Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

pühapäev, 27. jaanuar 2019

Isiksusepsühholoogia

Mis on isiksus.
See osa on jätk osale "Intelligentsus ja selle mõõtmine".
Isiksus (personality) - indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum.
- Isiksus-personality-persõna
(Tegelane näidendis, mask)
Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm
Isiksus - kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ...
- Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev, täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne...
- Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele sinu ümber ega ka sulle endale:
- Johari aken:
Avatud ala
- MINA TEAN + TEISED TEAVAD
Pime ala
- MINA EI TEA + TEISED TEAVAD
Varjatud ala
- MINA TEAN + TEISED EI TEA
Tundmatu ala
- MINA EI TEA + TEISED EI TEA
Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1935. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta.
"Mina" kaitse: regressioon, identifikatsioon
- Regressiivne käitumine on arengutasemest madalamal tasemel käitumine.
- Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, millega kindlasti toime tuleb
- Lunimine, vingumine, palumine - lapselik käitumine millegi saamiseks
- Alkoholi ja teiste uimastite tarbimise õigustamine
- Enese alavääristamine
- Identifikatsioon on peamiselt seotud mehe-naise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine
Psühhoanalüütiline lähenemine: S.Freud
Teadvus: ID, SUPEREGO (veepealne)
Eelteadvus: ID, SUPEREGO (veealune, alateadvusest kõrgemal)
Alateadvus: EGO, SUPEREGO (veealune, eelteadvusest madalamal)
"Mina" kaitse- mahasurumine:
- mahasurumine ehk väljatõrjumine - pinget või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms. lülitatakse teadvusest välja, summutatakse, unustatakse.
Näiteks:
- Inimesel on vaja teha otsus talle raskes küsimuses.
- Tekib ärevus, murelikkus. Äkki unustab ta kogu probleemi. Raskelt täidetav lubadus unustatakse. Ebasobiv info tõrjutakse teadvusest välja.
"Mina" kaitse- projektsioon:
Projektsioon - omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele.
Näide (S.Freud):
- Allasurutud, kuid mitte hävinud seksuaalsete tungidega vanatüdrukule tundub, et kõik ümberkaudsed inimesed käituvad amoraalselt.
- Iseloomustus iseloomustab iseloomustajat
- Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, patuoina leidmine
"Mina" kaitse- ratsionaliseerimine:
Ratsionaliseerimine - enesepettus, püüd ratsionaalselt põhjendada absurdset või meeldivat/ebameeldivat ideed.
Näiteks:
- Homme hakkan õppima
- Eksamil läks halvasti, sest olin nii väsinud ja õpetaja oli ka halb.
- Kui mina poleks seda teinud, siis oleks keegi teine niikuinii...
- Küllap nad olidki oma saatust väärt
- Ma ei saanud midagi teha, mind kästi
- Tegelikult on ta hea inimene, küllap kõik muutub...ma olin ise süüdi.
"Mina" kaitse sublimatsioon, huumor:
Sublimatsioon - sotsiaalselt vastuvõetamatu impulsi asendamine kättesaadava ja lubatava, aga ka kättesaamatu soovi asendamine millegi kättesaadavaga.
Näiteks:
- Kokaraamatu piltide vaatamine ja hõrgutistest kõnelemine, kui kõht on tühi ja toit ei ole kättesaadav.
- Poodides kolamine, tootekataloogide pidev sirvimine
- Seebikate vaatamine
- Agressiivsuse mandamine sportmängudesse
- Huumor - Ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse naljatledes ja eneseiroonias.
H.J.Eysenki isiksusemudel:
- Kaks isiksuse dimensiooni: ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) [1947].
Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2-dimensioonilisele skaalale.
