See on juubeli tänapäevane tähendus. Juubeli mõiste tähendas algselt numbrit 50. Selle järgi oleks ainult 50. aasta juubel, teised oleks lihtsalt ümmargused tähtpäevad. Hiljem lisandusid teised 0-ga lõppevad vanused ehk elukümnendid. ÕS 2020 ütleb, et juubeliks tohib nimetada vaid 0-ga lõppevat vanust ehk kümnendeid.
Semiootik Priit Põhjala on kirjutanud juubeli kohta niimoodi:
JUUBEL
Usutavasti pärineb sõna "juubel" – varasemas pruugis ka "joobel" – iidsest heebrea sõnast yōbhēl tähendusega ‘juhtloom, jäär; jäärasarv’. Jäärasarve puhudes kuulutati juutide piduaasta algust, mil sõjategevus katkes, võlad kustutati ja orjad lasti vabaks. Heebrea kalender jagunes seitsmeaastasteks tsükliteks ja too piduaasta kuulutati välja iga seitsme tsükli järel ehk igal 50. aastal. Mainitud jäärasarve ehk yōbhēl’i – rõõmuaasta alguse sümboli – nimetus kandus metonüümiliselt üle kogu aastale endale.
Heebrea keelest jõudis sõna kreeka keele (iōbēlos) kaudu ladina keelde (jūbilaeus) ja sealt edasi juba teistessegi keeltesse. Kuid sõnadel on tavaks ajas ja ruumis rännates areneda, mitte ainult vormilt, vaid ka tähenduselt muutudes. Ja nõnda on juubelgi, esiti iga 50 aasta tagune hingetõmbeaeg juutidel, laienenud sisult mis tahes ümmarguseks tähtpäevaks.
Ja et "ümmargune" tähendab arvust ja hulgast kõneldes nulli või nullidega, harvem viiega lõppevat, ei ole midagi valesti, kui me nimetame juubeliks ka näiteks viiendat, kümnendat, kahekümnendat või kolmekümne viiendat, mitte ainuüksi viiekümnendat või sajandat korda või tähtpäeva.
Usutavasti pärineb sõna "juubel" – varasemas pruugis ka "joobel" – iidsest heebrea sõnast yōbhēl tähendusega ‘juhtloom, jäär; jäärasarv’. Jäärasarve puhudes kuulutati juutide piduaasta algust, mil sõjategevus katkes, võlad kustutati ja orjad lasti vabaks. Heebrea kalender jagunes seitsmeaastasteks tsükliteks ja too piduaasta kuulutati välja iga seitsme tsükli järel ehk igal 50. aastal. Mainitud jäärasarve ehk yōbhēl’i – rõõmuaasta alguse sümboli – nimetus kandus metonüümiliselt üle kogu aastale endale.
Heebrea keelest jõudis sõna kreeka keele (iōbēlos) kaudu ladina keelde (jūbilaeus) ja sealt edasi juba teistessegi keeltesse. Kuid sõnadel on tavaks ajas ja ruumis rännates areneda, mitte ainult vormilt, vaid ka tähenduselt muutudes. Ja nõnda on juubelgi, esiti iga 50 aasta tagune hingetõmbeaeg juutidel, laienenud sisult mis tahes ümmarguseks tähtpäevaks.
Ja et "ümmargune" tähendab arvust ja hulgast kõneldes nulli või nullidega, harvem viiega lõppevat, ei ole midagi valesti, kui me nimetame juubeliks ka näiteks viiendat, kümnendat, kahekümnendat või kolmekümne viiendat, mitte ainuüksi viiekümnendat või sajandat korda või tähtpäeva.
(https://monikaundo.weebly.com/juubel.html)
Kokkuvõtteks:
Sõnade tähendused aja jooksul muutuvad. Seetõttu pole ka midagi hullu kui tänapäeval kasutatakse juubeli mõistet ka lihtsalt viie või kümnega lõppevate tähtpäevade nimetamiseks. Kuid mina eelistaksin juubeliks nimetada ainult kümnendeid, nulliga lõppevaid tähtpäevi.
