Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

kolmapäev, 26. oktoober 2022

Kodanike riik

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Eesti riik on kodanike riik. See tähendab, et kodanikel on selles riigis suur roll. Eesti kodanikel on palju eriõigusi, mis mittekodanikel (välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta inimestel) puuduvad.

Eesti kodanike eriõigused


Nagu juba märgitud, pole Eesti kodanike õigused võrreldes mittekodanikest alaliste elanikega väga palju suuremad. Erisusi leidub põhiliselt riigivõimu teostamise küsimustes. Vaatleme, milles Eesti kodanike eriõigused täpsemalt seisnevad.

Põhiseadusega on sätestatud järgmised erisused.
  • Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (§ 36).
  • Ühtki Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda muidu, kui välislepingus ettenähtud juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras; Väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus (§ 36).
  • Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud (§ 48).
  • Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda (§ 54-55).

​Sisuliselt olulisimad kodanikuseisundi eelised seisnevad ligipääsus riigivõimu ja avaliku teenistuse ametikohtadele ning teatud oluliselt reguleeritud tegevustele erasektoris, ennekõike õiguse alal. Ainult Eesti Vabariigi kodanik:
  • võib olla Eesti president (põhiseadus § 79);
  • võib valida ja olla valitud Riigikokku (põhiseadus § 60, Riigikogu valimise seadus § 4);
  • võib olla kohaliku omavalitsuse volikogu liige (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus § 5; õigus laieneb ka Euroopa Liidu kodanikele);
  • võib olla presidendi valimiskogu liige (põhiseaduse § 79, Riigikogu valimise seadus § 11, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus § 14; mõningatesse komisjonidesse kvalifitseerub ka Euroopa Liidu kodanik);
  • võib olla avalikus teenistuses, näiteks olla riigiametis ja kohaliku omavalitsuse volikogus (avaliku teenistuse seadus § 14, vt kommentaari allpool);
  • võib tegutseda riigikontrolörina (riigikontrolli seadus § 19);
  • võib tegutseda õiguskantslerina (õiguskantsleri seadus § 6);
  • võib tegutseda riigi peaprokurörina, juhtiva riigiprokurörina, juhtivprokurörina, riigiprokurörina, vanemprokurörina, eriasjade prokurörina või ringkonnaprokurörina, samuti prokuröri abina (prokuratuuriseadus § 15);
  • võib olla Eesti Panga president, nõukogu esimees või liige (Eesti Panga seadus §-d 7, 8, 10);
  • võib tegutseda kohtuniku ja rahvakohtunikuna (kohtute seadus §-d 47, 103);
  • võib tegutseda notarina (notariaadiseadus § 6, laieneb Euroopa Liidu kodanikele);
  • võib teenida politseis (politsei ja piirivalve seadus § 38);
  • võib töötada kohtutäiturina (kohtutäituri seadus § 10, laieneb Euroopa Liidu kodanikele);
  • võib olla Eesti Teaduste Akadeemia liige (Eesti Teaduste Akadeemia seadus § 5);
  • võib olla valla- või linnasekretär (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 55).

Euroopa Liiduga ühinemine on paljud senised Eesti kodanike tegevusalad avanud teiste liikmesriikide kodanikele, ehkki mitte kolmandatele isikutele. Üldjuhul vastab sellele Eesti kodanike sarnane tegevusõigus teistes riikides.

Üks olulisemaid küsimusi on õigus tegutseda ametnikuna. Kuigi avalik teenistuja määratletakse jätkuvalt Eesti kodakondsuse nõude kaudu, sätestab avaliku teenistuse seadus, et ametisse võib nimetada ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku. Samas täpsustab seadus, et ametisse võib nimetada ainult Eesti kodaniku, kui ametikohal teostatakse avalikku võimu ja kaitstakse avalikku huvi. Niisugused ametikohad on eelkõige seotud riikliku järelvalve teostamise, riigikaitse ja riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega, põhiõiguste piiramisega ning kohtuvõimu teostamisega.