Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Lümfisõlmede ja -kudede arengus osalevad lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud. Lümfisõlmede areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Vananedes lümfisõlmed taandarenevad.
Lümfisõlme vananenud nimetus on lümfinääre.
Skeem
Lümfisõlm koosneb:
- kihnust (capsule) (TA A13.2.03.002)
- trabeekulitest (trabecuale) (TA A13.2.03.003)
- koorest (cortex) (TA A13.2.03.005)
- paracortex
- sagarikust (lobulus)
- lümfisõlmekestest (lymphonodolus)(lümfifolliikul)
- aferentsetest lümfisoontest (vasa lymphatica afferentia)
- säsist (medulla nodi lymphatici) (TA A13.2.03.006)
- eferentsetest lümfisoontest (vasa lymphatica efferentia)
- väratist (hilus, hilum) (TA A13.2.03.004).
Lümfikeskustena
Lümfisõlmed võivad paikneda ka lümfikeskustena (lymphicentrum), näiteks kõrvasüljenäärme-lümfikeskus, alalõua-lümfikeskus, neelutagune lümfikeskus, kaenlalümfikeskus jne.
Imetajatel
Lümfivool
Lümf liigub enamikul imetajatel lümfisõlmes harilikult üsna sarnaselt. Lümfi liigutavad lümfisõlme koorest läbi aferentsed lümfisooned. Edasi liigub lümf läbi lümfisõlme ja väljub elundist eferentsete lümfisoonte abiga lümfisõlme värati kaudu.
Erandiks on sigade lümfisõlmed, neil siseneb lümf aferentsete lümfisoonte abiga värati kaudu ja väljub elundist eferentsete lümfisoonte abiga lümfisõlme koore kaudu.
Inimestel
Inimestel on lümfisõlmed herne- kuni oasuurused ümarad moodustised, mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kihnuga. Kihnust tungivad lümfisõlme sisemusse vaheseinad (trabeekulid).
Lümfisõlme säsis paiknevad lümfisiinused, nendes liikudes rikastub lümf lümfisõlme poolt komplekteeritud lümfoidkoe rakkude lümfotsüütidega.
Peale vereloome täidavad lümfisõlmed ka kaitsefunktsiooni. Nad on omamoodi bioloogilised filtrid, kus hoitakse kinni ja hävitatakse lümfiga nendesse kandunud anormaalsed rakuosad, bakterid, viirused, toksiinid ja makromolekulid.
Paiknemine
Lümfisõlmed asetsevad kehas kas üksikult või rühmiti. Rühmiti paiknevatesse lümfisõlmedesse toovad lümfi vastava piirkonna kindlad lümfijuhad (lümfiteed). Inimesel on 500 kuni 1000 lümfisõlme.
Lümfisõlmed võivad paikneda ka lümfikeskustena (lymphicentrum)(osaline):
- pea- ja kaelapiirkonnas kuklas, kõrvalesta ees ja taga, lõua all ja kaelal kägiveenide lähedal;
- ülajäsemel küünraaugus ja kaenlaaugus;
- rindkereõõnes hingetoru ümbruses, keskseinandis, kopsuväratis;
- vaagna ja kõhuõõne piirkonnas piki suuremaid veresooni;
- alajäsemel kubemes ja põlveõndlas.
Lümfotsüüdid lümfisõlmedes
Lümfotsüüdid paiknevad lümfisõlmedes erinevalt: T-lümfotsüüdid paiknevad parakortikaalses osas (aktiveeritakse ning diferentseeruvad) ja B-lümfotsüüdid lümfisõlme koore välisosas.
Patoloogia
Kui lümfisõlm(ed) ei tule toime nendesse vereringest ja organismist kandunud anormaalsete bakterite, viiruste, toksiinide ja anormaalsete makromolekulide hävitamisega või kahjutuks tegemisega, siis võivad osad haigustekitajad pääseda vereringesse või haigestub sõlm ise.
Ka paljud kasvajarakud paljunevad esmalt lümfisõlmes(des) ja seejärel võivad lümfiteede kaudu siirdeid anda.
Ajaloolist
Esmakordselt olevat lümfisõlmi maininud Vana-Kreeka arst Hippokrates.
