Tööohutus, töökeskkonna ohutus

Töökeskkonna ohutus:
Terariistad
Kinnitusköied
Põlenguoht
Tööruumide hügieen
Kukkumised ja elektrilöögid
Bioloogilised ohud - bakterid, viirused, algloomad
Keemilised ohud
Füüsikalised ohud - libe põrand - võib kukkuda
Tööohutus:
Ergonoomia on teadus, mis on suunatud töövahendite ja -tingimuste kohandamiseks vastavalt inimeste vajadustele.
Tööohutus on ohutu töökeskkonna jaoks vajalik, see võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata. Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Risk on võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada.
Sisukontroll on organ, mis kontrollib ettevõtte siseselt töökeskkonna ohutusega seostuvaid tegevusi.
Tegevuskava on töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine.
Töökeskkonnaspetsialist on enda alal pädev, õppinud insener, kes tegeleb ettevõttes töötervishoiu ja tööohutusega.
Töökeskkonnavolinik on töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel töötajatega.
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl.
Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohutegurite põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
Kutsehaigus o haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid, ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist.
Töökeskkonna ohutuse tagavad:
- Päästevahendid
- Kaitsevahendid
- Esmaabivahendid
- Ohutusmärgid
Seadmete üldnõuded:
- Kasutamine ,-kasutus- ja ohutusjuhend
- Korrasolek
Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, valgus, kiirgus, õhuniiskus
Keemilised ohutegurid: kaal
Bioloogilised ohutegurid: Bakterid, viirused, seened
Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, sundasendid
Psühholoogilised ohutegurid: Tööstress - pingeseisund, mille on põhjustanud tööl esinevad stressorid.
Tööstressi põhjustajad: Kultuur - suhtumine, toetus, austus
Ülekoormus - töö sisu ja töökorraldus
Individuaalsed tegurid - tervis ja tööülesannetega hakkama saamine.
Riigi tasand: Töövõimeline elanikkond ja selle arvu suurenemine (Euroopas elanikkonna arv väheneb, eriti töövõimelise elanikkonna osa: rohkem „LEONHARDI BLOGI: Maailmamajandus, rahvastik asustus“).
Üksikisiku tasand: Inimesest lähtuvalt (hea tervis, hea elukvaliteet, erialane kompententsus, kvaliteetne ja produktiivne töö, produktiivne pension).
Töö: Peamised stressorid tööl:
- halvad töötingimused
- vahetustega töö
- pikad tööpäevad
- risk ja ohtlikkus tööl
- uus tehnoloogia
- tööd liiga vähe
- tööd liiga palju
Kuhjunud pingete mittelahendamine viib:
- isikuhäireteni
- läbipõlemiseni
- depressioonini
- stressihaiguste kujunemiseni
- riskikäitumise suurenemisele - traumad, vigastused, liiklusõnnetused, tööõnnetused, suitsiid, vägivald, kuritegevus
- ebatervetele eluviisidele - alkohol, suitsetamine, narkootikumid
- abielude, perekondade purunemine
- töölt lahkumine, vallandamine.

Taigna saagis ehk väljatulek

Retseptid koostatakse tavaliselt suhtega 100 ühikut jahu ehk põhitooraine kohta. Retseptis võetakse kokku kõik jahuliigid. Taigna saagiseks nimetatakse taigna kaalu suhet selle jahu kaaluga, mida kasutati taigna valmistamiseks. Kuna tegemist on suhtarvuga, siis väljendatakse saagist protsentides.
Vt - taigna saagis
T - taigna mass (kg)
J - jahu mass (kg)
Vt=(T×100)/J
netosaagis - taigna kogus 100 osast jahust ja vajaminevast veest.
brutosaagis - taigna kogus 100 osast jahust, teistest toorainetest ja vajaminevast veest.
1kg rukkijahu=0,6 osa vett
sai: min. 0,5 osa vett
Taigna saagis sõltub:
1. Valmistoote niiskussisaldusest
2. Jahu veesidumisvõimest
3. Jahu värskusest
4. Jahu tüübist
5. Jahu sordist
6. Retsepti koostisest
7. Toote tüübist
8. Taigna valmistamise viisist.
Vee kogus sõltub jahu veesidumisvõimest.
Valmistoote niiskus ei tohi ületada etteantud niiskusnormi.
Kk - toote kuivainete mass
Wk - toorainete niiskuse mass
Wt - soovitatav taigna niiskusaste
100-Wt - taignas leiduv kuivaine
Xl - taigna valmistamiseks vajalik vee kogus.
X - üldine taigna niiskusesisaldus (Wk+Xl)
X=Wk+Xl
(100-Wt)/Wt=Kk/X, millest X=(Kk×Wt)/(100-Wt) ehk 100-Wt/Wt=Kk/(Kk×Wt)/(100-Wt) ehk 100-Wt/Wt=Kk(100-Wt)/(Kk×Wt) ehk 100-Wt/Wt= (100Kk-KkWt)/KkWt

