Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

neljapäev, 5. märts 2020

Bütsantsi kunst

Bütsantsi kunst (6.-15.saj) 


ÜLDINE:
    Picture
    Mosaiigid Sant´ Apollinare kirikus Ravennas
  • 330. a. nimetas Rooma keiser Constantinus uueks Rooma pealinnaks Byzantioni, mille ta nimetas Konstantinoopoliks ja seda ümbritsevad endise Ida-Rooma riigi alad Bütsantsiks Uus riik püsis ligi tuhat aastat, kuni aastani 1453, kui türklased selle vallutasid. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)
Picture
Sant´ Apollinare kirik Ravennas, 6 saj.
(http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)


SKULPTUUR:
  • Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)Büstantsi sambakapiteelPictureBüstantsi sambakapiteel

Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. (http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst?)Kapiteel Vatopedi kloostrikirikus. u. 950                                                                        



Bütsantsis polnud üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste’’ jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. (http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst?)
Kristus siseneb Jeruusalemma. u. 950-1000. Elevandiluust reljeef.                                                      




MAALIKUNST ENNE 8.saj.

  • Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)
  • Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas.(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)
Peaingel Miikaeli imetegu Chonaes.                                                        Õnnistav Kristus, nn. Pantokraator. Koopia 6. saj. Siinai Püha Katariina kloostris loodud ikoonist.                       ...

BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI :
(10. sajand)

  • Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)
  • Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)
  • Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)


ARHITEKTUUR:
  • Kirikute ehitamine.
  • Tsentraalehitised – põhiplaani (ring, kreeka rist, ruut) äärmised punktid on keskpunktist ühe kaugusel.
  • Materjalid: kivi, tellis, puit.
  • Bütsantsi sambakapiteel.
  • Hagia Sophia kirik 532-537 kreeka k. püha tarkus. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:tge18cubIBEJ:www.kose.edu.ee/dokumendid/btsantsikunst5.pps+&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
Türgi Konstantinoopol (Istanbul)
Rajati keiser Justinianus l valitsemisajal
Ehituse juht Anthemios Tralleisest, insener Isidoros Mileetosest
Ehitati 5 aastat, ida ja läänepoole ehitamisel võistlesid kaks 5000 töölisest koosnevat meeskonda. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:tge18cubIBEJ:www.kose.edu.ee/dokumendid/btsantsikunst5.pps+&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee)


  • Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst.