, Caug, C+5suur tertssuurendatud kvint1, 3, 5c – e – gis
vähendatudC°, Cdim, Cm(5), Cmin(5), C-(5), C−5väike tertsvähendatud kvint1, 3, 5c – es – ges

Septakordide tähistus

NimiSümbolidKolmkõlaIntervallAkordi valemNäide
Suur mažoorseptakordCM7, Cmaj7, CΔ7mažoorsuur septim1, 3, 5, 7c – e – g – h
Väike mažoorseptakordC7, C7mažoorväike septim1, 3, 5, 7c – e – g – b
Suur minoorseptakordCmM7, Cmmaj7, Cmimaj7, CminM7,
Cminmaj7, C-M7, C-maj7
minoorsuur septim1, 3, 5, 7c – es – g – h
Väike minoorseptakordCm7,Cmi7, Cmin7, C-7minoorväike septim1, 3, 5, 7c – es – g – b
Poolvähendatud septakordCØ7, Cm75, Cmi75, Cmin75, C-75vähendatudväike septim1, 3, 5, 7c – es – ges – b
Vähendatud septakord7, Cdim7vähendatudvähendatud septim1, 3, 5, double flat7c – es – ges – heses
Suurendatud septakordC+7, Caug7, C75suurendatudsuur septim1, 3, 5, 7c – e – gis – b