Makrofotograafia juures on kõige olulisem lähivõtete jäädvustamine. See toob välja inimsilmale nähtamatud tekstuurid ja tõstab esile detailides peituvat ilu. Makrovõtete harjutamiseks ei ole teil vaja kaugele reisida. Ka igapäevased objektid saavad lähivaates täiesti uue mõõtme, seega piisab testimiseks ka teie aiast või kohalikust pargist.
1. Millist komplekti on makrofotograafiaks vaja?
Mitmed objektiivid suudavad lähivõtteid küll jäädvustada, kuid ainult tõeline makroobjektiiv pakub vähemalt 1 : 1 või elusuuruses suurendust. See tähendab, et kui kaamera on asetatud minimaalsesse teravustamiskaugusesse, on sensori kuvatav pilt sama suur kui subjekt ise.
Sellistel objektiividel on minimaalne teravustamiskaugus väga väike, mis võimaldab teil liikuda lähemale ja jäädvustada väikestest subjektidest kaadrit täitvaid pilte. Näiteks suudab Canon EF-S 35mm f/2.8 Macro IS STM objektiiv teravustada kuni 3 cm kaugusele. See objektiiv sisaldab ka nutikat sisseehitatud Macro Lite’i LED-välklampi, mis kompenseerib kaamera lähedal hoidmise tõttu subjektile tekkinud varje. Kui teil on EOS M seeria kaamera, nagu Canon EOS M50 või Canon EOS M6 Mark II, pakub Canoni objektiiv EF-M 28mm f/3.5 Macro IS STM samasugust Macro Lite’i funktsiooni.
Kui tahate proovida oma kätt makrofotograafias enne spetsiaalse objektiivi ostmist, võite kasutada lisatarvikuid, mis on mõeldud suurendama standardse objektiivi suumimisvõimekust. Näiteks, kui kinnitate ühilduva objektiivi külge Canoni vaherõnga EF 25 II või Canoni vaherõnga EF 12 II, saate teravustada lähemale kui tavaliselt. Sarnase tulemuse saavutate siis, kui kinnitate objektiivi eesmise filtrikeerde külge Canoni lähivõtte objektiivi 250D 58mm või Canoni lähivõtte objektiivi 500D 77mm.
Olenemata sellest, millist rada pidi te makrofotograafia maailmas liigute, on kaamera värisemise mõju sedavõrd suurem, mida lähemale oma subjektile liigute. Teravamate tulemuste saavutamiseks kasutage statiivi või muud sarnast tuge.
2. Kuidas seadistada kaamerat makrovõtete jaoks?
Paljudel EOS-kaameratel on spetsiaalne lähivõtterežiim. Kui soovite aga suuremat loomingulist kontrolli, seadistage oma kaamera ava prioriteediga (Av) või käsitsi (M) režiimile. Mõlemad võtterežiimid võimaldavad teil ise valida ava, millel oleks nii makrofotograafia kui ka säriaja välimusele ja tunnetusele suurem mõju.
Kõige kergem on alustada ava prioriteediga režiimiga, kuna kaamera määrab vastavalt teie valitud avale automaatselt säriaja, mis tagaks tasakaalus särituse. Kui soovite kaamera seadistusi ise kontrollida, siis lülitage sisse käsitsi režiim.
3. Meie kasutatud süsteemi eelised (EOS 77D + 35mm f/2.8 Macro)
Canon EOS 77D on makrofotograafia jaoks suurepärane valik. Kaamera 24,2-megapiksline CMOS-sensor suudab salvestada vapustavalt detailset pilti ja selle muudetava nurgaga puuteekraan võimaldab hõlpsalt töötada ka ebatavaliste nurkade alt. Näiteks võite jäädvustada maailma läbi vihmaussi silmade, pildistades hästi maad ligi.
Selleks et saaksite oma makroobjektiivist ja suure eraldusvõimega CMOS-sensorist viimast võtta, on oluline hoida kaamerat säritamise ajal täiesti paigal. Isegi väike vibratsioon võib pildikvaliteeti rikkuda, seega tasub kasutada kas viiteaega või fikseerida oma kaamera statiivi külge. Canoni objektiivil EF-S 35mm f/2.8 Macro IS STM on pildistabilisaator, mis on suurepärane abiline, kui jäädvustate liikumise ajal, kuid mis tuleb statiivi kasutamisel välja lülitada. Pildistabilisaatori sisemine mehhanism on loodud kompenseerima mis tahes liikumist, kuid staatilise oleku puhul võib sel olla vastupidine mõju. (Osadel objektiividel on statiivi tuvastamise funktsioon, kuid kindlam on pildistabilisaator ise välja lülitada. Eriti oluline on see pika säriaja puhul.)
