Kõikides inimese rakkudes on imepisikesed niidijupikesi meenutavad moodustised. Neid nimetatakse kromosoomideks. Eestikeelset nime pole neile veel keegi pannud. Sõna "kromosoom" tuleb kreeka keelest ja tähendab värvilist kehakest. Kromosoome saab näha ainult mikroskoobi abil, st. suurendatult.
Igas inimese rakus on 46 kromosoomi. Kromosoomid koosnevad keerulise ehitusega ainest desoksüribonukleiinhappest (DNA). DNA on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Seepärast ongi lapsed nii ema kui ka isa nägu. Kuid kehakuju, näojooned, juuste ja silmade värv ning muu võib pärineda ka vanaemalt või vanaisalt. Rakkudes DNA kopeetitakse. Selles võib tekkida vigu. Nii võib olla, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Mõnikord on ka nii, et lapse valimus sarnaneb hoopis onule või tädile, kes on ju ka vanaemalt ja vanaisalt saanud oma välimuse nagu ema ja isagi. Ainult emal ja isal pole neid tunnuseid näha.
Inimese kromosoomid jagunevad 23 kromosoomipaariks. Paaris kromosoomid on täpselt ühesugused. Erandiks on ainult üks meeste kromosoomipaar. Sellest kromosoomipaarist olenebki, kas uus inimene sünnib poisi või tüdrukuna. Ühte neist kromosoomidest kutsutakse x-kromosoomiks, teist y-kromosoomiks. Nimed tulevad sellest, et kromosoomide kuju meenutab kirjatähti x ja y. Kromosoomide väikeste lõikude omavahelise vahetamisega tekib varieeruvus - tekivad inimeste eripärad. See teeb iga inimese erinevaks. Meeste keharakkudes on x- ja y-kromosoom, naistel aga kaks x-kromosoomi. Kuid vahel võivad need x- ja y-kromosoomid olla ka teistmoodi või mitte avalduda. Sellisel juhul võib juhtuda nii:
XX - mees
XY - naine
XXX - väga mehelik mees
XXY - mehelik mees või naine
XYY - naiselik mees või naine
Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Sugurakkudes on neid aga poole vähem. Selle on loodus kavalasti välja mõelnud. Alles sugurakkude, s.o. seemne- ja munaraku ühinemisel moodustub normaalse kromosoomide arvuga rakk, mille jagunemisel kujuneb järk-järgult välja uus organism.
Sugurakkudes esindab iga kromosoomipaari üks kromosoom, seega on sugurakkudes 22 x-kromosoomi ja siis veel kas x- või y-kromosoom, mis määrab ära, kas arenema hakkab tütarlaps või poiss.
Erinevusest ainult ühes tibatillukeste kromosoomide paaris, väikeses ainekübemes piisab, et suunata tulevase lapse arengut ja määrata ära tema sugu.
Ka kõige elavama kujutlusega inimesele ei tuleks pähe otsida sarnasust inimese ja kärbse vahel. Sarnasus on aga olemas - järglaste soo määramine toimub neil ühesugusel viisil. Nähtavasti on loodus elusolendite soo määramise moodust kaua lihvinud. Võibolla isegi miljardeid aastaid.