Eysenk tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad, mille tõi välja juba Hippokrates.
- Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp
- Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp
- Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp
- Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp
Koleerik on emotsionaalselt ebastabiilne ekstravert.
Sangviinik (neurootilisus) on emotsionaalselt stabiilne ekstravert.
Flegmaatik (mina) on emotsionaalselt stabiilne introvert.
Melanhoolik on emotsionaalselt ebastabiilne introvert.
"Suur viisik" (Big Five)
- Meelekindlus
Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane.
- Sotsiaalsus
Seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik.
- Avatus kogemusele
Seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu.
- Ekstravertsus
seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on enesekindel ja jutukas.
-Neurootilisus
seadumus negatiivsetele emotsioonide (hirm, viha, kurbus, süü jne.) kogemiseks.
Miks inimesed on erinevad?
- Mõni inimene on jutukas, mõni on sõnakehv.
- Mõni inimene on silmatorkavalt närviline, samal ajal on neid, kes on väljapaistvalt rahulikud.
- Osad inimesed on väga kohusetundlikud, samas on inimesi, kelle puhul ei saa kunagi kindel olla, kas nad jõuavad kohale kokkulepitud ajaks.
-Millest sellised erinevused tulenevad?
-Vastasmõju
- Isiksuseomadused vormivad kahe suure jõu - LOODUS JA KESKKOND - vastastikusel toimel.
Isiksusesühholoogia viimane sõna:
Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne...) ei muuda isiksuse peamisi seadumusi.
Seletustasandid isiksuse uurimisel:
Marvin Zuckerman: isiksuseomadused on kompleksed nähtused, millel on palju põhjuseid (aga kõik need saavad alguse geenidest) ...
Seadumuste peamised omadused:
- Isiksuse seadumused on eluea jooksul väga püsivad; väikesed muutused, mis esinevad, on süstemaatilised ja sarnased eri maailma paigus.
- Seadumused on pärilikud ligikaudu 50% osas, umbes 20% tulemuste hajuvusest seletub mõõtmisveaga ja 30% on põhjustatud keskkonnast. Samas perekonna ja koduse kasvatuse mõju on nullilähedane.
- Seadumused on universaalsed, nii seadumused ise kui ka nende struktuur on sarnane maailma eri keeltes ja struktuurides.
- Seadumusi ei saa muuta:
- keskkonnal ja elusündmustel on seadumustele väga väike ja piiratud mõju.
Käitumine ja temperament lapseeas ennustab ette isiksuse seadumusi nooruki- ning varases täiskasvanueas.
- KASVATUS EI MÕJU!
- Koos ja eraldi kasvanud kaksikud ei erine oma isiksuse omaduste sarnasuse poolest.
- Seega ühiselt jagatud keskkond (kodu, kasvatus jne.) ei avalda isiksuse omadustele märkimisväärset mõju.
- KESKKONNA MÕJU!
- Mitte keskkond ei kujunda inimest, vaid inimene valib vastavalt seadumustele endale keskkonna, mis nende seadumustega kõige paremini sobib.
- Ja kui see keskkond inimesele ei sobi, siis ta üritab muuta seda endale sobivaks!
- KASVATUSEST EI PEA LOOBUMA!
- Ainult kõige üldisemad seadumused on kasvatuse suhtes paindumatud.
- See, kas laps omandab korraliku hariduse, kas tal kujunevad välja eluks tarvilikud harjumused, kuidas ta õpib lahendama kriitilisi olukordi, millised on tema huvid ja väärtused,
- sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest.
- Kuigi me ei suuda teha introverdist ekstraverdist introverti, võime siiski õpetada seda, kuidas introverdi või ekstraverdina elada.
Isiksuse mõju:
Individuaalsed tagajärjed:
- Õnnelikkus ja eluga rahulolu
- Füüsiline tervis ja pikaelisus
- Psühhopatoloogia
