Renessanssikunst Itaalias

Itaalia on renessanssi sünnimaa.

• Renessanssi Sünnimaa Itaalia (15.-16.sajand), teistes Euroopa riikides (1500-1630), Eestis (1520/30-1650)
• Renaissance- taassünd
• Eeldused renessanssi tekkeks:
  * kujunesid linnriigid
  * keisrite ja paavstide võitlus
  * Rooma katoliku kiriku lõhenemine
  * kaubavahetus, luksuskaup
  * kaubanduse kiire areng
• Humanism - inimese ja inimlikkuse väärtustamine
• Suured mõtlejad, mõjutajad:
  * Dante Alighieri (1265-1321) kirjanik ja poliitik
  * Francesco Petrarca (1304-1374) poeet ja teadlane
  * Niccolo Machiavelli (1469-1527) poliitika ja teaduse rajaja, kirjanik
  * Giovanni Boccaccio (1313-1375) kirjanik
• Leiutised:
  * kaasaskantavad kellad                 * mikroskoop ja teleskoop
  * tulirelvad, raketid                        * allveelaev
  * prillid                                           * trükimasin
  * vesiklosett                                    * tikud

Renessanss Itaalias

• 14. sajand - trecento e eelrenessanss
  15. sajand - quattrocento e vararenessanss
  16. sajand - cinquecento e kõrgrenessanss
• Kunsti eesmärk pole mitte looduse jäljendamine vaid ilu loomine jumalikke reegleid arvestades ja järgides
• Kunstnik:
  * mitmekülgne
  * mitte oskustööline
  * suutis töötada eri valdkondades
  * vastutas oma nimega kõigi oma otsuste eest
• Arhitektuur:
  * suurenes ilmaliku arhitektuuri osatähtsus
  * palazzo - väike palee
  * rustika - jämedalt tahutud kividest laotud müür
  * väga läks moodi antiiksammastele toetuv kaaristu - ümarkaar, silindervõlv, kuppel
  * hooned, kirikud muutusid madalamaks
  * Filippo Brunelleschi (1377-1446) - oli esimene Itaalia suur arhitekt, tema kõige kuulsamad tööd on Firenzes, tsentraalperspektiiv, "Firenze toomkirik", "Leidlaste kodu Firenzes"

Itaalia vararenessanss: arhitektuur ja skulptuur

• 15. sajand Firenze
  * tähtsaim kunstikeskus
  * kunstnike imetleti
  * rõõmsailmelised lossid - suured aknad, antiiksed detailid
  * maja pidi rõhutama inimese rikkust
  * 15. sajandi keskpaigas muutus palazzod stiilsemaks ja paremaks
• Leon Battista Alberti (1404-1472) - arhitekt, kunstiteoreetik, luuletaja, muusik
• Alberti arvates olid täiuslikud vormid ring ja sellesse mahtuvad kujundid
• uus palazzotüüp - iga korruse akende vahele paigutati pilastrid - see elavdas fassaadi
• antiikeeskujude järgimine

Skulptuur

• 15. sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst - skulptorid lõid realistlikke ja individualiseeritud portreebüste
• populaarsemad olid madonnareljeefid
• majoolikatehnika - põletatud savireljeefid on kaetud värvilise glasuuriga
• taaselustus medalikunst - tähtsate sündmuste või isikute auks medalite valmistamine
• hauamonumendid - kristlikud ja antiigile viitavad detailid
• Lorenzo Ghilberti (1378-1455)
  * kullassepp, skulptor, kuulus reljeefide poolest
  * paarkümmend aastat valmistas 28 kullatud pronksist reljeefi
  * "Paradiisi värav" - 10 suuremat reljeefi, tsentraalperspektiivi kasutamine
• Donatello (1386-1466)
  * kuulsaim skulptor
  * töötas ka Ghilberti juures
  * nõjajala poos e kontrapost - keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg vaba
  * "Püha Jüri", "Taavet" (esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiiki), "Gattamelanta ratsamonument"
• Andrea del Verrocchio (1435-1488)
  * skulptor, kullassepp, maalikunstnik
  * tema stuudios õppis Leonardo da Vinci
  * ta oli 15. sajandi II poole tähtsaim skulptor
  * "Taavet", "Colboni ratsamoument"

Kõrgrenessanss Itaalias

• Raffael (1483-1520)
  * maalikunstnik ja arhitekt
  * töödes täiuslik ilu ja kooskõla
  * täitis paavsti tellimusi
  * looming kajastab uusplatonismi ideaali hiilgusest
  * üks tippkunstnikest kõrgrenessanssil
  * stanza - paasti tööruum
  * Fragmendid Ateena koolilt
  * Stanza della Segnatura
  * dispuut - filosoofiline vaidlus
  * parnass - muusade ja luulekunsti asupaik
  * "Sixtuse Madonna", "Ateena kool"

Kõrgrenessanss Itaalias Veneetsias 16. sajand

• Veneetsia maalikoolkond - kompositsiooni põhielemendiks on värv, joonistuslik osa taandatud, valguse kujutamine, värvide ühendamine
• Tizian (u 1490-1576) - Itaalia maalikunstnik, kõrgrenessanssi üks silmapaistvamaid meistreid
  * "Urbino Veenus" usk, mütoloogia
• Giorgione (1477-1510) - Itaalia maalikunstnik renessanssiajast, õppis Bellini juures, maalis Veneetsia paleede freskosid
  * Tizian oli üks ta õpilastest
  * "Kontsert", "Äike"

Hilisrenessanss ehk manerism 16. sajandi II pool

• ajastu meeleolu kajastus
• renessanssi-ideaalide nõrgenemine
• vorm sai väärtuseks iseenesest
• ilustamine, dramaatika, dünaamika liialdamine
• kunstnikel oli individuaalne vormiline käekiri
• looduslähedus ja sümmeetria kaotavad tähenduse
• Paulo Veronese (1528-1588) - mõjutatud Tiziani loomingust, Itaalia maalikunstnik
• Arcimboldo - lilled, taimed moodustasid inimolendid ja portreed alguses ei võetud väga tõsiselt
• El Greco - maalikunstnik, skulptor, arhitekt. Tuntud eelkõige oma looklevate väljavenitatud kehade ja sageli fantastilise värvikasutuse poolest
• Tintoretto (1518-1594) - maalikunstnik, maalis dramaatilisust, dünaamikat, valmistas teed barokile

renessanss Itaalias

     

Renessanssi perioodid ja ajaline jaotus.

