Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

reede, 4. november 2022

Teaduspõhine majandus

Teaduspõhine majandus
Teaduspõhise majanduse kolm aspekti:
1. Haritud inimressurss
2. Teadusuuringud majanduse aluseks
3. Ettevõtjate ja haridusasutuste koostöö
Teaduspõhise majanduse kolm arenguetappi
• Ressursipõhisus (maa, vara jne)
• Investeeringutele põhinev
• Teadmised – panus inimkapitali
T
I
R
Näited Eestist – püüd olla teadmusühiskond
• Skype
• Teadmised, oskused on tähtsad ressursid
• Koostöövõime (äri, kultuur, haridus jt)
• Uuendustegevus
• Loovus, tarbijakesksus
• Pehmete väärtuste olulisuse tõus – kultuur, elustiil, emotsioonid jne
Presidendi hüüe välismaa elavatele eestlastele – TALENDID KOJU
Väärtus on inimkaitalil
• Haridus
• Ettevõtlikkus
• Motiveeritus
• Kogemused
• Teadmised
• Oskused
HARIDUSPOLIITIKA
• Hea haridus annab aluse heale toimetulekule elus
• Kohustuslik põhiharidus tasuta (I tase)
• Gümnaasium, kutsekool (II tase)
• Ülikool (III tase)
Haridus ja tervis ning eluiga
• Formaal- ja mitteformaalharidus
• Elukestev õpe
• Avatud ülikool
• Väärikate ülikool
Sotsiaalkapital
Elukvaliteet, pensionäride aktiivne osavõtt ühiskonnaelust, tööturg ja kõrge iga
Teadmusühiskonna tähtsad tegurid on:
INNOVATSIOON
INTELLEKTUAALNE OMAND
LOOMEMAJANDUS
Innovatsioon
Uue toomine, võib olla ka vana uuenemine
Innovatsiooni sambad
• Teadmised
• Loovus
• Motivatsioon
Intellektuaalne omand
• Loometöö tulemusel sündinud isiklikud tulemused
• Liigid: Autoriõigus. Autoriõigusega õigused
Tööstusomand. Kuidas tagada intellektuaalse omandi kaitset?
• Loomemajandus
• On ühendatud kultuur ja ettevõtlus
• Inimese isiklik anne – kunst, käsitöö, reklaamindus, filmindus, muusika jne
• Loomemajanduse valdkond on väga lai
TÖÖTURG
• Tööturg – töövõtjad ja tööandjad
• Pakutakse oskusi, teadmisi, oskusi
• Tööandjad maksavad
• Füüsilise töö vähenemine (teadmised, tehnoloogia on olulisemad)
• Otsitakse peaga töötajaid
• Haridus ja loovus
TÖÖTURG JA TÖÖHÕIVEPOLIITIKA
1. Puudutab tööealist osa rahvastikust
2. Eesti statistika – 15 – 74-aastased
3. Jaguneb kaheks: aktiivne osa – töötajad ja töötud; mitteaktiivne e passiivne – ei soovi töötada või ei ole võimelised (tudengid, koduperenaised jt)
4. Hõivatus – uuri tabelit lk 30
5. Mida peaks riik tegema, et inimene sooviks jätkata töötamist ka pensionieas?
Näide meediast – Eesti tööealiste elanike arv kahaneb prognoosi kohaselt kiirelt
• 04.11.2009 Urmas Seaver Postimees, reporter
Eurostati prognoosi kohaselt kahaneb Eesti tööealiste elanike arv järgmise 16 aasta jooksul pea 100 000 inimese võrra, pensioniealiste arv kasvab aga samas ligi 44 000 inimese võrra. Nii on Eurostati andmetel Eestis tänavu ühtekokku 885 972 tööealist (vanus 15-62 (aastat) inimest, mis moodustab 66,3 protsenti kogu Eesti elanike arvust, milleks on ligi 1,34 miljonit inimest. Pensioniealisi (vanus 63 aastat ja üle selle) inimesi on aga 250 631, mis on 18,8 protsenti elanike üldarvust. Aastal 2025 on aga prognoosi kohaselt tööealiste elanike arv kahanenud 787 019 inimeseni, mis moodustaks 60,9 protsenti kogu Eesti elanike arvust, milleks prognoositakse 1,29 miljonit inimest. Pensioniealisi peaks aga siis olema 294 554 inimest ehk 22,8 protsenti elanike üldarvust. Aastaks 2035 pakub Eurostat tööealiste arvuks Eestis 753 055 inimest ehk 60,6 protsenti elanike üldarvust, milleks prognoositakse 1,24 miljonit inimest. Pensioniealisi peaks aga siis olema juba 315 150 inimest ehk 25,4 protsenti elanike üldarvust.