- Mina-kontseptsioon ja identiteet
( vt. LEONHARDI BLOGI: Õnnelikkus, õnne valem)
Ekstravert ja introvert:
Ekstravert on aktiivne ja tegutsemishimuline, armastab vaheldust, eelistab individuaalset tegevust, saab energiat ja stiimuleid ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast, saab tegevusenergiat oma sisemaailmast ja ideedest, ei varja oma mõtteid ja tundeid.
Introvert jätab oma mõtted ja tunded sageli enda teada, armastab suhelda ja teistega koos olla, eelistab olla omaette ja keskenduda mingile tegevusele, kaldub tegutsema impulsiivselt. Armastab mõtiskleda. Siia kuulun ka mina.
Kontrollkese:
Internaalsus:
-Inimese kalduvus paigutada kinnituse allikas endast väljapoole - Inimene on veendunud, et tulemus on määratud teiste inimeste või sündmuste poolt.
VÄLINE KONTROLLKESE
VÄLINE MOTIVEERITUS
Eksternaalsus:
- Inimese kalduvus paigutada kinnituse allikad iseendasse - Inimene on veendunud, et tema oskused ja võimed määravad tulemuse
SISEMINE KONTROLLKESE
SISEMINE MOTIVEERITUS
Internaalsus:
Internaalse inimese elufilosoofia:
- Kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus
- individualistlik maailmakäsitlus
- suurem stressitaluvus
- parem vaimne tervis
- hea kohanemisvõime
- suurem paindlikkus
- vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes
- kõrge enesehinnang
- pikaajalised eesmärgid
- aktiivne eluhoiak
Eksternaalsus:
Eksternaalse isiksuse elufilosoofia:
- tunneb end välismõjude subjektina
- madalam sotsiaal-majanduslik staatus
- madal stressitaluvus
- kergemini haavatav
- frustreerunud
- toimib juhusele vastavalt
- madal enesehinnang
- lühiajalised eesmärgid
- passiivne eluhoiak
- madal kohanemisvõime
- mitteadekvaatne mina-kontseptsioon
Kontrollkese:
Eksternaalse kontrollkeskmega inimesed:
- on vähem rahulolevad oma tööga
- nad on töö juures kergemini häiritavad
- nad on vähem pühendunud tööle.
(Tervise kohta vaata LEONHARDI BLOGI: Tervis ja pikaealisus)
Isiksuse mõju:
Interpersonaalsed tagajärjed:
- Suhted sõprade ja perekonnaliikmetega
- Madal sotsiaalsus ja ekstravertsus on sageli seotud sotsiaalse tõrjutusega kaaslaste seas.
- Põlvkondade vahelisi suhteid mõjutavad negatiivselt kõrge neurootilisus, madal ekstravertsus ja madal meelekindlus.
- Romantilised suhted.
- Kõrge neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad suhtega vähest rahulolu, konfliktsust ja kuritarvitust.
- Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid:
- Elukutsevalik ja tööga toimetulek/edukus
- Ekstravertsus on seotud sotsiaalsete ja meelelahutuslike huvidega elukutsevalikul,
- sotsiaalsus sotsiaalsete huvidega, suhetega
- Avatus loometöö ning teadustegevusega.
- Meelekindlus ennustab tööga hakkamasaamist,
- kõrge ekstravertsus ja madal neurootilisus on seotud sellega, kuivõrd inimene oma tööga rahul on.
Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid:
- poliitilised eelistused ja väärtused
- Erinevate poliitiliste parteide toetajad erinevad pigem isiksuse omaduste ja väärtuste kui poliitilise platvormi/programmi poolest!
- Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.) ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi!
-Kasvatusest ei pea loobuma - millised on lapse huvid, väärtused ja harjumused sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest.
Kokkuvõtteks:
Isiksus mõjutab:
- inimeste tervist ja ka eluea pikkust
- sotsiaalseid suhteid
- eelistusi, hoiakuid ja väärtusi
- elukutsevalikut ja palju muud.
Isiksus on tähtis!
Sellega ma lõpetan, nii et head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.

