Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

reede, 30. detsember 2022

Ajurveeda

Ajurveeda (sanskriti keeles आयुर्वेद āyurveda, 'elu teadus') on India traditsiooniline meditsiin. Ajurveedas kasutatakse toitumisteraapiatmassaažijoogatehnikaidravimtaimedestmineraalidest ja metallidest koosnevaid kompleksseid ravimeid.

Alusteosed on Suśrutha Saṃhitā ja Charaka saḿhitā (u 700 eKr – 500 pKr).

Kolm olulisimat printsiipi ajurveedas on kolm dosha't – vatapittakaphaDosha'd on peened energiad, mis mõjutavad kõiki eluaspekte. Tervise põhjus on dosha'de tasakaal, haiguse põhjus dosha'de tasakaalutus.

Ayurvedavatarana (nn Ayurveda järeltulija) teooria kohaselt peetakse Ayurveda päritoluks Hindu jumala brahma jumalikku ilmutust, mida ta nägi siis, kui ärkas universumi taasloomiseks. Selle ilmutuse edastas jumalatele jumalik raviarst Dhanvantari, kes ilmus mäslevast taevalikust ookeanist.


Ajurveeda on veedade täiendus, mis käsitleb tervise ja pika eluea terviklikku süsteemi. Ajurveeda vanuseks arvatakse olevat 7000 aastat.

 

Ajurveeda ei sea rangeid reegleid, vaid paneb tähele inimese individuaalseid vajadusi ja iseärasusi. Inimese põhilaaditüübid (vata, pitta ja kapha) selgitavad inimese vahekorda toitumisega. Iga põhilaadi puhul on õige maitsesuundade suhe erinev.

Dhanvantari

AJURVEEDALIKUD SÖÖMISJUHISED

1. Toidus peab olema kuus erinevat maitset.

Ajurveda tunneb kuut maitset: magus, hapu, soolane, mõru, kootav, terav. Magus toetab ja rahustab, mõru ja kootav äratavad keha üles. Terav, hapu ja soolane soojendavad. Magus, mõru ja kootav jahutavad. Kui oled tüdinenud oma tavalisest toidust või tekib isu ebatervisliku toidu järele, tähendab see, et sa ei saa piisavalt kõiki kuut maitset. Toitumuslik tasakaalutus võib viia sõltuvusteni. Meel ja keha tunnevad rahuldamatust ja inimene ei tea, mis tal puudu on. Kui jätta see seisund tähelepanuta, on tagajärjeks sõltuvus, pidev vajadus tubaka, alkoholi, narkootikumide, seksi, poodlemise või teravate elamuste järele.


2. Keedetud toidud seeduvad kergemini.

Ajurveda põhimõtete järgi on kõige parem kergesti seeduv toit. Seetõttu on hästi keedetud, küpsetatud või hautatud toidul eelis toortoidu ees, kuumal toidul külma ees, värsket sööki tuleks eelistada soojendatule.


3. Võta paar lonksu sooja vett koos toiduga.

Söögi kõrvale rüübatav soe või vähemalt toatemperatuuriga vesi hõlbustab seedimist. Soe keedetud vesi oli ka maailma esimene ravim seedehäire korral.


4. Ära joo tund aega enne ja pool tundi pärast sööki.

Vedelik vaigistab seedetule ehk teisisõnu - vedelik aeglustab seedimist.

 

5. Valmista sooja toitu ilma meeta.

Üle 40 kraadi kuumutatud mesi tekitab toksiine ja jääkainet amat.


6. Joo piima eraldi, mitte koos toiduga, v.a. magusa kõrvale.

Piim sobib kokku ainult magusa maitsega. Joo piima magustoitude, mee, nisu- ja riisitoitude kõrvale. Ajurvedas loetakse piima täiuslikuks toiduaineks, mis sisaldab kõiki kuut maitset. Kui jood piima teiste maitsete kõrvale, tekitab see jääkaineid ja madalat energiataset.


7. Kui võimalik, söö alati värskelt valmistatud toitu.

Toitumine on üks viis (lisaks unele, hingamisele, mediteerimisele), kuidas inimene saab eluenergiat ehk praanat. Eluenergia säilib valmis tehtud toidus kuus tundi. Kauem seisnud toidust keha enam kehalise õnne vastet ojast ei valmista.


8. Väldi jääkülmi toite ja jooke.

Sellised toidud kustutavad seedetule ja jahutavad seedesüsteemi maha. Välja lülitub seedimist hõlbustavate ensüümide tootmine, mis töötab kõige paremini keha normaaltemperatuuril. Võta arvesse ka aastaaegu ning väldi selliseid jooke ja toite eriti talvel.


9. Väldi musta teed, kohvi, alkoholi, liigset soola, saiatooteid ja valget suhkrut.

Need toiduained tekitavad rajaslikku ehk vihast või tamaslikku ehk uimast seisundit ja sõltuvust ning lükkavad seedetule rütmist välja.


10. Mälu toit enne neelamist korralikult läbi.

Toidu seedimine algab juba suus - korralik läbimälumine aitab aktiveerida seedimist soodustavaid ensüüme.

11. Söö magustoitu sooja toidu vahele.

Et magus maitse on jahutav, siis viib see seedetule alla, seepärast on magustoitu parem süüa sooja toidu vahele.


12. Söö nii palju, kui mahub su kausiks kokku pandud peopesadesse.

Kausiks kokku pandud peopesad näitavad mao suurust ja üle selle söömine on juba ülesöömine, mis teeb uimaseks. Seedimise soodustamiseks jäta kolmandik kuni neljandik maost tühjaks. Seedetrakt töötleb väiksemaid portsjoneid kergemini ning pärast väiksemate koguste söömist oleme elavamad ja energilisemad.


13. Pärast sööki istu paar minutit vaikselt.

Pärast sööki veel natuke aega laua taga istudes aitad kehal üle minna seedimise rütmi.


14. Söö iga päev ühel ja samal ajal.

Samal ajal söömine tagab seederütmi. Kui sööd sobivat ja kõiki kuut maitset sisaldavat toitu iga päev samal ajal ja magad piisavalt, siis tegutsevad keha ja meel kooskõlas. Kui keha harjub söögiaegade regulaarsusega, on seedemahlad valmis tööks juba enne sööki ning aitavad tõhusamalt seedida. Kui toit seedub täiuslikult, siis suudab keha taastada kudesid ja asendada kulunud rakke. Kui amat kehasse ei teki, on energiatase kõrge - ei ole lõunajärgset väsimust ega hommikust uimasust.


15. Oota järgmist söögikorda kerge eine puhul 2-4, tugevama puhul 4-6 tundi.

Enne kui pakud kehale uut toitu, peab eelmine annus olema seeditud. Uue portsjoni liiga varane lisamine põhjustab käärinud ja haput amat.


