Igal riigil on kodanikud. Riigi kodanikel on võrreldes teiste riikide kodanikega olulised eelised. Näiteks saavad nad valida riigi institutsioone ja otsustada seda, kuhu poole riik läheb. Nad saavad kandideerida riigi parlamenti või riigipeaks. Nad ei pea tegelema elamislubade ja töötamislubade taotlemise ja pikendamisega. Riigid üldiselt määravad oma sünnijärgseid kodanikke kahte erinevat moodi. Üks võimalus on sünnikoha järgi ja teine võimalus on päritolu järgi.
Sünnikoha järgi:
Sünnikoha järgi kodanike määramisel on riigi kodanikud kõik, kes on sündinud selles riigis. Selles määratluses ei ole vanemate päritolu oluline. Sellist määratlust kasutab näiteks Ameerika Ühendriigid.
Päritolu järgi:
Päritolu järgi kodanike määramisel saadakse kodakondsus selle järgi, mis riigi kodanikud on sinu vanemad või vähemalt üks vanem. Selle määratluse puhul pole sinu sünniriik oluline. Oluline on vanemate kodakondsus(ed). Sellist määratlust kasutab näiteks Eesti Vabariik.
Topeltkodakondsus:
Topeltkodakondsuse puhul on inimesel mitme riigi kodakondsus ehk inimene on samaaegselt mitme riigi kodanik. On leitud, et globaliseeruvas maailmas tuleb mitme riigi kodanikuks olemine kasuks. Mitmed riigid lubavad topeltkodakondsust. Kuid Eestis on see keelatud, välja-arvatud olukordades, kus teise riigi kodanik on sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik ja ta ei saa teise riigi kodakondsusest loobuda. Sellisel juhul tekib Eesti kodanikule topeltkodakondsus, sest sünnijärgsest Eesti kodakondsusest pole võimalik loobuda ning riik seda ära võtta ei saa. Samas ei saa riiik ka teise riigi sünnijärgset kodakondsust ära võtta ning riik ei või inimest survestada teise riigi kodakondsusest loobuma.
Kodanikuks saamine:
Eesti Vabariigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik ning selleks võib saada mitut moodi:
1) sünnijärgselt
2) naturalisatsiooni korras
3) eriliste teenete eest riigi ees
Sünnijärgne kodanik:
See mõiste riigiti erineb. Mõnes riigis on sünnijärgne kodanik see, kelle vanem või vanemad on riigi kodanikud, kuid mõne riigi puhul on sünnijärgne kodanik see, kes on sündinud selles riigis. Sünnijärgsel kodanikul on mõnes riigis, mõnele ametikohale eelis või ainuõigus. Eestis on sünnijärgne kodanik see, kelle vähemalt üks kodanik on tema sünni ajal Eesti Vabariigi kodanik. Sünnijärgse Eesti kodaniku eeliseks on võimalus kandideerida presidendiks.
Naturalisatsiooni korras:
Niimoodi saavad Eesti kodakondsuse välismaalased ja kodakondsuseta inimesed. Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab:
1) olema vähemalt 15-aastane;
2) omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust;
21) olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt;
22) olema elanud Eestis seaduslikult ja püsivalt pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva;
23) omama registreeritud elukohta Eestis;
3) oskama eesti keelt vastavalt käesoleva seaduse § -s 8 sätestatud nõuetele;
4) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust vastavalt käesoleva seaduse § -s 9 sätestatud nõuetele;
5) omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise;
6) olema lojaalne Eesti riigile;
7) andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale."
Kui naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud Eesti kodanik saab lapsed pärast kodanikuks saamist, siis on tema lapsed sünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud.
7. Legaalne püsiv sissetulek
Legaalseks püsivaks sissetulekuks loetakse:
1) seaduslikult teenitud tasu töö-, teenistus- või tsiviilõigusliku lepingu või liikmelisuse alusel;
2) seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu;
3) pension;
4) stipendium;
5) elatis;
6) seaduse alusel makstavad toetused;
7) ülalpidamine Eestis legaalse püsiva sissetulekuga perekonnaliikmelt.