Selleks et mehaanilisi vibratsioone veelgi vähendada, võite aktiveerida kaamera peegli lukustuse funktsiooni või kasutada kaamera reaalajavaadet, et peegel automaatselt oma kohale lukustuks. Lisaks võite kasutada Canoni kaamera EOS 77D Wi-Fi ühendust, et kontrollida kaamerat eemalt läbi Canoni rakenduse Camera Connect, mis on installitud teie nutitelefoni või tahvelarvutisse.
4. Ava
Teie ava valik mõjutab välja sügavust või seda, kuivõrd teravana teie makrosubjektid tunduvad. Väiksemad f-numbrid, nagu f/2.8 ja f/4, toodavad madalama väljasügavuse (ainult väike ala on teravustatud), samal ajal kui suuremad f-numbrid, nagu f/11 ja f/16, tagavad suurema väljasügavuse (subjekt on rohkem fookuses).
Lähifotograafias võib isegi suur väljasügavus tähendava vaid paari millimeetrit, seega teravustamise juures ei ole suurt eksimisruumi. Tõenäoliselt jääb taust hägusaks nagunii, kuid väiksema ava (suurem f-number) puhul saate tagada, et teie subjektist jääks selgeks võimalikult suur osa. Suurem ava (väike f-number) võimaldab teil teravustada subjekti väiksemaid osasid, jättes kõik muu fookusest välja.
5. Säriaeg
Ava muutmisel tuleb püsiva säritamisel nimel muuta kas säriaega või ISO-valgustundlikkust. Samas võib ISO muutmine mõjutada pildikvaliteeti, mistõttu on mõistlik enne ISO-valgustundlikkuse puudutamist leida enda loomingulisele eesmärgile vastav ava ja säriaeg.
Kuidas see töötab? Mida suurem on f-number, seda väiksemaks muutub objektiivi ava. Selle tulemusel siseneb kaamerasse vähem valgust, mistõttu peab säriaeg olema aeglasem, et lõpptulemus liiga pime ei oleks. Kui valite väiksema f-numbri, muutub objektiivi ava suuremaks, mistõttu peab säriaeg olema kiirem, et lõpptulemus liiga ere ei oleks.
Võib tunduda kummaline, et väiksem f-number (nt f/4) tekitab suurema ava ja suurem f-number (nt f/16) väiksema ava, kuid võibolla aitab teid see, kui mõtlete f-numbritest kui murdudest: 1/4 on suurem kui 1/16.
Ülaltoodud võte on tehtud avaga f/2.8, mis on väikseim, mida Canoni objektiiv EF-S 35mm f/2.8 Macro IS STM pakkuda suudab. Nagu te näha võite, siis selle ava madal väljasügavus tekitab väiksema teravustamisala ja ilusa taustahägu.
6. ISO
ISO-valgustundlikkuse seadistamine võimaldab teil kombineerida väiksemat ava ja kiiremat säriaega.
Parima kvaliteedi saavutamiseks kasutage väiksemat ISO-valgustundlikkust, nagu ISO 100, ISO 200 ja ISO 400. Kui kasutate väikest ava või valgustingimused on nõrgad, võib eelmainitud ISO-seadistuste puhul säriaeg liiga aeglaseks muutuda.
ISO-valgustundlikkuse suurendamine võimaldab teil kasutada küll kiiremat säriaega, kuid sellega võib kaasneda ka suurem pildimüra. Selle vähendamiseks võite suurendada kaamera kõrge ISO-valgustundlikkuse müravähenduse tugevust. Saate seda teha kaamera punase jäädvustamise menüü kaudu.
7. Loomingulisus
Üks makrofotograafia eeliseid on see, et saate luua suurepäraseid pilte otse oma kodu lävepakult. Isegi igapäevased objektid muutuvad huvitavateks, kui näitate neid uues valguses. Lisaks saate katsetada erinevaid kaamera seadistusi.
Kõige lihtsam on eksperimenteerida avaga. Ülaltoodud näites oli avaks määratud f/2.8. Sel pildil on pehme ja hägune taust, kuid esiplaanil olev bambuse vars on ideaalselt terav.
Järgmine pilt (ülal) on tehtud seadistusega f/5. Võrreldes pildiga, mille f-number oli f/2.8, on selle taustal rohkem detaile.
Viimane ülaltoodud pilt on tehtud veelgi väiksema avaga – f/8. Säritus sarnaneb teiste võtetega, kuid taustal on näha veelgi rohkem detaile. See näitab, kuidas isegi väikesed erinevused muudavad makrofotograafia lõpptulemust.
Sügis on suurepärane aeg makrofotograafiaga tegelemiseks. Sel ajal, kui roheline asendub pruuniga ja loodus valmistub talveuneks, saate teie avastada detailides peituvat ilu. Teil tuleb vaid koduuksest välja astuda ja asja lähemalt uurida.