16. Söö põhitoidukord lõuna ajal, kella 12 ja 14 vahel.

Looduse poolt on näljatunne sel ajal tipus ja seedetuli põleb kõige tugevama leegiga, pärast seda hakkab seedetuli nõrgenema. 12 ja 14 vahel on parim aeg meeldivas keskkonnas rahulikult istudes sooja toitu süüa.


17. Ära jäta toidukordi vahele.

Seedetuli tahab päevas kolm korda tegutseda, vastasel juhul läheb see rütmist välja.


18. Ära söö toidukordade vahepeal.

Kui sul ei ole kavatsust korralikult süüa, ära erguta söögiisu, sest seedetuli tahab alustatut lõpuni viia. Tühi ergutamine viib seedetule rütmist välja.


19. Ära söö tugevalt peale kella kaheksat õhtul.

Selleks kellaajaks on seedetuli juba väga nõrk ega jaksa seedida. Toit jääb makku ootele, tekitades kehasse amat. Süüa võib midagi kerget, mis kindlasti seeduks enne magamaminekut. Näiteks joo sooja piima.


20. Söö rahulikus õhkkonnas.

Toit seedub täielikult ja energiat andvalt just rahulikus õhkkonnas. Istu vaikselt ja keskendu toidu värvidele, lõhnadele ja maitsetele. Väldi telerit, raadiot ja telefonikõnesid. Rahutu atmosfäär ei lase seedesüsteemil korralikult keskenduda ja tagajärjeks on jällegi ama, mis põhjustab laiskust ja uimasust.

21. Naudi seda, mida sööd.

Jäta mured ja muud segajad toidulauast eemale. Naudingut aitab suurendada, kui hingad enne sööma asumist paar korda sügavalt sisse ja välja ning tänad pärast toidu eest. Paljudes kultuurides lausutakse juba enne sööma asumist toitu austav palve. Kõik see aitab luua kirgast, puhast, elavat tunnet, mis on abiks toidu seedimisel ja energia saamisel.


22. Süües või juues istu alati.

Seistes või liikudes söömine ei lase toidul korralikult seeduda ega anna piisavalt energiat, pigem tekitab kehasse väsimust ja tülpimust põhjustava ama.


23. Valmista toitu armastuse ja hoolega.

Juba vanades ajurveda tekstides on öeldud, et koka tunnete vibratsioonid mõjutavad toidu kvaliteeti. Kõik tunded ja emotsioonid, mida koged toiduvalmistamise ajal, kanduvad üle toitu ja sealt edasi ka sööjatele. Seetõttu on tähtis valmistada toidud oma perele ise, et anda edasi oma armastust ja hoolitsust. Tee ka kõige pisemast toiduvalmistamisest enda jaoks oluline sündmus ja ole heas tujus.


24. Serveeri toit kaunilt.

Oluline on süüa vaikses, nägusas ja puhtas keskkonnas, sest seedetrakt mitte ainult ei varusta keha vajalike ainetega, vaid reageerib ka emotsioonidele.

Kuna ajurveeda on terviklik ravitsemissüsteem, siis on sellest abi nii vaimsete, kehaliste kui emotsionaalsete probleemide korral. Eriti kasulik on ajurveeda erinevate seedimisega seonduvate kaebuste korral, näiteks saab abi ärritunud soole sündroomi, kõhukinnisuse, seedehäirete või ebasobiva toidu söömisest tekkinud häirete korral.
Konsultatsiooni käigus terapeut esitab üksikasjalikke küsimusi sinu tervise, eluviisi ning ka sinu vanemate tervise kohta. Terapeut vaatab ka su silmi, keelt, sõrmeküüsi, mõõdab pulssi ja vererõhku, hindab sinu seisundit ning määrab sinu keha põhitüübi ehk dosha.
Seejärel soovitab terapeut just sinule sobivat teraapiat või jooga- ja hingamisharjutusi. Konsultatsiooni on võimalik koheselt ühendada ka vastava teraapiaga.

 

Mis on dosha?
Ajurveeda õpetuses on kesksel kohal veendumus, et meid juhib kolm eluks vajalikku energiat, mida nimetatakse doshadeks. Igaüks meist on sündinud oma individuaalse põhitüübiga, mis on määratud eostamise hetkel meie vanemate doshade seisundi ja teiste tegurite poolt.
Doshasid tuntakse nende sanskritikeelsete nimede järgi: vata, pitta, kapha. Igaühe põhitüüp on erineval määral mõjutatud kõigist kolmest doshast, kuid enamikul meist on ülekaalus üks või kaks doshat.
Dosha määrab ära meie keha põhitüübi, eelistused, iseloomujooned, unemustri ja isegi toidu, mida peaksime sööma.

Vata-tüüp
Sageli kõhn, kuiva naha, pika nurgelise näo, väikeste silmade, korrapäratute hammaste ja kitsaste huultega. Vata elemendid on eeter ja õhk.

Pitta-tüüp
Sageli heledapäine ja tedretähniline, südamekujulise näo, korrapärase nina ja heledate silmadega. Hambad võivad olla kollakad. Pitta elemendid on tuli ja vesi.

Kapha-tüüp
Võib olla rasuse naha, tihedate laineliste juuste, siniste või pruunide silmadega. Tugeva kehaehitusega. Kapha elemendid on vesi ja maa.

Parim kaitse haiguse vastu on tugev keha põhitüüp. Kui meie doshade tasakaal on häiritud näiteks halbade harjumuste, vale toitumise või ületöötamise tõttu, siis muutume haigusele vastuvõtlikuks. Ajurveeda aitab haiguse teket ära hoida, tegeledes inimese keha põhitüübiga ja püüdes taastada algset tasakaaluseisundit.

Ajurveeda on iidne Indiast pärit süsteem looduslikust ja holistilisest meditsiinist.Sanskriti keelest tõlgituna tähendab ayurveda elamise teadust (sanskriti sõnatüvi ayur tähendab pikka eluiga või elu ja veda tähendab teadust). Allopaatiline meditsiin ehk tavameditsiin keskendub haigusega toimetulekule, kuid ajurveeda annab meile teadmised, kuidas vältida haigust ja kõrvaldada tema tekkepõhjus, kui me juba oleme haigestunud.

Põhialused

Algselt anti ajurveeda teadmised Indias edasi mõttetarkade sugupuu liinis suuliselt enne, kui nad enam kui 5000 aasta eest tekstiks kokku koguti. Vanimad teadaolevad ajurveeda tekstid on Charaka Samhita, Sushruta Samhita ja Ashtanga Hrudaya. Need tekstid räägivad kosmilises süsteemis  olemasolevast viiest elemendist – maa, vesi, õhk, tuli, ruum –, mis on osa ka meie individuaalsest füüsilisest kehast ja selgitavad üksikasjalikult nende elementide tasakaalus hoidmise tähtsust, et olla terve ja elada õnnelikult. Ajurveeda järgi mõjutavad elemendid meist igaüht erinevalt. Seda nende prakriti ehk kehatüübi tõttu. Ajurveeda järgi jagunevad erinevad kehatüübid kolmeks erinevaks dosha’ks:

  • Vata dosha, milles domineerivad õhu- ja ruumielement
  • Pitta dosha, milles domineerib tuleelement
  • Kapha dosha, milles domineerivad maa- ja vee-element

Dosha’d ei mõjuta mitte ainult kehakuju, vaid ka toidueelistusi, ainevahetust ja temperamenti. Kapha inimese maaelement väljendub näiteks nende tugevas kehaehituses, neil on aeglane seedimine, hea mälu ja nad on tasakaalukad. Enamikul inimestel koosneb prakriti kahe dosha kombinatsioonist. Pitta-kapha inimest mõjutavad näiteks mõlemad dosha’d, kuid pitta on domineeriv.