§ 8. Eesti keele oskuse nõuded ja hindamine
(1) Eesti keele oskus käesoleva seaduse mõistes on eesti üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus.(2) Eesti keele oskuse nõuded on järgmised:
1) kuuldu mõistmine (ametlik avaldus ja teadaanne; ohu- ja hoiatusteated, uudised, sündmuste kirjeldused ja nähtuste seletused);
2) kõnelemine (vestlus ja jutustus; küsimuste, seletuste, oletuste ja käskude esitamine; arvamuse avaldamine; soovide väljendamine);
3) loetu mõistmine (ametlik avaldus ja teadaanne; avalik teade, uudis, näidisvorm, ajakirjanduslik artikkel, sõnum, kataloog, kasutusjuhend, liiklusteave, küsitlus, protokoll, eeskiri);
4) kirjutamine (avalduse, volituse, seletuskirja, eluloo kirjutamine; ankeedi, elukondliku blanketi, testi täitmine).
(3) Eesti keele oskust hinnatakse eksamil. Eksami läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
(4) Eksami sooritanud isikule antakse vastav tunnistus.
(5) Eksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse.
(6) Käesoleva seaduse § 35 3. lõikes nimetatud isik sooritab eksami käesoleva seaduse § 35 7. lõikes nimetatud ekspertkomisjoni otsuses ettenähtud ulatuses ja viisil.
12. Eesti kodakondsuse saamiseks esitatavad dokumendid
(1) Isik esitab Eesti kodakondsuse saamiseks omakäeliselt eesti keeles kirjutatud sooviavalduse, milles on märgitud:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) andmed ees- ja perekonnanime muutmise kohta;
3) sünniaeg ja -koht;
4) emakeel;
5) kodakondsus;
6) elukoht;
7) ustavusvanne vastavalt käesoleva seaduse § 6 punktile 7;
8) allkiri.
(2) Isik esitab lisaks sooviavaldusele:
1) kaks fotot (4x5 cm);
2) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid;
3) dokumendi, mis tõendab, et isik viibib Eestis vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
4) omakäeliselt eesti keeles kirjutatud elulookirjelduse, milles on märgitud taotleja teenistuskäik, Eestisse elama asumise aeg ja asjaolud, temaga koos saabunud isikud, taotleja perekonnaseis ja selle muudatused Eestis elamise ajal, kõik senised elukohad Eestis, andmed lähedaste sugulaste kohta, samuti seosed välisriikide sõjaväe-, luure- ja julgeolekuorganisatsioonidega; Eestis sündinul lisaks vanemate Eestisse elama asumise aeg ja asjaolud;
5) haridust ja teenistuskäiku tõendavad dokumendid;
6) tõendi legaalse püsiva sissetuleku kohta;
7) eesti keele oskuse tunnistuse vastavalt käesoleva seaduse § -le 8 või eestikeelse põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist tõendavad dokumendid;
8) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise tunnistuse vastavalt käesoleva seaduse § -le 9.
(3) Enne sooviavalduse esitamist peab isik tasuma riigilõivu.
Eriliste teenete eest Eesti Vabariigi ees:
§ 10. Eesti kodakondsuse saamine eriliste teenete eest
(1) Käesoleva seaduse § 6 punktides 2–4 sätestatud tingimused võidakse jätta kohaldamata isiku puhul, kellel on erilisi teeneid Eesti riigi ees.(2) Erilisteks teeneteks loetakse saavutusi teaduse, kultuuri, spordi või muul alal.
(3) Eesti kodakondsus võidakse eriliste teenete eest anda mitte rohkem kui kümnele isikule aastas.
(4) Ettepaneku Eesti kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest võib teha Vabariigi Valitsuse liige.
(5) Eesti kodakondsuse andmist eriliste teenete eest peab Vabariigi Valitsus põhjendama. Eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmisest keeldumist ei põhjendata.