Intelligentsus ja selle mõõtmine


Intelligentsus ehk vaimne võimekus:
Intelligentsust on õigesti kolm sorti:
- Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja;
- teine on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata vaid lihtsalt meelitatakse.
- kolmas on aga sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes.
Ingelligentia (ladina keeles) - arukus, taibukus, üldine vaimse arengu tase, IQ, intelligents, intellektuaalsed võimed, vaimsed võimed, õppimisvõime, tarkus, haritus, andekus, kohanemisvõime, kognitiivne võimekus. Võime arutleda, planeerida, probleeme lahendada. Taibata toimuva mõtet ja sündmuste põhjuslikke seoseid.
Definitsioonid:
1. Intelligentsus on üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975).
2. Intelligentsus sisaldab üldvõimekust ja mitmesugust spetsiifilist võimekust: Charles Spearman (1863-1945).
Intelligentsusteooriad:
Raimond Cattell (1905-1998)
Fluiidne ehk voolav intelligentsus:
- Võime arutleda ja kasutada infot, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes olukordades, koguda uusi teadmisi.
Kristalliseerunud intelligentsus:
- Omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine spetsiifilistes asjades.
- Asjatundlikkus, kogemused
Intelligentsuse jagunemine:
7 liiki [Howard Gardner (sündinud 1943)]:
1. keelealane ehk lingvistiline
2. loogilis-matemaatiline
3. ruumiline
4. kehalis-kineetiline
5. muusikaline
6. naturalistlik
7. personaalne intelligentsus:
Interpersonaalne (isikutevaheline)
Intrapersonaalne (isikusisene)
Minu sobivus:
Mulle sobib kõige rohkem:
1.-2. kehalis-kineetiline intelligentsus
1.-2. Intrapersonaalne (isikusisene)
3. muusikaline
Mulle sobivad kõige rohkem kehalis-kineetiline ja Intrapersonaalne (isikusisene) intelligentsus. Kolmandaks on muusikaline intelligentsus.
Intelligentsusteooriad:
Robert Sternberg (sündinud 1945) kolmekomponendiline intelligentsusteooria:
1. seesmine komponent ehk analüütiline intelligentsus:
Inimeses endas toimuvad kognitiivsed protsessid.
2. Kogemuslik komponent: Loovus ehk kreatiivne intelligentsus:
Kogemuste mõju intelligentsusele.
3. Seotus väliskeskkonnaga ehk praktiline intelligentsus:
Igapäevaste probleemide lahendamine, on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast.
Pärilikkus ja keskkond:
- Naised enamasti edukamad keele- ja sõnavaraülesannetes.
- Meeste eeliseks ruumilist kujutlust ja matemaatilisi oskusi nõudvad ülesanded.
- Inimene valib keskkonna, mis vastab paremini tema iseloomule ja
- keskkond omakorda mõjutab tema iseloomujooni, neid arendades ja täiustades (Mischel, Schoda ja teised; 2002).
- Haigused, vanus, kultuurikeskkond, haridus
Raamat:
Gould, S.J. "Vääriti mõõdetud inimene" (2001)(Tõlkinud Juhan Kahk, toimetanud Ken Kalling).
Roheline Raamat: Varrak.
Psühholoogilised testid, vaimsete võimete testimine:
- Teste kasutatakse mõõtmaks inimeste vahelisi erinevusi või hindamaks, kuidas sama inimene erinevates olukordades reageerib.
Vaimsete võimete testimine, intelligentsustestid:
- vajadus kindlaks määrata ja hinnata vaimset mahajäämust.
- 1904 Prantsusmaal Alfred Binet' (1857-1911) - valitsuse ülesanne teha kindlaks õpiraskustega laps.
- Objektiivne test - tulemus ei tohiks sõltuda testijast, välisteguriteks.
- Esimest korda võeti kasutusele mõiste "vaimne vanus", mis erineb kronoloogilisest vanusest.
- Standardiseeritud skaala - võimaldas võrrelda tulemusi omavahel.
- 1905 avaldati esmakordselt test, hetkel tuntud "Stanford-Binet skaala" nime all.
Testid on tööriistad - ehk nende kasutegur sõltub nende kasutusviisist. Testi kasutajate ülesandeks on hinnata nende sobivust konkreetseks ülesandeks:
- mis on nende kasutamise eesmärk,
- millist infot nad annavad,
- kuidas tulemusi otsustusprotsessis arvestada jne.
näiteks: koolipsühholoogia
- illegaalsed testide kasutamised
Intelligentsuskvoot - IQ
- Võttis kasutusele William Stern (1871-1938)
- Intelligentsusvanus jagatakse eluvanusega ja korrutatakse 100-ga.
Näiteks: (12:16)×100=
- Üle 130 ülihea
- 90-109 normaalne, keskmine
- Alla 70 vaimne mahajäämus
- IQ 100- kokkuleppeline, tähistab inimgrupi keskmist tulemust konkreetses võimekuse testis, muutub ajas.
Flynni efekt - iga 10 aasta jooksul tõusevad tulemused 3 IQ punkti võrra.
Vaimsete võimete normaaljaotus:
Tüüpiline vaimsete võimete testi jaotus:
0-10: IQ 40-70; 130-150
10-20: IQ 70-75
20-40: IQ 75-80
40-80: IQ 80-85
80-100: IQ 85-100; 105-110
100-110: IQ 100-105
70-80: IQ 110-115
40-70: IQ 115-120
30-40: IQ 120-125
10-30: IQ 125-130
0-10: IQ 130-150
Vaimsete võimete testimine, intelligentsustestid:
- Hariduslike vajaduste hindamisel
Personalitöö valdkond (inimese sobivus vastavale erialale)
- Kliiniline töö (sõeluuringud, psüühikahäirete kindlaks määramine, ravi edukuse hindamine)
- teaduslikud uuringud (hindamaks erinevate tegurite mõju inimesele on vaja teada, kuidas ta teistest erineb)
- individuaalnõustamine (emotsionaalse heaolu/enesetunde, sotsiaalsete suhete jt hindamine).
- Üldise vaimse võimekuse testid.
- Spetsiifilise võimekuse testid
- Isiksusetestid
- Teadmiste ja sooritustestid