Mõistes oma looduslikku põhiolemust, on meil lihtsam hoida end tasakaalus.

Pulsidiagnoostika

Kui me oleme haiged, siis ajurveeda järgi tähendab see, et meie dosha’d ei ole tasakaalus. Tervanemise võti seisneb organismi taastasakaalustamises. Ajurveedas on haiguste diagnoosimiseks väga tõhus abivahend nadi pareeksha ehk pulsidiagnostika. Ajurveeda arst võib väga lihtsalt avastada ebakõlad inimese kehas, asetades vaid oma sõrmed tema randmele, ja määrata tõhusa ravi.

Raviks on tavaliselt kaks võimalust: 

1) panchakarma – viieosaline keha puhastamise programm 2) taimsed ravimid, millega tasakaalustatakse keha

Ajurveeda toetab keha, häirimata tema loomulikku intelligentsust. Ajurveeda

ravimeetoditel ei esine kõrvalnähte. Seepärast ongi inimesed igal pool maailmas tagasi pöördunud ajurveeda iidsete teadmiste poole, et tervist taastada ja säilitada. Ajurveedat võib kasutada iseseisva ravimeetodina või lisaks allopaatilisele ravile.

Ajurveeda elulaad

Ajurveedal on suur tähtsus igaühe pathya’s ehk elulaadis (toitumisharjumused ja igapäevarutiin). Samuti õpetab ajurveeda, kuidas kohandada oma elulaadi erinevate aastaaegadega.

neljapäev, 29. detsember 2022

Marilyn Monroe

Marilyn Monroe filmis "The Prince and the Showgirl" (1957)
Kaader filmist "Härrasmehed eelistavad blonde" (1953)

Marilyn Monroe (sünninimega Norma Jeane Mortenson, teiste nimedega Norma Jeane Baker, Norma Jeane Dougherty, Norma Jeane DiMaggio, Marilyn Monroe Miller; 1. juuni 1926 Los AngelesCalifornia osariik – 5. august 1962 Los Angeles, California osariik) oli USA näitleja, laulja ja modell. Teda on nimetatud 20. sajandi üheks kuulsaimaks naisnäitlejaks ja seksisümboliks.

Aastal 1953 oli ta esimene ajakirja Playboy kaanetüdruk.

29. juunil 1956 abiellus ta kirjanik Arthur Milleriga. Nad lahutasid abielu 1961. aastal.

Tuntud on Monroe esinemine president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis 1962. aastal, kui ta esitas laulu "Happy Birthday, Mr. President". Kennedy kinkis Monroele kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju spekuleeritud Kennedy ja Monroe võimaliku intiimsuhte üle, kuid selle kohta pole tõendeid.

Ööl vastu 5. augustit 1962 leiti Marilyn Monroe oma Los Angelese Brentwoodi kodust surnuna. Ametlik surmapõhjus oli unerohu üledoos. Tema surma kohta on käibel mitmed vandenõuteooriad.


Marilyn Monroe: Seksisümboli tõus ja langus

Ekraanipilt 1953. aasta filmist "Härrasmehed eelistavad blonde".  Foto: Wikipedia

Norma Jean Mortensen, kes sai üleilmselt tuntuks Marilyn Monroe nime all, sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses, California osariigis. Talle anti hiljem ema perekonnanimi ning ta ristinimeks sai Norma Jeane Baker.

Norma Jeane’i lapsepõlv oli keeruline. Tema ema ja emapoolsed vanavanemad saadeti vaimuhaiglatesse ning tüdruk liikus ühest kasuperest teise. Norma Jeane abiellus 16aastaselt oma naabri, James Dougherty’ga, kes liitus mereväega ning saadeti Teise maailmasõja ajal Vaikse ookeani lõunaossa.

Fotogeense Norma Jeane’i avastas üks fotograaf California laskemoonatehasest, kus neiu töötas. Peagi sai Norma Jeane’ist edukas modell. Ta lahutas oma abielu 1946. aasta juunis ning kohe pärast seda sõlmis ka töölepingu filmikompaniiga 20th Century Fox.

Marilyn Monroe - toona veel brünett Norma Jeane Baker - 1944. aastal.  Foto: Wikipedia

Võtab uue nime

Näitlejakarjääri alguses värvis Norma Jeane oma pruunid juuksed blondiks ja võttis omale uue nime – Marilyn Monroe. Monroe oli tema vanaema perekonnanimi. Pärast mitmeid väikeseid ning märkamatuid rolle erinevates filmides õnnestus tal läbi lüüa põnevikuga „Niagara“ (1953), kus ta mängis noort abielunaist, kes plaanis oma abikaasa mõrvata.

Pärast peaosi filmides „Härrasmehed eelistavad blonde“ ja „Kuidas abielluda miljonäriga“ (mõlemad filmid lasti välja samuti 1953. aastal) sai temast üks populaarsemaid ning ühtlasi nõutumaid näitlejannasid Hollywoodis.

1954. aasta jaanuaris abiellus Marilyn pesapallitähe Joe DiMaggioga. Kuigi väliselt jätsid nad ideaalse paari mulje, oli tegelikkus midagi muud. DiMaggiole ei meeldinud, et Marilyni kujutatakse seksisümbolina. Nad lahutasid juba sama aasta oktoobris, kuid jäid head sõpradeks.

1950. aastate keskel otsustas Marilyn vahetada kurssi. Ta ei tahtnud enam mängida blonde sekspomme ning valis seepärast tõsisemaid rolle. Samuti asus ta näitlemist õppima kuulsasse New Yorgi Actors’ Studiosse.

Eraelu kukub kokku

Tema tõsisemad osatäitmised võeti hästi vastu, kriitikutele meeldis eriti tema 1959. aasta film „Džässis ainult tüdrukud“. Samal ajal lagunes aga tema eraelu – 1961. aastal lahutas ta oma kolmanda abielu näitekirjaniku Arthur Milleriga ning samal aastal kirjutati ta kahel korral haiglasse sisse, et jälgida ta tema vaimset tervist.

1962. aasta suvel lõpetas filmikompanii Fox Marilyniga töölepingu, kuna näitlejanna polnud korduvalt tulnud uue filmi „Something’s Got to Give“ võtetele. Marilyni viimaseks filmiks jäi „The Misfits“ (1961).