Tööpuudus mõjutab kogu ühiskonda
1. Tööpuudus ja tööjõupuudus
2. Suur probleem ühiskonnale – majanduslik kahju, sotsiaalne kahju (nt. soov mitte teha tööd).
3. Tööpuudus kasvatab riigikulutusi
4. Täistööhõive 100 % pole võimalik
5. Kvalifikatsiooni täiendamine
6. Struktuurne tööpuudus – töötute oskused ei vasta tööandja ootustele
Tööränne
• Sise- ja välisränne
• Nimeta töörände positiivsed ja negatiivsed tagajärjed
• Statistika aastaraamat 2013
Hõivepoliitika – poliitika, mis tegeleb töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete vältimiseks
Tööseadusandlus
• Töölepinguseadus
• Mis on ametiühing? Millist kasu saab töötaja, kui ta kuulub ametiühingusse?
Euroopa Liidu hõivepoliitika neli sammast – OTSI INTERNETIST
Küsimused olevikus, mis mõjutavad tulevikku.
• Kuidas valmistud sina tulevaseks elukutseks? Kus?
• Kelleks tahad saada?
• Kus on võimalik seda ametit õppida?
Tarbimine
• Eratarbimine – meenuta SKP osa
• Avalik tarbimine –meenuta SKP osa
• Millest sõltub tarbimine?
• Iseloomusta eestlase tarbimist?
 Vastutustundlik tarbimine
• Teadlikkus tootest ja tarbimisest
• Toote mõju teistele aspektidele
• Väärtushinnangud
• Liigtarbimise vältimine
• Säästev tarbimine – Miks me peame säästvalt tarbima?
Tarbijakaitse
• 1962, J. F. Kennedy ajal
• Ameerikas
• Eestis 1994 – Tarbijakaitseamet
• Müüja vastutus kui ka ostja teadlikkus
Tarbimisühiskond
• Millal kujunes?
• Miks langeb kauba hind?
• Miks kasvas tarbimine 1950-1960-ndatel?
• Kuidas mõjutas rahvusvaheline kaubandus tarbimist?
Tarbimisühiskonna kriitika
• David Korten, Jean Baudrillard, Kalle Lasn
Sotsiaalne turvalisus
• INDIVIDUAALNE ASPEKT – füüsiline ja sotsiaalne kaitse. Sõltub inimese enda ostustest ja valikutest
• ÜHISKONDLIK ASPEKT – ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet. Materiaalne kindlustatus, tulude ja kulude õiglane jaotus, toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem
Elukvaliteedi näitajad
IAI – Inimarenguindeks
1. Eluiga – tervis ja pikaealisus
2. Haridus – kirjaoskus
3. Elujärg – SKP per capita
EESTI koht inimarenguuringus
Heaoluühiskond
Missugune ühiskond on heaoluühiskond? Sotsiaalpoliitika mudelid
Paks riik – KK, SDE
Õhuke riik – RE, IRL
Riigi sotsiaalkulutused tagavad kodanike heaolu
Eestis 15 % SKP-st
2008 aastal 1809 eurot ühe elaniku kohta
Mis on sotsiaalse sidususe eesmärk? Mida arvad sina?
Millega tegeleb riigi sotsiaalpoliitika?
• Tagada sotsiaalne turvalisus
• Teenused – arstiabi, haridus, munitsipaaleluase
• Rahalised väljamaksed – kindlustushüvitis, abiraha, toetus
• Sotsiaalhoolekande põhimõtted
• Inimõiguste järgimine
• … peab tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, kui võimalused puuduvad
• Isik ja perekond vastutavad eelkõige
• Riik tuleb appi ja pakub soodustusi
Sihtrühmad – alalised elanikud, elamisloa alusel elavad ja pagulased
Vältimatu sotsiaalabi – kes saavad ja kuidas see väljendub?
Milles seisneb sotsiaalteenuse (varjupaik) ja sotsiaaltoetuse (peretoetus) erinevus?
Nimeta peretoetuste liike.
Absoluutne vaesus versus suhteline vaesus
• Vaesus
• Sotsiaalne probleem
• Ressursside puudumine
• Absoluutne vaesus – allapoole riiklikult määratletud piirist
• Suhteline vaesus – allpool ühiskonna keskmist
Kuidas riik aitab leevendada vaesust?
• Vaesus ja lapsed
• Vaesuse piir lapsele – 87 eurot kuus igale lapsele
• Vaesus kui lapsele määratud sissetulek on alla selle
• Eestis elab 45800 last absoluutses vaesuses
MIKS EESTI NÄITAJAD ON NII KEHVAD?
• Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusalad
Mis tähendab kindlustamine?
1. Tulevase hüvituse saaja kaasatakse rahaliste ressursside kogumisse
2. Hüvitist saab vaid see, kes on teinud sissemakseid (suuruse saab samuti määrata)
3. Makse ei lähe muuks otstarbeks
4. Ka pensioni suurus sõltub töötatud aastatest (v.a riigipension)
5. Tervisekindlustuses kehtib solidaarsusprintsiip – kõigile teenused võrdselt (kindel % palgast)
• Pensionisüsteem
• http://www.pensionikeskus.ee
• 3 sammast
• Saksamaal on riigipension – min 40 % meeslihttöölise palk
• Riik teostab järelvalvet pensionifondide üle
• Sotsiaaltoetused ja hoolekanne
• Lisaks sotsiaalkindlustusele rahastatakse sotsiaalprogramme ka riigieelarvest
• Abiraha või sotsiaalteenus
2 printsiipi abi osutamisel
1. Inimesed, kes kuuluvad riskirühma – (orvud, puudega inimesed)
2. Majanduslik raske seis (lastega pered ja vanurid, töötud, üksikvanemad, toimetulekutoetus)
Globaliseeruv majandus
Üleilmastumine ehk globaliseerumine.  Kultuurid ja majandused ühtlustuvad. • Algas 3000 a eKr Sumeris (A. G. Frank)
Uued kaubad maadeavastuste retkedelt.  Tänapäevane globaliseerumine sai suurema hoo 1970-ndatel
Globaliseerumise tagajärjed ja probleemid
• Rikkad riigid lõikavad kasu vaestelt riikidelt
• Kaob rahvaste omanäolisus
• Kaob kultuuride omanäolisus
• Ühetaolisus
• Nimeta globaliseerimise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
• Miks on McDonald olnud edukas?
Avatud ja suletud majandus
• Millele on orienteeritud avatud majandus?
• Millele on orienteeritud suletud majandus?
• Kas Eesti majandus on avatud või suletud?
• Selgita
VÄLISMAJANDUPOLIITIKA
1. Väliskaubanduse eksport ja import
2. Rahvusvaheline finantskeskkond
3. Riigi majanduse usaldusväärsuse tõstmine rahvusvahelises majanduses
4. Vajatakse välisvaluutat
5. Välisvaluutat saab, siis kui müüakse teisesse riikidesse – eksport
• Bilanss
• Välikaubanduse piirangud ehk välismajandusepoliitilised vahendid
• Vahendite eesmärk – suurendada kodumaiste kaupade ja teenuste konkurentsivõimet
• Tollimaksud (eksporditoll, imporditoll)
• Tollikvoodid (mahuline piirang)
• Mittetollilised piirangud – standardid (tootmisstandardid, tehnilised nõuded, tervishoiustandardid, mille täitmine on kohustuslik)
• Transiit
Miks on vaja piirata väliskaubandust?
• Tollimaks kui riigi tuluallikas
• Kaitsta oma tööstusharu
• Tollimaks kui riigi vastus teisele riigile
Rahvusvaheline õiglane kaubandus – mis see on?
• Arengumaades peamiselt
• Väiketootjatele õiglane hind
• Pikaajalised partnersuhted
• Kõrgem kokkuostu hind
• Välditakse vahendajaid
• Ei tohi kasutada lapstööjõudu
• Ei tohi raisata looduvarasid
• 1500000 töölist ja talunikku ühendab
• Märk, mis annab tarbijale infot, et see toode vastab õiglase kaubanduse kriteeriumile
Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime
• IMD edetabel
• Kas Eesti väiksus on takistuseks rahvusvahelises konkurentsis?
• Näited väikestest edukatest riikidest?
• Väliskaubandusbilanss 2013 jaanuar-mai
KOOSTÖÖ VORMID
• Riikidevaheline koostöö võimaldab kasutada efektiivselt ressursse
• Saada teadmisi
• Vahetada tööjõudu
• Teha investeeringuid
OTSI INTERNETIST VASTUSEID!!