Nisutaigna segamisprotsess ja konsistents

Taigen koosneb veest ja jahust. Käärimisel muutuvad vett imavad jahu koostised ja füüsikalised omadused. Jahus leiduvad kliid lõhuvad taigna valguskeletti, tänu sellele väheneb taigna elastsus.
Jämedama jahvatusega jahu paisub kauem kui peenema jahvatusega jahu.
Segamine lõpetatakse, kui:
- kõik toorained on ühtlaselt segunenud.
- taigen lööb nõu servadest ja segaja küljest lahti.
- taigen ei kleepu, on kuiv ja elastne.
- taigna pealispind on sile.
- taigen on saavutanud vajaliku tugevuse ja avaldab rebimisel suurt vastupanu.
Segamise aeg sõltub:
- segamisviisist - kas käsitsi või masinaga
- taigna koostisest
- masina segamisriistast
- masina segamiskiirusest
- toorainete temperatuurist
Struktuur kujuneb kokku segamise korral.
Nõrk jahu - valgud lagunevad pärast ühtlase massi saavutamist. Liiga nõrga konsistentsusega taignas on liiga palju vett (käärib intensiivselt, kuid on halvasti töödeldav).
Tugev jahu - taigna segamist on vaja jätkata pärast ühtlase taigna saavutamist, liiga tugeva konsistensiga taignas ei saa jahu osakesed küllaldaselt paisuda (vett vaja).
Netosaagis - taigna kogus 100 osast jahust ja vajaminevast veest.
Brutosaagis - taigna kogus 100 osast jahust, teistest toorainetest ja vajaminevast veest.
Xl=X–Wk
Xl=[(Kk×Wt):(100-Wt)]-Wk
Xl - taigna valmistamiseks vajalik vee kogus.
X - taigna koguniiskus
Wk - tooraine niiskus
Wt - soovitatav taigna niiskusaste
Kk - tooraine kuivainete mass