Marilyni surnukeha leiti 5. augustil 1962 oma kodust Brentwoodist. Ta oli võtnud unerohu üledoosi. Ta oli 36 aastat vana.

Vandenõuteooriad:

Ühe vandenõuteooria kohaselt tegi Marilyn Monroe enesetapu, sest tal oli probleeme vaimse tervisega.

Marilyn Monroe tapeti sest ta oli kohtunud tulnukatega.

Teda ei tapetudki, Marilyn Monroe tapmine lavastati, et ta saaks elada ilma pideva meedia tähelepanuta. 

kolmapäev, 28. detsember 2022

Martin Luther King Jr.

Martin Luther King Jr.
Auhinnad:
Nobeli rahupreemia 1964

Martin Luther King Jr.

Martin Luther King Jr.
Autobiograafia:
Martin Luther King, Jr (15. jaanuar 1929 - 4. aprill 1968) sündis Michael Luther King, Jr, kuid hiljem oli tema nimi muudetud Martiniks. Tema vanaisa alustas pere pikka ametiaega Atlanta Ebenezeri baptistikoguduse pastorina, teenides aastatel 1914–1931; tema isa on töötanud sellest ajast kuni tänapäevani ning 1960. aastast kuni surmani tegutses Martin Luther kaaspastorina. Martin Luther käis Gruusias eraldatud riigikoolides, lõpetades keskkooli viieteistkümneaastaselt; ta sai B. A. kraadi 1948. aastal Atlanta väljapaistvas neegrite õppeasutuses Morehouse Collegeis, mille olid lõpetanud nii tema isa kui ka vanaisa. Pärast kolmeaastast teoloogilist uurimist Crozeri teoloogilises seminaris Pennsylvanias, kus ta valiti valdavalt valge vanemklassi presidendiks, omistati talle B.D. 1951. aastal Crozeris võidetud stipendiumiga õppis ta Bostoni ülikoolis kraadiõppes, lõpetas 1953. aastal doktorikraadi ja sai kraadi 1955. Bostonis tutvus ta ja abiellus Coretta Scottiga - noore naisega, kes on haruldane intellektuaalne ja kunstilised saavutused. Perre sündis kaks poega ja kaks tütart.

Aastal 1954 sai Martin Luther King Alabamas Montgomery Dexteri avenüü baptisti kiriku pastoriks. Oma rassi liikmete kodanikuõiguste tagamisel alati tugev töötaja oli King selleks ajaks Värviliste Inimeste Edendamise Riikliku Assotsiatsiooni täitevkomitee liige, mis on omalaadne juhtiv organisatsioon rahvas. Seejärel oli ta 1955. aasta detsembri alguses valmis aktsepteerima Ameerika Ühendriikide esimese suure neegrite vägivallatut meeleavaldust - bussiboikotti, mida Gunnar Jahn kirjeldas oma laureaadi auks peetud esitluskõnes. Boikott kestis 382 päeva. Pärast seda, kui USA ülemkohus oli tunnistanud põhiseadusevastaseks busside eraldamist nõudvad seadused, sõitsid neegrid ja valged 21. jaanuaril 1956 bussidega võrdsetena. Nendel boikoteerimise päevadel arreteeriti King, tema kodu pommitati, teda vägistati isiklikult, kuid samal ajal tõusis ta esimese astme neegrijuhiks.

Aastal 1957 valiti ta Lõuna kristliku juhtimiskonverentsi, organisatsiooni, mis loodi uue juhtimise tagamiseks praegu kasvavale kodanikuõiguste liikumisele, presidendiks. Selle organisatsiooni ideaalid võttis ta ristiusult; selle operatiivsed tehnikad Gandhist. Üheteistkümne aasta jooksul vahemikus 1957–1968 sõitis King üle kuue miljoni miili ja rääkis üle kahekümne viiesaja korra, ilmudes kõikjale, kus oli ebaõiglust, protesti ja tegutsemist; ja vahepeal kirjutas ta viis raamatut ja arvukalt artikleid. Neil aastatel juhtis ta Alabamas Birminghamis massiivset protesti, mis köitis kogu maailma tähelepanu, pakkudes seda, mida ta nimetas südametunnistuse koalitsiooniks. ja inspireerides oma “Kiri Birminghami vanglast”, neegrite revolutsiooni manifesti; ta kavatses Alabamas sõita neegrite valijaks registreerimiseks; ta juhtis 250 000 inimese Washingtoni rahumeelset marssi, kus ta edastas oma pöördumise “Mul on unistus”, ta vestles president John F. Kennedyga ja tegi kampaaniat president Lyndon B. Johnsoni nimel; ta arreteeriti kakskümmend korda ülespoole ja rünnati vähemalt neli korda; talle omistati viis aumärki; ajakiri Time pani sellele nime 1963. aastal; ja temast sai mitte ainult Ameerika mustanahaliste sümboolne juht, vaid ka maailmakuju.

Kolmekümne viie aasta vanuselt oli Martin Luther King, noorem, noorim mees, kes oli saanud Nobeli rahupreemia. Kui teda valimisest teavitati, teatas ta, et kavatseb 54 123 dollari suuruse auhinnaraha üle anda kodanikuõiguste liikumise edendamiseks.

4. aprilli 1968. aasta õhtul Tennessee osariigis Memphises oma motelliruumi rõdul seistes mõrvati ta mõrvades protestimarsruudiks kaastundes selle linna silmatorkavate prügitöötajatega.

teisipäev, 27. detsember 2022

Ku Klux Klan

Ku Klux Klan

Ku Klux Klan
KKK.svg
KKK-Flag.svg
Embleem ja lipp
LühendKKK
Asutatud
  • I 1865–1871
  • II 1915–1944
  • III 1946–tänaseni
Õiguslik staatusSalaselts
EesmärkValge rassi ülimuslikkuse kehtestamine, kristlik terror
AsukohtAmeerika Ühendriigid
Liikmed
  • I teadmata
  • II 3000000–6000000
    (kõrgeim aastatel 1924–1925)
  • III ~ 5000-8000
Ku Klux Klani embleem, "Mystic Insignia of a Klansman" ehk "verepisararist". Hetkel kasutusel vähemalt klannil nimega The White Camelia Knights of the Ku Klux Klan. Keskel verepisar, mis sümboliseerib Jeesus Kristuse ristil valatud verd, kodusõjas langenud Konföderatsiooni sõdurite verd, kuriteo ohvriks langenud süütu naisohvri verd ja valge rassi verd. Rist on samasugune nagu ristisõdijatel ja sümboliseerib ristiusku.
Ku Klux Klani kogunemine 1922. aastal

Asutajateks olid Konföderatsiooni kodusõja veteranid John C. LesterJohn B. KennedyJames R. CroweFrank O. McCordRichard R. Reed ja J. Calvin Jones.

