Füüsika konstandid

Üldiselt konstantidest:
Kõik konstandid on lõpmatud arvud. Neid ei ole võimalik täielikult välja arvutada (sest nad ei lõppe kunagi).
Konstantide liitmisel ja korrutamisel nii konstandi kui ka arvuga saadakse alati uus konstant. Juhul kui konstanti jagatakse või lahutatakse sama konstandiga, siis kaob konstant ära. Muul juhul saadakse uus konstant.
Mõned konstandid:
Pii
π=3.14...
Aatommassi ühik                         1amü=1,66·10^-27 kg (vastab energiale 931,3MeV)
Avogadro arv                             N=6,023·10²⁶kmol^-1
Boltzmanni konstant                    k=1,38·10^-23  J/K
Elektriline konstant                     ε₀=8,85·10^-12 F/m
Elektroni laeng                           e=1,602·10^-19 C
Faraday arv                              F=9,65·10⁷ C/kg·ekv
Gravitatsioonikonstant (g)           γ=6,67·10^-11 m³/kg·s²
Jää sulamispunkt                        273,15 K (0ºC)
Magnetiline konstant                   μ₀=4·10^-7 H/m
Normaalõhurõhk                         p₀=101325 N/m²≈1,013·10⁵Pa
Plancki konstant                        h=6,62·10^-34 J·s
Prootoni mass                           m_p=1,67·10^-27 kg
Raskuskiirendus      (Gravitatsioonikiirendus)                      g=9,80665 m/s²≈9,8m/s²
Universaalne gaasikonstant         R=8,314·10³ J/(kmol·K)
Valguse kiirus vaakumis              c≈3·10⁸ m/s
Valemid Konstantidega:
R=Na×B
R - Universaalne gaasikonstant
Na - Avogrado arv
B - Boltzmanni konstant
E=h×f
E - energia
h - Plancki konstant
f - valguskvandi sagedus