Pagari seadmed

Pärmi taigent tehakse masinaga, konksuga:
1. Vajutuspide, ülemine kang tõmba alla nii palju kui tuleb.
2. Porkratta pide keskmine kang paremale.
3. Vormimispide 5-8 sekundit
4. vabastada vormimispide
5. vabasta vajutuspide
Plaat peab olema masina külge fikseeritud.
Togi: Valmistoodangu või küpsetamata toodangu hoidmiseks.
- valmistatakse metallist varbadest ja on varustatud ratastega.
Küpsetusplaadid: valitakse vastavalt ahju suurusele. Võivad olla 2-, 3- või 4-küljest äärestatud.
Noad ja paletid: kookide ja pirukate tõstmiseks.
Kuivainete kast: Suhkur:
- soodustab pärmi kasvu
- magus
- energia
- värvus
- soodustab kõrbemist
- maitseomadus
- küpsised
- tapab pärmi (kui on liiga palju)
Kui tuumalisi kasutatakse enne röstimist, siis nad hakitakse ja tööldetakse, aga pärast küpsetamist neid ei röstita.
Suhkrupuiste:
Rahe- ehk pärlsuhkrupuiste - tundlik niiskuse suhtes
tuhksuhkrupuiste
Temperatuur ja niiskus kerkekapis:
Kui temperatuur on 30°C, siis suhteline õhuniiskus on umbes 80%.
Kui temperatuur on 35°C, siis suhteline õhuniiskus on umbes 70%.
Kui temperatuur on 40°C, siis suhteline õhuniiskus on umbes 60%.
Kerkimise kiirendamiseks:
Temperatuur: 30-40°C
niiskus: 60%
aeglustamiseks:
Temperatuur: 20-30°C
Niiskus: 80%
Küpsetamisel:
- Kasvab tootemaht
- Moodustub koorik ja sisu.
Ahjude liigid:
Tunnelahjud
Konteinerahjud
Korrustega ahjud
Korrustega ahi ehk sahtelahi:
- Küpsetuspõrandad asuvad üksteise peal
- Isoleeritud
- Juhtpaneelil reguleerida temperatuuri
- Küpsetuspõrandad töötavad eraldi
- Auru võimalus
- varustatud siibriga
Konteinerahi:
- kompaktsed
- terve togi korraga küpsema
- isolatsioon
- Auru äratõmme
- lihtne juhtimisprobleem
- signaal
Masina puhastamine:
- Eemalda seade vooluvõrgust.
- Pese kukeldusmasina alusplaat kuumaa vees koos puhastusvahenditega (kui instruktsioon ei ütle teisiti).
- Loputa
Lehttaigen: 4×4=16×16=256
1. 1×4=4         Pärmitaigen:
2. 4×4=16       1. 1×3=3
3. 16×4=64     3×3=9
4. 64×4=256
Ahjud ja kerkekapid:
Tavaruumides kergitamine ei ole otstarbekas.
- Temperatuur
- Õhuniiskus
Kerkekapis kergitades on ohud:
- Kõrge temperatuur
- Kõrge õhuniiskus
Kerkekapid:
1. Konveinerkerkekapp: koos vormimismasina ja tunnelahjuga; kerkimisruumi tagab auruventiilid ja küttekeha.
2. Konteinerkerkekapp: Püstise kapi kujuline, varustatud aurutoru ja küttekehaga; juhtpaneel
3. ahjuga kerkekapp: Asetseb ahju küljes; juhtpaneel.
Ahi:
1) Ohutusnõuded:
* Enne tööle hakkamist:
1. Lülitada nupust käima
2. Lisan temperatuuri
3. Vajutan sisselülitamisnuppu
* tööd tehes: Pane ahi käima, lülita sisse ahju valgustus, pane aeg või sondi temperatuur ja niiskus.
Aeg ja sondi temperatuur välistavad üksteist, samamoodi kambri temperatuur ja delta sond. Kui kumbagi pole määratud, siis ahi ei tööta. Aeg on paneelil.
Juhtpaneel:
1. Seadmetega on lihtsam tööd teha, sest seadmetega saab kiiremini ja ühtlasemalt.
2. Kaal - selle seadmega saab teada aine massi, kukeldaja, selle seadmega saab kukleid teha; Taignarullimismasin - selle seadmega saab taigent rullida;
3. Ebatasane pind, valed töövõtted
4. Taignarullimismasinaga töötades tuleb jälgida: Ohutusjuhendit; seda kohta, kuhu sa oma näpud paned, et  taigen rullide vahele kinni ei jääks, et kaitsevõre oleks kinni.
5. Kukeldusmasin kukeldab tükeldab.
6. a) Kui teed niisutamist - konks
b) kui segad liiva - muretainast - labidas
c) kui vahustad koort - whispel
7. Seadmeid tuleb puhastada pärast iga tööpäeva lõppu, pärast iga kasutamist
8. a) kontrollid, kas masin toimib ja kas kaitsevõre on all.
b) kaitsevõre on all, ei pane käsi kaitsevõre alla
c) paned masina kinni
Ohtlikud olukorrad pagaritöökojas:
Käsi läheb masina alla.
Masinate paigutus pagaritöökojas:
Nii, et kulutada võimalikult vähe ruumi, ja
et nad teistele ette ei jääks.
9. Elektrik
10. 2 kaitsevõret
11. Libe põrand, libedal põrandal võib kukkuda.
Kuum ahi, kuuma ahju vastu minnes võib saada kõrvetada.
Kuumad plaadid, kui sa võtad kuumad plaadid ilma pajakinnasteta ahjust välja, siis sa saad kõrvetada.
12. Taigna kerkimise ajal valmistan ette täidised või toon endale ette vajalikud materjalid.
13. Pagaritöökojas tuleb seadmed paigutada nii, et kõik oleks käe-jala juures, aga ei jääks ka ette.