Ku Klux Klani nimi tuletati kreeka keeles ratast tähendavast sõnast κύκλος (kyklos). Väidetavalt Reed pakkus nimeks Kyklos ja Kennedy lisas sellele sõna clan, mis šoti keeles tähendab suguvõsa. Teisal väidetakse et John B. Kennedy pakkus välja mõlemad sõnad, aga James R. Crowe muutis sõna kyklos vormi kuklux.[4] Algselt liikumine keskendus võitlemisele põhjaosariikidest tulnud õnneotsijate ja uusasukatega (carpetbaggers) ning Vabariikliku Parteiga (inglise keeles The Republican Party) liitunute ja Uniooni poolele ära karanud lõunaosariikide valgete (scalawags) ülejooksikutega. Viimaseid peeti KKK-s ja muude Konföderatsiooni pooldajate poolt riigireeturiteks ja poliitiliselt moraalselt nõrkadeks, kes valisid pooli vastavalt oludele.

Konföderatsiooni osariigid. Ku Klux Klani sünnipiirkond oli Tennessee ja pealinn Nashville.

Klannide aatemaailma põhiteemadeks on valge rassi ülimuslikkus, antisemitism, antikatoliikus (eriti 1920ndatel), Uniooni vastalisus, homoviha, antikommunism ja (mitte-valge) immigratsiooni vastalisus ning sellest lähtuvalt "sünnipärase valge ameerikluse" rõhutamine. Liikmete endi väitel on põhisuundadeks vastuseis kuritegevusele, illegaalsele immigratsioonile ja samasooliste abielule. Paljudel neist rühmitustest on sidemeid neonatside ja skinheedidega.

Läbi ajaloo on KKK kurikuulus eelkõige mustanahaliste kodanikuõiguste mahasurumise tõttu.

Organisatsiooni tegutsemisviiside hulka kuuluvad terror, vägivald, jõuguvõimu demonstratsioonid, lintšimine, mis on suunatud eriti USA neegrite ja muude KKK põlu all olevate gruppide (näiteks katoliiklaste ja juutide) vastu.

Kuna Ameerika Ühendriikides oli mitte-valgete diskrimineerimine mitteametlikult aksepteeritud valitsuse tasemel vähemalt 1950ndateni, siis KKK jätkas lintšimisi praktiliselt karistamatult kuni 1960ndateni. Alles tugevate kodanikuõigus-organisatsioonide tekkimisel oli föderaalvalitsus sunnitud klannide tegevusse avalikult sekkuma.

Läbi ajaloo on olnud kolm Ku Klux Klani. Esimene neist loodi 1865. aastal ning tegevus soikus 1870. aastatel. Sellesse lõunaosariiklaste organisatsiooni, mis ei sallinud neegreidjuutekatoliiklasiimmigrante ega ka põhjaosariiklasi, kuulus ligi 550 000 inimest. Organisatsiooni vägivaldsete meetodite tõttu alustasid nii USA riigi kui ka osariikide valitsused nende vastu võitlust, mille tagajärjel lõpetas organisatsioon tegevuse. Ometi jätkus näiteks lintšimine ka ilma Ku Klux Klanita ja kõige kõrgem oli nende arv 1892. aastal.

Teine Ku Klux Klan loodi 1915. aastal ja see kujunes massiorganisatsiooniks: KKK kuldajal 20ndatel ulatus liikmete arv 6 miljonini (1924), osade allikate järgi kuulus organisatsiooni iga seitsmes ameeriklane. Valitsusringkonnad, ajakirjandus ja juudi kogukond hakkasid Ku Klux Klani süüdistama rassilises ja religioosses sallimatuses ning vägivallas. Osa organisatsiooni juhtidest mõisteti süüdi kuritegudes ning see kahjustas organisatsiooni mainet. 1930. aastaks oli liikmete arv kahanenud 30 000-le ja 1944. aastal lõpetati pankroti tõttu tegevus.

Ku Klux Klan loodi kolmandat korda 1950. aastatel ja tegutsetakse tänapäevalgi. Selle liikmete arv on 5000-8000 inimest. Ku Klux Klan ei ole kunagi olnud ühtne organisatsioon, vaid koosnenud hulgast lõdvalt, mitte rohkem kui nime abil seotud rühmitustest.

Organisatsiooni liikmed kannavad valgeid teravatipulisi mütse, millel on silmakohad välja lõigatud. Oma öistel kogunemistel viiakse läbi salariitusi, mille käigus näit põletatakse riste.

Teise klanni aegne vanne

Teise Klanni ajal võeti liikmeid vastu järgmiste sõnadega:

"Sinu sõbrad on seletanud, et oled sündinud Ameerika kodanik ja soovid töötada koguduse, linna, riigi ja maa huvide eest, et sa ei näita poolehoidu mingisugusele väljamaa valitsusele, poliitilisele parteile või liikumisele ja ebakristlikule usule, et sul on aus kutse ja usud:

ristiusu sisse;

valge tõu ülekaalu ja ei salli abielu valgete ja neegrite vahel;

kaitset ja süütust;

Ameerika isamaalaste ühendusse;

meie riigiõiguste ja seaduste ainuvalitsusse;

kiriku ja riigi lahutamisse;

vabadust sõnas ja kirjas;

Ameerika töö ja kapitali lähemat ühinemist;

põhjuste ärahoidmisse, mis viib lynchi ja vägivallategudeni;

tarbetute streikide ärahoidmisse, mis tekivad väljamaa agitaatorite mõjul;

kuritegelike elementide poolt korda saadetud eraomanduste põletamise ja hävitamise ärahoidmisse;

sisserändamiste vähendamise vajadusse.

Meie vajame tungivalt mehi, kelle vanne on murdmatu.

Selle usutunnistuse ja su sõprade soovil anname sulle võimaluse saada vägevaima salajase mittepoliitilise organisatsiooni liikmeks. Ja nüüd täida oma kohust kartmata ja kahtlemata."

Klanni liikmed jagunesid rüütliteks, audaamideks ja ristisõitjateks. Ristisõitjateks võisid astuda ka protestantidest välismaalased, katoliiklasi ja juute klanni ei võetud. Sisseastumismaks oli 10 dollarit.

Mina seda ettevõtmist ja rassismi ei toeta. On võimalik, et Martin Luther King Jr. tapja kuulus sellesse rühmitusse.

reede, 23. detsember 2022

J.F.Kennedy tapmine

John Fitzgerald Kennedy (tuntud ka initsiaalide JFK all; 29. mai 1917 BrooklineMassachusetts – 22. november 1963 DallasTexas) oli Ameerika Ühendriikide 35. president.
John F. Kennedy
35. Ameerika Ühendriikide president
Ametiaeg
20. jaanuar 1961 – 22. november 1963
EelnevDwight Eisenhower
JärgnevLyndon Johnson
Ameerika Ühendriikide senaator
Massachusettsist
Ametiaeg
3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960
EelnevHenry Cabot Lodge
JärgnevBenjamin Smith
Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige Massachusettsist
Ametiaeg
3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953
EelnevJames Michael Curley
JärgnevThomas O'Neill
Isikuandmed
Sünniaeg29. mai 1917
SünnikohtBrookline, Massachusetts
Surmaaeg22. november 1963 (46-aastaselt)
SurmakohtDallasTexas
ErakondDemokraatlik Partei
AllkiriJohn F Kennedy Signature 2.svg

Elu enne presidendiks saamist

Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. PT-109-l oli parajasti 13 meeskonnaliiget, kellest hukkus 2 ja ka haavata sai 2 meest (mõlemad paranesid hiljem). Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks, ja hiljem pisut kaugemal olevale suuremale Olasana saarele, kus leidus kookospalme ja vett. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga.