(6) Vabariigi Valitsuse liikme nimi, kes tegi ettepaneku kodakondsuse andmiseks, ning põhjendus, mille eest kodakondsus anti, avaldatakse Riigi Teatajas.
Kodakonduse taastamine:
16. Eesti kodakondsuse taastamise õigus on
(1) Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.
(2) Eesti kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega.
§ 17. Eesti kodakondsuse taastamiseks esitatavad dokumendid
(1) Eesti kodakondsust taastada sooviv isik esitab omakäeliselt kirjutatud sooviavalduse, milles on märgitud:1) ees- ja perekonnanimi;
2) andmed ees- ja perekonnanime muutmise kohta;
3) sünniaeg ja -koht;
4) kodakondsus;
5) elukoht;
6) ustavusvanne vastavalt käesoleva seaduse § 6 punktile 7;
7) allkiri.
(2) Isik esitab lisaks sooviavaldusele:
1) kaks fotot (4x5 cm);
2) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid;
3) dokumendi, mis tõendab isiku püsivat viibimist Eestis;
4) Eesti kodakondsuse kaotamist tõendavad dokumendid;
(3) Enne sooviavalduse esitamist peab isik tasuma riigilõivu.
Kodakondsuse kaotamine:
Sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa kodakondsust ära võtta.
§ 22. Eesti kodakondsuse kaotamine
Eesti kodakondsus kaob:1) Eesti kodakondsusest vabastamisega;
2) Eesti kodakondsuse äravõtmisega;
3) mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega (välja arvatud sünnijärgse Eesti kodaniku puhul).
§ 23. Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatavad dokumendid
(1) Isik esitab Eesti kodakondsusest vabastamiseks:1) sooviavalduse, milles on märgitud ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, elukoht, taotletav kodakondsus ja allkiri;
2) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid;
3) tõendi selle kohta, et ta on saanud mõne muu riigi kodakondsuse või saab selle seoses Eesti kodakondsusest vabastamisega.
(2) Enne Eesti kodakondsusest vabastamist peab isik tasuma riigilõivu.
§ 24. Dokumentide esitamine
(1) Dokumendid Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatakse Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele või Eesti välisesindusele, kui isik elab püsivalt välisriigis .(2) Alla 15-aastase alaealise või täisealise piiratud teovõimega isiku eest esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumendid tema vanem, lapsendaja, eestkostja või eestkosteasutus.
§ 25. Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatud dokumentide registreerimine ja menetlemine
(1) Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatud dokumendid registreeritakse ja võetakse menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses.(2) Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus väljastab isikule tema dokumentide registreerimise ja menetlusse võtmise kohta tõendi, mille vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus esitab isiku dokumendid ühe aasta jooksul nende registreerimise päevast arvates Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamiseks.
§ 26. Piirangud Eesti kodakondsusest vabastamisel
Isikut võidakse Eesti kodakondsusest mitte vabastada, kui:1) tagajärjeks on kodakondsusetus;
2) isikul on täitmata kohustused Eesti riigi ees;
3) isik on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses.
4) isik on sünnijärgne Eesti kodanik
§ 27. Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamine
Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus.§ 28. Eesti kodakondsuse äravõtmine
(1) Eesti kodakondsus võetakse ära Vabariigi Valitsuse korraldusega isikult, kes on:1) astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata;
2) astunud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni;
3) püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda;
4) Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel varjanud valeandmete esitamisega asjaolusid, mis oleksid välistanud talle Eesti kodakondsuse andmise või taastamise;
5) mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest.
(2) Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene isikutele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga.
§ 29. Eesti kodakondsuse kaotamine mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega
Isik loetakse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks.§ 30. Eesti kodakondsust tõendavate dokumentide tagastamine
Isik, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse, tagastab Eesti kodakondsust tõendavad dokumendid Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele.[paragrahvid (§) on tsitaadid kodakondsuse seadusest <https://www.riigiteataja.ee/akt/1042868>