Vabakaubandustsoonid – nimeta
Tolliliit – nimeta
Ühisturg – nimeta
Majandusühendus – nimeta
WTO – ÜRO tütarorganisatsioon 1947
• Eesti on liige 1999. aastast
• Soodustada riikidevahelist koostööd
• Kaubandusläbirääkimised riikide vahel
• Partnereid tuleb kohelda võrdselt
• Alandada tollimakse
• Kriitika WTO-le (soosib suuri tööstusriike ja pärsib arenguriikide majandust)
Rahvusvaheline Valuutafond – IMF
• 1945 USA-s (Bretton Woods)
• Eesti on liige aastast 1992
• Tagada rahasüsteemi stabiilsus
• Majanduskriiside ärahoidmine
• Stabiilne majandus
• Teostab riikide majanduse järelvalvet
• Annab riikidele laene ja teavet
Rahvusvahelised finantsturud
• Börsid – teostatakse kapitali ostu ja müüki. Jagunevad a. rahaturud ja b. väärtpaberiturg
• Suurimad finantsturud – London, New York, Tokyo
• Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) – soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd, valuuta stabiilsust, toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda
• Väärtpaberid – võlakirjad ja aktsiad
VÕLAKIRJAD ja AKTSIAD
• Ettevõte laenab raha ja võtab kohustuse see tehtud aja möödudes intressidega tagasi maksta
• Omandatakse osa ettevõttest ja õigus rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel
EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSSÜSTEEM
• Eesti kuulub ühtsesse majandusruumi
• EL majanduspoliitika aluseks on ühtsetel reeglitel toimiv siseturg
• Pikk protsess, mis sai alguse 1958 aastal, mil loodi Euroopa Majandusühendus (Tolliliit – Saksamaa. Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hollandi, Luksemburg)
• Neli vabadust on Euroopa siseturu komponentideks – mis on need vabadused
EL Siseturg
• 1980 alustas Euroopa Komisjon tööd, mille eesmärk oli ühisturu loomise lõpuleviimine
• 1985 avaldas komisjon Valge Raamatu siseturu loomise kohta ja tegevusprogrammi selleni jõudmiseks
EUROOPA ÜHINE RAHA
• Lisaks neljale vabadusele on EL võtnud ühise majandusruumi tugevdamiseks kasutusele ka ühise raha euro.
• Protsess algus 1988 aastal, mil loodi EMU – Euroopa Majandus- ja Rahaliit.
• 1. 01. 1999 aastal võeti euro arveldusrahana kasutusele ning 01.01. 2002 ka sularahana.
EURO
Euro on ametlik maksevahend rohkem 325 miljoni inimese jaoks 18 ELi liikmesriigis. Euro sümbol on €. Euro paberrahad on kõikides riikides ühesugused, kuid iga riik vermib münte, mille üks külg on kõikjal ühesugune, teisel küljel kujutatakse aga rahvuslikke sümboleid. Ühisraha ei ole käibel Taanis, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Slovakkia ühines euroalaga 2009. aasta jaanuaris. Läti 2014, Leedu ühineb 2015.
Ülejäänud kaheksa liikmesriiki, kes ühinesid ELiga pärast 2004. aastat, on võtnud kohustuse minna eurole üle, kui nad selleks valmis on.
Euroopa Liidu tõukefondid
• Integratsiooniprotsessi soodustamine
• Ühtne regionaalpoliitika
Tõukefondid
– Euroopa Sotsiaalfond
– Euroopa Regionaalarengu Fond
– Ühtekuuluvusfond
Miks on euro kasulik?
• Kaob valuutarisk – stabiilse euro kasutuselevõtt tõstab meie usaldusväärsust veelgi.
• Euro annab nii kodumaistele kui ka välisinvestoritele kindlustunde
• Eesti majandus muutub stabiilsemaks ja konkurentsivõimelisemaks
• Madalad intressid
• Vähenevad valuutavahetuskulud ettevõtetele ja turistidele
• Lihtsam on võrrelda hindu teiste rahaliidu riikidega
Mida kaotavad liikmesriigid?
Samas kaotavad liikmesriigid ühisele rahapoliitikale üleminekul võimaluse iseseisvalt otsustada oma riigi rahapoliitika üle. Otsustusõigus antakse Euroopa Keskapangale (EKP). Kui riigil ei ole võimalik otsustada oma rahapoliitika üle, tuleb majanduspoliitika teostamiseks kasutada rohkem fiskaalpoliitikat.
Tingimused, mis tuleb täita euro kasutusele võtuks
• Riik peab vastama EL Maastrichti lepingus määratud tingimustele
• Riigi rahandus-eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% sisemajanduse koguproduktist
• Vahetuskurss- riik peab hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena
• Hinnastabiilsus- riigi inflatsioonimäär tohib olla kuni 1,5% kõrgem, kui on kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmine
• Intressimäärad
Kes otsustab?
• Euroala liikmeks saamise otsustavad EL Nõukogu liikmeteks olevad rahandus- ja majandusministrid
• Ettepaneku teeb Euroopa Komisjon, lähtudes Euroopa Keskpanga aruandest ja europarlamendi arvamusest
• Riigi seadused peavad vastama asutamislepingule ja Euroopa Keskpanga põhikirjale