John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi.

1952 kandideeris Kennedy senatisse ametisoleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 19531960.

Presidendiks valimine

1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli kõige noorem mees, kes kunagi USA presidendiks valitud, ja ta astus ametisse pärast Dwight Eisenhowerit, kes oli oma ajal vanim, kes USA presidendiks valitud (hiljem on veel vanemana valitud Ronald Reagan ja Donald Trump).

Tegevus presidendina

John Kennedy vapp

17. aprillil 1961 toimus Sigade lahe dessant, mille organiseerimist alustati juba enne Kennedy ametiaega. 1500 väliskuubalast maabus Sigade lahes eesmärgiga kukutada Fidel Castro19. aprilliks oli ülestõus maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud. Kennedy pidi astuma Kuuba valitsusega läbirääkimistesse ja kahe kuu pärast vabastas Kuuba vangid 53 miljoni USA dollari väärtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu.

Kennedy otsis seejärel võimalusi Castro mõrvamiseks ilma USA valitsuse ametliku sekkumiseta; muuhulgas pidasid ametiasutused läbirääkimisi maffia esindajatega, kellel olid Kuubal suurejoonelised ärihuvid. Samas ei kiitnud ta heaks vägede ülemjuhatuse ja kaitseministeeriumi poolt 1962. aastal välja käidud operatsiooni "Põhjalaaned" ("Northwoods"), mille raames pakuti välja mitmeid valelipurünnakute stsenaariumeid USA sihtmärkide pihta, et luua ajend Kuuba ründamiseks.

Kennedy presidendiksoleku ajal toimus Kuuba raketikriis. Oma 22. oktoobril 1962 peetud kuulsas kõnes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muuhulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks. Kennedy õnnestus läbirääkimiste teel Nõukogude poolega, sh. otsevestlustes Nikita Hruštšoviga kriis kiiresti lahendada.

Ühe oma viimase tuntuma kõnega esines Kennedy 10. juunil 1963, kui ta rääkis Washingtonis Ameerika Ülikoolis teemal "Rahu strateegia". Selles kõnes lubas Kennedy, et USA loobub tuumakatsetustest atmosfääris, seni kuni ka teised riigid sellest kinni peavad, ning avaldas lootust, et võidurelvastumisele õnnestub piir seada, viidates ka võimalusele üldse relvadest loobuda. Samuti kutsus ta üles tugevdama ÜRO rolli konfliktide lahendamisel ja ära hoidmisel ning väljendas usku maailmakorda, kus "nõrgad ei pea kartma ja tugevad on õiglased".

Juba oma ametisoleku esimesel aastal oli Kennedy ellu kutsunud vabatahtlike Rahukorpuse (Peace Corps) programmi.

Tähelepanu on pälvinud ka Kennedy poolt 4. juunil 1963 välja antud seadlus (Executive Order) nr 11110, mis lakooniliselt üht varasemat seadlust täiendades andis USA rahandusministeeriumile õiguse väljastada hõbedaga tagatud paberraha.

Mõrv

John Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Väärib mainimist, et Oswald tapeti hämara taustaga ööklubiomaniku Jack Ruby poolt juba 24. novembril 1963, kui teda parajasti politseijaoskonnast vanglasse üle hakati viima. Oswald asus töökohale kooliõpikute laos, kus atentaadi ajal viibis, alles 15. oktoobril 1963; s.o pärast Kennedy Dallase visiidi väljakuulutamist. Seejuures vallandati eelmisel päeval lao 8 töötajat. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ei ole kedagi süüdi mõistetud. USA Kongressi Esindajatekoja poliitmõrvade erikomisjon otsustas 1979. aastal, et Kennedy mõrva puhul oli ilmselt tegu vandenõuga, mitte ainumõrvariga.

Aastaid hiljem avalikuks tulnud ametlikest allikmaterjalidest on teada, et krüptoloogilise side alal töötanud USA armee reamees Eugene Dinkin lahkus 4. novembril 1963 ilma loata oma tööpostilt Metzi linnas Prantsusmaal, ületas võltsitud dokumente kasutades Šveitsi piiri, ning pöördus Genfi linnas ÜRO pressibüroo poole, teatades, et president Kennedy vastu sepitsetakse CIA ja USA armee võimukoridorides vandenõud, ning andes teada ka selle hiljem aset leidnud kuriteo täpse aja ja koha. Mõned päevad hiljem pöördus ta samal teemal ka USA esinduse poole Luxembourgis. Dinkin arreteeriti 13. novembril ja paigutati psühhiaatriahaiglasse (hiljem sõjaväehaiglasse), kus teda põhjalikult uuriti.

Dinkini raport jõudis ka atentaati uuriva Warreni komisjonini, kes oma mahukas lõppraportis seda aga ei maininud. Seejuures on ilmekas, et komisjoni liikmete hulka kuulus teiste hulgas ka CIA pikaajaline väga mõjukas direktor Allen Dulles, kelle Kennedy oli pärast Sigade Lahe fiaskot vallandanud. Komisjoni liikmed määras ametisse äsja presidendi ametivande andnud asepresident Lyndon Johnson, keda paljud uurijad on samuti Kennedy mõrva vandenõuga sidunud. Muuhulgas tunnistas seda oma surivoodil eriagent E. Howard Hunt, kes oli teadaolevalt seotud nii Sigade lahe dessandi kui hiljem president Nixoni tagasi astumiseni viinud Watergate'i skandaaliga.

Paljud Kennedy mõrva üksikasjadest teadlikud inimesed hukkusid kahtlastel asjaoludel. Üheks näiteks on Kennedy perekonnale lähedane seltskonnadaam ja kunstnik Mary Pinchot Meyer, kes tapeti mööduja poolt jalutuskäigul vähem kui aasta pärast Kennedy mõrva. Pinchot Meyeri sõber Timothy Leary selgitas oma autobiograafias "Tagasipõiked" ("Flashbacks"), et Meyer oli viinud koos Kennedyga läbi arvukaid spirituaalseid seansse, mille eesmärk oli aduda külma sõja mõttetust, ning mille vältel tarvitati nii kanepit kui ka LSD-d. Pärast Kennedy mõrva helistanud emotsionaalses šokis Meyer Learyle ning teatanud talle: "Nad ei suutnud teda enam kontrollida. Ta muutus liiga kiiresti. Nad on kõik kinni mätsinud."