- Ei ennusta inimese toimetulekut elus.
- On võimalik ennustada õpitulemusi
- Ennustada inimese edukust hilisemas elus, tööelus.
- kas test ennustab tulevast käitumist või mõõdab hetketaset.
Intelligentsustestid jagatakse individuaalseteteks ja grupitestideks ning arvutil täidetavateks testideks. Olemas on eraldi testid lastele ja täiskasvanutele.
Enamlevinud testid:
- David Wechsleri intelligentsusskaalad:
Verbaalsed ülesanded:
informeeritus, sõnavara, arusaamine, sõnalised aritmeetikaülesanded
Mitteverbaalsed ülesanded: arvuread, pildiread
- John C. Raven progressiivsete maatriksite testid:
Mittesõnalised, pildilised, kujundilised, järjest keerukamaks.
Soovitused testide täitmisel:
- Lugege täpselt iga ülesande sõnastust!
- Arvestage oma aega!
- Kontrollige testi tulemuste kokkuvõtmise   poliitikat!
- Täitke vastustelehed korralikult.
- annab ettekujutuse oma võimekusest.
- enda võrdlus teistega in huvipakkuv.
Lohutust pakub teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast.
Abiks eriala valikul:
- Sotsiaalteaduskond
- Psühholoogia instituut
- Intelligentsus
- Vaimsete võimete testid
- Testide näidised
- Testid ja testimine:
- kutsevaliku testid
- Raveni progressiivsed maatriksid:

Raveni progresseeruvate maatriksite autoriks on inglise psühholoog John Carlyle Raven. J. Raven kaitses 1936. aastal Londoni Ülikoolis magistritööd teemal “Mental Tests Used in Genetic Studies: The Performances of Related Individuals in Tests Mainly Educative and Mainly Reproductive”. Raven lähtus Charles Spearmani tähelepanekust, et kõige paremini eristavad inimesi nende üldintelligentsuse taseme järgi ülesandeid, mis nõuavad erinevate objektide abstraktsete seoste leidmist, leitud seoste põhjal reeglite tuletamist ja viimaks nende reeglite rakendamist uute objektide leidmiseks. Sellele tuginevalt töötas Raven oma magistritöö raames välja testi, mida tuntakse Raveni progresseeruva maatriksi nime all. Magistritöös avaldatud testiversioon oli värviline (Coloured Progressive Matrices – CPM). Kaks aastat hiljem, 1938. aastal ilmus must-valge nn standardtesti versioon (Raven Standard Progressive Matrices – SPM). Hiljem on välja töötatud mitmeid spetsiaalselt teatud sihtgrupi testimiseks mõeldud testiversioone nagu „Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele” (Advanced Progressive Matrices – APM), mis on mõeldud eelkõige täiskasvanute testimiseks.


Raveni progresseeruvad maatriksid on intelligentsuse mõõtmiseks väljatöötatud test, mis ei sisalda alamteste ning põhineb üksnes inimese kujundite analüüsimise ja mustrite märkamise võimel. Täpsemalt antakse testi sooritajale tabelina esitatud kujundid (maatriksid) ning vastusevariandid, mille hulgast tuleb valida lünka sobiv kujund. Test on spetsiaalselt koostatud nii, et verbaalsete oskuste ja taustateadmiste roll oleks minimaalne. Testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida seaduspärasus või loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja muutub järjest keerukamaks.


Raveni progresseeruvad maatrikseid peetakse üheks kõige puhtamaks fluiidse ehk voolava intelligentsuse (Fluid intelligence – Gf) mõõtmise vahendiks. Voolav intelligentsus on inimese loomuomane võime õppida, näha asjade vahel seoseid ning lahendada probleeme. Tüüpiliseks voolava intelligentsuse näiteks on loogikaülesanded, mille lahend ei sõltu teadmistest ja varasematest kogemustest. Testi vastuste analüüs on näidanud, et lahendamiseks on vaja vähemalt kolme tüüpi võimekust: visuaalsete mustrite tajumise võimet, visuaal-ruumilist kujutlusvõimet ja sõnalist analüüsioskust .


