Otsing sellest blogist

UUS!!!

Heliograafia

Heliograafia Heliograafia  (prantsuse keeles,  héliographie)  alates  Helios  (Kreeka:  ἥλιος  )  ,  mis tähendab "päike"  ,  ja  ...

esmaspäev, 25. aprill 2022

Ameerika Ühendriigid kahe maailmasõja vahelisel ajal


Ameerika Ühendriigid 1920-datel ja 30-datel aastatel

Irene Iskül


20-date aastate alguses oli Ameerika maailmas üks kõige tugevamaid riike. Selle edu põhjuseks oli I maailmasõda, kus Ameerika tegelikult eriti osa ei võtnudki. Kuna Ameerika harrastas Euroopa riikide suhtes isolatsioonipoliitikat, mis tähendas, et Euroopa konfliktidesse ei sekkuta, sai ta I maailmasõjas minimaalseid kahjustusi. Võib isegi väita, et Ameerika oli ainus riik, mis I maalimasõjast kasu lõikas. Seda saavutas ta laenu andmisega, relvade ja muude sõjavarustuste tootmisega ja üheks plussiks oli ka see, et sõda ei toimunud USA territooriumil.
Enne maailmasõda mitte just kõige rikkam riik oli sõja lõppedes tõusnud üheks majanduslikult kõige rikkamaks, mis kindlustas talle juhtpositsiooni maailmas.
Ameerika arenes jõudsalt. Sisserändajate arv kasvas tohutult, mis tõi endaga kaasa rassismi leviku. Kuna sisserändajatel olid teised kultuurid, mis ameeriklastel, ei sulanud nad ka rahva sekka. Tegevust alustas jällegi Ku Klux Klan, mis õhutas võitlust mitteameeriklaste vastu. Sisserändajate piiramiseks võeti 1924 aastal vastu immigratsiooni kvootide seadus, millega saavutati võõramaalaste arvu tuntav vähenemine.
Üheks suurimaks probleemiks USA-s oli kuritegevus. Seda üritati kontrolli alla saada keeluseadusega 1920 aastal, mis keelas alkohoolsete jookide valmistamise, müümise ja transportimise. Tagajärjed ei olnud positiivsed. Vastupidiselt ootustele, et riigis alkoholi tarbimine lõpeb, toimus kõik vastupidi. Hakkasid tegutsema nö salakõrtsid ja alkoholi salamüük. Tekkisid kuritegelikud rühmitused (maffia) ja keeluseadus otsustati peatada 1933 aastal.
USA valitsemiskorraldus oli demokraatlik. Kuna Ameerika oli tugevate demokraatlike traditsioonidega riik, hoidis see ära sealse diktatuuri kehtestamise.
Ameerikas oli kaks parteid: Demokraatlik ja Vabariiklik Partei, mis võimu saamiseks omavahel võitlesid. Nii käiski võim käest-kätte. Nt 1920 aastal võitis presidendi valimised vabariiklaste kandidaat Warren G. Harding aga 1932 aastal jäi presidendivalimistel peale Demokraatlikust Parteist pärit Franklin D. Roosvelt.
Nagu eelnevalt öeldud, oli Ameerika majanduslikult kõige edukam ja arenenum riik. Valitses majanduslik liberalism, mis tähendas, et riik ei reguleerinud majanduslikku elu ning tänu sellele toimus majanduses kiire tarbekaupade tootmise areng: võeti kasutusele uusimat tehnoloogiat ning arenesid välja uued tööstusharud, mis võimaldasid kaupade massitootmist. Nt võeti kasutusele konveier, millega läks kergemaks autode valmistamine ja neid hakkas riigis ringi liikuma kogunisti ligi 15 miljonit.
Edusamme tehti ka lennunduses. Nt esimene lend üle ookeani ja pandi alus ka reisilennundusele.
Peamiseks tööstusharuks oli rasketööstus, mille peamised harud olid metallitöötlemine ja masina- ning keemiatööstus.
Jõudsalt arenes ka põllumajandus. Kuid liigne kaupade nõudlus muutis peagi põllumaade viljakuse peaaegu olematuks. Kuna enam muud üle ei jäänud, hakkasid farmerid üles kündma kehvu maid, mis olid ammu sööti jäetud või mida ei oldud kunagi varem haritud. Ka põllumajandussaaduste väljatransportimine vähenes, kuna tollitariifid olid liialt kõrged. USA põllumajanduses tekkisid rasked probleemid, mis tõid endaga kaasa põllumajanduskriisi. Kuna põllumajandus oli juba niigi probleemne, ei avaldanud majanduskriis sellele suurt mõju.
I maailmasõja järel majanduse arenedes suurenesid ka inimeste palgad ja üldse elamustingimused paranesid. Kahjuks ei kestnud see edu aga lõpmatuseni. 1929 aastal algas Ameerikas majanduskriis, mille põhjusteks oli inimeste kiire soov rikkaks saada, mis põhjustas USA väärtpaberituru kokkuvarisemise; ja massitootmine, kus toimus tarbekaupade liigtootmine: inimesed ei suutnud nii palju kaupu tarbida kui neid toodeti. Ka pangad aitasid sellele kaasa, andes liigseid pangalaenu. Majanduskriis tõi riigis kaasa totaalse kaose: toodangute maht vähenes poole võrra, palgad langesid, ettevõtted läksid pankrotti ja tekkis tohutu tööpuudus, mis tõi endaga kaasa teravaid ühiskondlikke probleeme, nt nälg.
Kriisi ajal presidendiks olnud Edgar Hoover jätkas majandusliku liberalismi poliitikat, mis ei viinud kuhugi. Kuid majanduskriisi haripunktis võimule tulnud uus president Franklin D. Roosvelt suutis USA 1933 aastal reformidekavaga kriisist välja tuua.
Ameerika majanduskriis mõjutas ka Euroopa riike, sealhulgas ka Eestit.
Kokkuvõtlikult öeldes oli Ameerika 1920-1930-date aastate mõjuvõimsam riik, kus said alguse paljud tehnikaimed ja mis mõjutas oma tegevusega paljusid riike