8. novembril 1965 leiti New Yorgis oma kodus surnuna ajakirjanik Dorothy Kilgallen, kes oli tegelenud John Kennedy mõrva uurimisega.

Pulitzeri auhind

John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. Raamatu kaasautoriks, keda kaanele ei kirjutatud, oli tema lähedane nõunik ja kõnede kirjutaja Theodore Sorensen.

Eesti külastus

22.24. mail 1939 külastas John Kennedy osana Euroopa ringreisist eraviisiliselt Eestit. John F. Kennedy saabus Tallinna 22. mail Poola lennufirma LOT lennukiga ja veetis siin kaks päeva. Suure tõenäosusega peatus ta USA suursaadiku Eestis ja Lätis John C. Wiley residentsis, mis asus majas Vabaduse väljak 7 (praegune Tallinna linnavalitsuse hoone). Eestist lahkus Kennedy 24. mail Narva kaudu NSVL-i. See külastus on oluline episood Mart Sanderi romaanitsükli "Litsid" II osas.

Isiklikku

Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph P. Kennedy seenior

President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud justiitsminister ja senaator Robert Kennedy. Vanim vend Joseph, kes esialgu pidi isa järglasena poliitikuks saama, langes maailmasõjas lendurina. Kennedy intellektipuudega nooremale õele Rosemary Kennedyle sooritati 1941. aastal isa nõusolekul, kuid ema teadmata lobotoomia, mis tema vaimseid võimeid veelgi vähendas. Kennedy noorem vend Robert Kennedy mõrvati 5. juunil 1968 kohe pärast tema olulist võitu Demokraatliku Partei presidendikandidaadi eelvalimistel California osariigis.

John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedyga. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. Ka esimene rasedus katkes. Jacqueline Kennedy oli ahelsuitsetaja, ning suri 64-aastaselt vähki. Kennedy poeg John Kennedy juunior hukkus koos oma naise Caroline'i ja naiseõega väikelennuki õnnetuses 16. juulil 1999, kui nad olid külalistena teel pulma. Ta oli kaalumas poliitiku ametit. Kennedy tütar Caroline Kennedy on diplomaat, USA saadik Jaapanis.

Kennedy kannatas krooniliste seljavalude käes ning oli ilmselt seksisõltlane.

Kennedy 45. sünnipäeva tähistamisel New Yorgi Madison Square Gardenis 1962. aastal esines talle Marilyn Monroe omaloodud lauluga "Happy Birthday, Mr. President!". Kennedy kommenteeris naljavõtmes, et võib pärast sellist kingitust poliitikast lahkuda. Tegelikult katkestas ta Monroega romantilised suhted ning juba vähem kui kolme kuu pärast hukkus Monroe kahtlastel asjaoludel.

Kennedyte perekonda tabanud õnnetusi on nimetatud ka Kennedyte needuseks.

Tsitaat

"Olles külastanud Eestit 1939. aastal, oman isiklikke teadmisi eesti rahva pühendumisest vabadusele. Sellest andis maailmale meie päevil uue tõendi Viktor Jaanimets, Hruštšovi laevalt hiljuti põgenenud noor eesti meremees, kes oli sunnitud teenima Venemaad. Suunakem kõik oma püüdlused selleks, et ükskord eesti rahvas kerkib võidukalt esile vabas riigis." (28. oktoober 1960. Virkko Lepassalu. Riigipiir. Pegasus, 2010. Lk 94. – tsitaat pärineb vastustelegrammist tema presidendiks saamist toetanud väliseestlaste komiteele).

John Fitzgerald Kennedy:

John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 – 22. november 1963) oli Ameerika Ühendriikide 35. president, kes mõrvati Dallases, Texases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud.

John F. Kennedy

John Kennedy kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph Kennedy. John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult.

John Kennedy oli demokraat. Ta oli senaator 1953–1960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks.

Tema presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis.

John F. Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud.

John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest.

1939. aasta 22.–24. mail külastas John F. Kennedy Eestit. 

Surm

Kennedy oli Dallases, Texases poliitilisel reisil. Kui ta koos oma naise Jacquelinega autos istus, tapeti ta kell 12.30 kohaliku aja järgi (18.30 maailmaaja järgi) lasuga pähe. Üks kuul tabas teda ka selga ja veel üks kaela. Poole tunni pärast tunnistati Kennedy surnuks. Ta oli noorimalt surnud USA president ajaloos.

JFK tapjaks on tunnistatud ainuisikuliselt Lee Harvey Oswald, kuigi 73 % ameeriklastest usub, et president langes vandenõu ohvriks. Oswald arreteeriti küll mõrvarina, kuid ta tapeti juba enne kohtu ette jõudmist.

JFK ja temaga kaasas olnud kuberner Connally (kes istus otse Kennedy ees) kehadelt leiti seitse haava. Haavade nurgad ja kuulide oletatavad trajektoorid lasevad paljude vandenõuteoreetikute meelest aimata, et tulistajaid pidi olema mitu.

Vandenõuteooriad:

John F. Kennedy mõrvaga on loodud palju vandenõuteooriaid. Vandenõuteooriatele on hoogu juurde andnud ka USA siseluure, koos oma avaldatud dokumentidega ja USA praegune president Donald Trump.

Üheks vandenõuteooriaid on, et USA salaluureteenistus CIA pidas plaani ja ka tappis presidendi. Selle põhjuseks olevat Kennedy liiga head suhted kommunistlike riikidega. 

1964. aastal avaldatud Warreni komisjoni ametliku järelduse kohaselt tegutses Kennedy tapnud Lee Harvey Oswald Dallases üksi. Vandenõuteooriale viitavaid märke ei leitud. Muu hulgas paariks aastaks Nõukogude Liitu põgenenud endise merejalaväelase motiive ei üritatud toona analüüsida. Dallase linna ööklubiomanik Jack Ruby tappis vahi all viibinud Oswaldi pelgalt kaks päeva pärast Kennedy mõrva. Muu hulgas leidis komisjon, et salateenistused ei teinud presidendi kaitsmiseks piisavalt ettevalmistusi. Warreni raportit peeti aga juba algusest peale iseendale vastukäivaks.

Tulle lisas hagu 1979. aastal avaldatud USA esindajatekoja atentaatide komitee raport. Komitee hinnangul tulistas Kennedyt kaks inimest. Tõenäoliselt oli tegu vandenõuga, kuid võimalust ei uuritud atentaadi järel võimuorganite poolt piisavalt põhjalikult. Hilisemad uuringud annavad samas alust kahelda komitee kasutatud akustilise analüüsi õigsuses. Sellele vaatamata uskus veel 2013. aastal ligikaudu 62 protsenti ameeriklastest, et Oswald ei pannud roima toime üksinda.