Testi kirjeldus


Testi küsimused on esitatud pildimaatriksitena, mille järgi on test saanud ka nime. Tühja ruutu tuleb sobitada üks kolmest kujundist, kas A, B või C. Õige vastuse leidmiseks peab vastaja avastama printsiibi, mis sobiks jätkama alumist kujundite rida. Testi 60 küsimust on jagatud kasvava raskusastmega osadeks, mis on tähistatud tähtedega A, B, C, D ja E, milles igaühes on 12 ülesannet. Kõik Raveni testi küsimused sisaldavad visuaalseid geomeetrilisi mustreid, millest on 1 osa puudu. Testi tegijale on antud 6 kuni 8 valikvastust, millest tuleb valida mustrisse sobiv. Testides kasutatakse enamasti 6 x 6, 4 x 4, 3 x 3, 2 x 2 maatrikseid. Raskemates osades on suuremad 4 x 4 maatriksid. See on kõige populaarsem ja levinum test, mis sobib testimiseks alates 5-aastasest kuni kõrge eani.


Testi vastuste analüüs on näidanud, et lahendamiseks on vaja vähemalt kolme tüüpi võimekust: visuaalsete mustrite tajumise võimet, visuaal-ruumilist kujutlusvõimet ja sõnalist analüüsioskust. Miks on just näiteks Raveni testi vastustes ilmnenud üks suuremaid skooride kasve alates 1930. aastatest? Flynni järgi on vastus selles, et Raveni ülesannetes pole reeglid ette antud. Need tuleb luua endal kohapeal ja just selle oskuse poolest on iga järgnev põlvkond eelnevast natuke parem.


Pika aja jooksul RPM testiga tehtud uuringud on välja selgitanud mitmeid olulisi seoseid, mis tunduvad usaldatavate ja püsivatena: poisid ja tüdrukud saavad enam-vähem ühesuguseid skoore; korrelatsioon koolihinnetega on üle 0,50; suurem sünnikaal tähendab kõrgemaid skoore 7.–8. eluaastal; ema suitsetamine raseduse ajal langetab lapse intelligentsustesti skoori paari punkti võrra jne.


Testi on kasutatud ka Eestis enam kui 30 aastat.


Saadaolevad testiversioonid


Tavalised progresseeruvad maatriksid (Raven Standard Progressive Matrices – RSPM)


Tavalised progresseeruvad maatriksid on originaalsel kujul maatriksid, mis esimesena avaldati 1938. aastal. „Booklet“ koosneb 5 osast (A-st E-ni), milles igaühes 12 osa. (Ala A1 kuni A12). Mida osa edasi, seda raskemaks läheb ülesanne, mis vajab aina võimekamat kongnitiivset võimet analüüsima ja šifeerima informatsiooni. Kõik ülesanded on esitatud mustana, valgel taustal.


Värvilised progreseeruvad maatriksid(Coloured Progressive Matrices – CPM)


Värvilised progresseeruvad maatriksid on mõeldud lastele vanuses 5–11, eakatele ja vaimselt ja füüsiliselt kahjustunud isikute testimiseks. Test koosneb standardtesti osadest A ja B, mille vahele on lisatud 12 täiendavat ülesannet, ehk siis osa A ja B. Enamik ülesandeid on esitatud värvilise taustaga, et test oleks testi tegija jaoks visuaalselt stimuleeriv. Viimased ülesanded B-osas on must-valged siis, kui testi tegija ületab ootusi, on lihtsam üle minna standardtesti osadele C, D ja E.


Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele(Advanced Progressive Matrices – APM)


Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele koosnevad 48 ülesandest, mis on esitatud kahes osas. Esimene osa sisaldab 12 ülesannet ja teine osa 36 ülesannet. Ülesanded on must-valged ja progressiivselt lähevad raskemaks. Edasijõudnute progresseeruvad maatriksid on sobilikud täiskasvanutele ja noortele, kes on keskmisest intelligentsemad.


Et varasemad intelligentsustestid (Binet'-Simoni testWechsleri intelligentsusskaalad) sõltusid inimese keelelisest arengust ja kultuuritaustast, siis oli väga raske neid teste kõigile inimestele kohandada. Raveni test kõrvaldas selle probleemi. Tänapäeval loetakse Raveni maatrikseid üheks kultuurist sõltumatumaks ja universaalsemaks testiks üldintelligentsuse (nn g-faktori) mõõtmisel.

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Raveni_progresseeruvad_maatriksid)