14. sajand – trecento e. eelrenessanss

15. sajand – quattrocento e. vararenessanss

16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss

taalia renessanss jaotatakse ajaliselt tavaliselt kaheks: 15. sajand - vararenessanss - itaaliakeelne, ka muus maailmas laialt levinud nimetus quattrocento 16. sajand - kõrgrenessanss - cinquecento Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze, seda suuresti tänu kultuurihuvilisele Medici suguvõsale, 16. sajandiks kandus keskus prantslaste sissetungile järgnenud segaduste tõttu aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia.

(http://kunstitunnis.blogspot.com.ee/2011/11/teooria-renessanss-nr-1-itaalia.html)

 Itaalia oli saavutanud oma rikkuse eelkõige kaubandusega tegeledes. Sealses elanikkonnas andis tooni          töökust ja käsitööoskust hindav keskklass, kes väärtustas "siinpoolset" head elu. 

   Arhitektuur

Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu – ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). (http://web.zone.ee/marjukodukas1/RenessanssItaalias.pdf)

   Jõukad linnakodanikud soovisid elada esinduslikes majades ja nii tekkis arhitektidel 

   esmakordselt pärast antiikaega tarvidus projekteerida elamuid. 

   Kõige esinduslikumaks linnaks sai Firenze. Sealsete mõjukate  elanike kodudeks saidpalazzod.

   Nende eeskujuks olid keskaja itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile 

   ligipääsmatutena. Hoonete alumised korrused on ehitatud suurtest tahumata kandilistest 

   kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, 

  ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Enamasti olid vararenessansi palazzod               kolmekorruselised, mille iga järgnev korrus oli eelmisest madalam ja laotud järjest väiksematest 

   kividest. Välisfassadil eraldasid korruseidkarniisid- seinapinnast eenduvad ehisliistud. 

  Filippo Brunelleschi itaalia kuulus vararenessansi arhitekt; tema kuulsaim ehitis on Firenze            toomkiriku nelitise kohal olev kuppel. Kupli üleval olevas laternas aknad, mis valgustavad nelitist, on 102m    kõrged. Ta kehtestas arhitektuuris uued kaanonid. Ehitised pidid olema sümmeetrilised ja mõjuma            rahulikuna. Ta oli esimene, kes pöördus selle saavutamiseks antiikarhitektuuri rütmide ja harmoonia            poole. (http://stnuk.blogspot.com.ee/2014/01/vararenessanss.html)

  Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustab püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmise, teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik, iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlastervikuga 

Maalikunst

Itaalia renessansi maalikunst Itaalia renessansi maalikunst hõlmas perioodi 15. sajandi algusest 16. sajandi keskpaigani ja ilmnes praeguse Itaalia piirkonnas, mis oli tol ajal jagatud mitmeks poliitiliseks piirkonnaks. Olgugi et Itaalia renessansi maalikunstnikke tihti seostati kindlate õukondadega ja nad oli ustavad kindlatele linnadele, rändasid nad Itaalia pikkuses ja avaruses, sageli hõlvates diplomaatilise staatuse ja levitades nii kunstilisi kui filosoofilisi ideid. Linn, mida on tunnustatud kui renessansi ja konkreetselt renessansi maalikunsti sünnipaigaks, onFirenze . Renessansi maalikunsti võib jagada neljaks perioodiks: • Eelrenessanss , 1290-1400. • Varajanerenessanss , 1400-1475. • Kõrgrenessanss , 1475-1525. • Manerism , 1525-1600. Eelrenessanss algab maalikunstnik Giotto professionaalse eluga ja hõlmab kunstnikke nagu Taddeo Gaddi, Orcagna ja Altichiero. Varajase renessanssi tähistasid Masaccio , Fra Angelico, Uccello, Piero della Francesca ja Verrocchio tööd. Kõrgrenessanssi perioodi jäid Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Manerismiperiood hõlmas kunstnikke nagu Andrea del Sarto, Pontormo ja Tintoretto . 

(https://annaabi.ee/Itaalia-renessansi-maalikunst-m15456.html)

   

Skulptuur

Kui gooti ajal olid kujud seotud arhitektuuriga, hoonete seinte küljes kinni ja sammaste kaunistamiseks, siis nüüd tulid arhitektuurist sõltumatud kujud.Skulptuurid said avalikesse paikadesse (nt parkidesse). Kujutati kõrgeeneseteadvusega julgeid persoone. Ka antiikmütoloogiast ja piiblist saadi inspiratsiooni. Kuid ka neid kujutati tugevate ja tervetena. DONANTELLO -  Lorenzo Ghibati õpilan. Taaselustas erinevaid skulptuurivorme (nt madalreljeef). VERROCCHIO - Taavet  pronksist valm; renessanssiaja skulptorite lemmikmotiiv oli Taavet(kehastab tüüpilist renessanssi ajastu inimest)Taas tõuseb esile füüsilise keha ilu näitamine(mis oli gooti ajal keelatud).  Kujutluslaad oli sarnane klassikalisele antiigile.