Terepingi sõnul pole eriliselt imekspandav, et pea 54 aasta eest tuhandete kilomeetrite kaugusel tapetud inimese surm läheb korda ka eestlastele. "Ammused sündmused, eriti, kui need toimusid selles eas, kui inimene ise juba nende üle juurdles, kuid ei saanud vastust, on võrreldes lahenduse leidnud sündmustega mälus suurema "pingega". Kui keegi pakub lahendust, näiteks avalikustatakse seni salajased dokumendid, aktiviseerub toonane vastuseta jäänud olukord," märkis psühholoog.

Ei saa me läbi Donald Trumpita
USA rahvusarhiivi andmetel on eelnevalt avaldatud täies mahus 88 protsenti Kennedy mõrva juurdlusega seotud dokumentidest, veel 11 protsenti osaliselt. Esimest korda näeb maailm seega ligikaudu ühte protsenti ehk 3100 juhtumiga seotud faili. Neist suurema osa saladuses hoidmise põhjusena toodi eelnevalt välja, et need polnud atentaadiga otseselt seotud. Selle asemel peegeldavat need luureinfo kogumiseks kasutatud protseduure ja selle üksikasju.

Veel eelmisel nädalal spekuleeriti seetõttu mõnes väljaandes, et Ameerika Ühendriikide praegune president Donald Trump vetostab luureagentuuride soovitusel uue info avaldamise. Kolmapäeval kinnitas ta aga Twitteris oma veendumust, et see leiab neljapäeval siiski aset. "Nii huvitav!" lisas Trump.

Praegune president viitas John F. Kennedy tapmisele põgusalt ka oma valimiskampaania käigus. Trump osutas, et keegi ei pööranud erilist tähelepanu tema vastaskandidaadi Ted Cruzi isa Rafaeli tegemisi kajastanud artiklile. Tabloidis National Enquirer ilmunud foto kujutas väidetavalt Rafael Cruzi ja Lee Harvey Oswaldit jagamas 1963. aastal New Orleansi linnas koos Castrot toetavaid lendlehti.

Tereping nentis, et eelmisel aastal ühiskonda lõhestanud valimised loovad vandenõuteooriate edasiseks levikuks tõenäoliselt soodsa pinnase. "Mida vähem on ühiskonnas usaldust ja mida suuremad vastuolud erinevate gruppide vahel, seda enam tundub surutist tundvatele rühmadele, et neile valetatakse. Valetatakse sellepärast, et mõnel grupil on seda kasulik teha. Sestap kaheldakse ametlikes teadaannetes. Kaldutakse uskuma seda, mis toetab ohvriks olemise tunnet. Polariseerumine üha süveneb ja koos sellega kahtlused," sõnas psühholoog.

Vandenõuteooriad sobivad hästi populistidele. Mida suuremad on lõhed ning polariseerumine, seda rohkem nõuab publik selgeid ja lihtsaid põhjendusi. Teooriatena sobivad hästi nii kinnitused, et mõni grupp püüab (oma huvides) ühiskonda sajandi võrra tagasipöörata kui ka väited, et tegemist on rahvusvahelise X (või Y või Z …)-grupi vandenõuga võimu saavutamiseks. Ratsionaalne mõtlemine taandub.

Info üleküllus
Rahvusarhiivi esialgne plaan nägi ette dokumentide avaldamist väiksemate kogumitena. Esimest korda prooviti seda 400 faili näitel selle aasta juulis. Neid hoiustanud serverid jooksid aga ootamatult suure päringute arvu tõttu pea momentaalselt kokku. Kui see ajakirjanikel paar päeva hiljem õnnestus, selgus, et suur osa dokumentidest on loetamatud või sisaldasid suurel hulgal CIA ja FBI koodnimesid.

Ameerika politoloogid Larry Sabato ja Philip Shenon spekuleerisid veebiväljaandes Politico ilmunud artiklis, et uued dokumendid ei sisalda midagi tõeliselt revolutsioonilist. Rahvusarhiivi indeksite põhjal seostub neist märkimisväärne osa Oswaldi reisiga Mexico Citysse. Paar nädalat enne Kennedy tapmist kohtus mees seal Kuuba ja Nõukogude Liidu spioonidega. Eelnevalt avaldatud memodest on selgunud, et Oswald teatas seal ka oma kavatsusest Kennedy mõrvata.

Laialdase huvi tõttu dokumentide avalikustamist käsitlevad artiklid aga kindlasti ilmumata ei jää. Esitletava info värskuse säilitamiseks valitakse seetõttu tõenäoliselt kiirustades välja eredamad killud, mis võivad raskendada tervikpildi nägemist. Seega on küsitav, kui palju mõtestatud ja laiemat konteksti pakkuvat infot seeläbi üleüldse lähipäevil veebiruumi jõuab.

"Kuna meediakanalite vahel valitseb armutu konkurents, soovib iga kanal juurde jälgijaid. Tähelepanu tõmbamiseks ja erakorralisena näimiseks püütakse kujundada niisugusteks lugude pealkirjad. Kuid suur osa lugejaid ei jõuagi kaugemale pealkirjast. Neile on pilt selgem," nentis Tereping. Pealiskaudsus soodustab paratamatult oma eelnevatele veendumustele kinnituse leidmist.

Sellega tugevnevad uue info mõjul neis juba eelnevalt kinnistunud seisukohad. Probleemi või nähtuse mõtestamiseks valib inimene välja ainult ühe tunnuse, jättes kõrvale teised tunnused, mis annaksid kokku reaalse kogupildi.

Mida siis teha?
Samas rõhutas Tereping, et vandenõudesse uskumine on äärmiselt lihtne. Seda tegevaid inimesi ei tohiks eelarvamuslikult halvustada. "Neisse tuleks suhtuda nagu ikka inimestesse, kes kipuvad uskuma lihtsaid seletusi. See ongi inimlik. /.../ Kuid vandenõuteooriate kummutamiseks tuleks jagada rohkem infot erinevate segaste asjade kohta. Teadmiste levik aitab vandenõuteooriaid kummutada, aga see on lõputu tegevus," möönis psühholoog. Kuid ka teadlased peaksid olema selles aktiivsemad

Samas on raske ka mõne vandenõuteooria otseselt valeks kuulutamine. Iga sündmuse või tõekspidamise juures on alati küsitavusi. Appi tuleb falsifitseerimine. Esitletavaid teooriaid ja hüpoteese peab proovima enne nende tõena kuulutamist ümber lükata. Selle käigus tulevad tihti välja ka nende enda see olevad vead. Lihtsamatel, igavamatel ja õigematel selgitustel on sisemisi vasturääkivusi enamasti vähem.

Üheks vandenõuteooriaks on see, et Kennedy tappis asepresident Lyndon Johnsoni poolt organiseeritud grupp. Selle põhjuseks olevat erimeelsused presidendiga ja soov ise presidendiks saada. See võis olla seotud ka USA salaluureteenistusega.