Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

esmaspäev, 20. november 2023

Grupidemokraatia

Grupi- või huvigrupi demokraatia (ingl. Interest group democracy) on kõige vanem demokraatia vorm, sest grupipõhist demokraatlikku otsustusprotsessi rakendasid juba iidsetest aegadest peale paljud hõimud ja sõdalaste üksused, keskaja vabalinnades rakendasid seda meetodit käsitööliste organisatsioonid (tsunftidgildid) oma mõjuvõimu suurendamiseks volikogus.

Grupidemokraatia põhineb huvigruppidel, mis organiseeruvad valitsusvälisteks organisatsioonideks (NGO). Nende mõju muutub märgatavaks kui nad võtavad kasutusele digiühiskonna töövahendid nagu foorumid ja internetihääletused. Seda uuestisündi võiks märkida lühendiga NGO 2.0.

Grupidemokraatias rakendatakse reegllina volitusdemokraatia (delegative democracy) põhimõtet.

Tänapäeval ilmneb grupidemokraatia vabalt organiseerunud huvigruppides (valitsusvälised organisatsioonid, lühend: VVO, ing. Non-Governmental Organisation, – NGO), mis põhinevad maailmavaatel (ideoloogial) või lähtuvad majandushuvist. Viimasel puhul on ühendavaks teguriks reeglina ühine elukutse (arstid, õpetajad, riigiametnikud jms) või siis tegevusala (ettevõtlus, põllumajandus jms).  

Grupidemokraatia tulevikuvõimalusedRedigeeri

Internetipõhine suhtluskeskkond, arutelud foorumites ning isikutuvastust võimaldavad elektroonilised hääletussüsteemid pakuvad uusi ja ennenägematuid võimalusi grupipõhise volitusdemokraatia rakendamiseks ühiskonda ja avalikku ruumi kujundavate otsuste langetamiseks.

Osalemine aruteludes, mille käigus selgitatakse vastastikku arusaama probleemi olemusest, arutletakse erinevate lahendite heade ja halbade mõjude üle ning otsitakse konsensust, parandab iga inimese mõistmisvõimet, suurendab sallivust ja aitab kaasa kodanikuühiskonna arengule. See omakorda pakub suurepärast võimalust loobuda seni ühiskonda lõhestavast esindus-enamus-demokraatia mudelist ning rajada uut tüüpi ühiskonnakorraldus, mis põhineks volitus-leppe-demokraatial.

Kohaliku omavalitsuse tasandRedigeeri

Kohalikul tasandil pakub see võimalust moodustada suuremad territoriaalsed ringkonnad, millest igaüks saadab maakonna volikokku ühe või kaks (sotsiokraatia põhimõte) esindajat. Igal sellisel üksusel on võimalus viia läbi sisemisi arutelusid ja hääletusi, milliste ettepanekutega minna volikokku või kuidas suhtuda teiste gruppide poolt tehtud ettepanekutesse. Volitatud esindaja ei ole vaba, vaid ta peab volikogus hääletama nii, nagu grupp teda volitas. Kui volikogu enamus (s.t teiste gruppide esindajad) ei toetanud tehtud ettepanekut ja langetas teistsuguse otsuse, siis peab volitatud esindaja selgitama oma grupi liikmetele, miks nende ettepanekut teised ei pooldanud. Ja kui ta seda ei suuda või ei taha teha, siis on grupil õigus oma esindaja igal ajal tagasi kutsuda ja uus valida.

Nii tekib "poliitika kool", milles initsiatiivikad saavad välja käia oma ettepanekuid, rahulolematud saavad diskuteerida kuni nad lõpuks mõistavad reaalsuse piire ning need keda antud teema ei huvita, saavad tegeleda oma asjadega. Volitatud esindaja aruandekohustus ja tagasikutsumise õigus välistaks selle, et volituse saanud inimesed hakkavad ajama oma asja ja korrumpeeruvad. Sellises tegevuskeskkonnas sünnib uut tüüpi empaatilise poliitiku fenotüüp, kes suudab oma valijatele selgitada lihtsalt ka kõige keerukamaid ühiskondlikke probleeme.

Sotsiokraatlikus mudelis saadetakse volikokku alati kaks esindajat, et kindlustada volikogus toimunud sündmuste adekvaatne edastamine ja raskendada omahuvist ajendatud kokkulepete sõlmimist volinike poolt.[1]

Riigi tasandRedigeeri

Huvigrupi põhine volitus-leppe-demokraatia pakub väljapääsu ka tänase Euroopa riike vasak-parem-jaotusel põhinevast lõhestumisest. Kui asendada "maailmavaatelised" parteid huvigruppidega, mis võivad vabalt organiseeruda elulistest huvidest (õpetajad, arstid, ametnikud, ettevõtjad jne) lähtudes, muutuks poliitika vastaspoolt tõrjuvast koostööl põhinevaks. Kui parteide puhul on loomulik, et vastane püütakse jätta ressursside ja mõjuvõimuta, siis elulistest huvidest lähtuvate huvigruppide puhul on raske ette kujutada, et õpetajad tahaks põllumehi või arstid ametnikke toimetulekuks vajalike vahenditeta jätta.

Tehisintellekti rakendamineRedigeeri

Internetifoorumi põhise arutelu ja hääletamise viib täiesti uuele tasandile tehisintellekti (edaspidi TI) kaasamine arutelu ja hääletamise protsessi. TI rakendav programm suudab läbi lugeda nii miljoni kui ka miljardi arutelus osaleva inimese arvamused, need süstematiseerida, tuua välja neid ühendavad põhiseisukohad, hinnata arvamuste jagunemist ja esitada protsessis osalejatele hääletuse lõpptulemuse. Kui tulemus ei rahulda osalejaid, siis saab arutelu jätkata ja positsioone täpsustada seni, kuni protsessis osalejad tunnistavad, et nad on jõudnud ühisele arusaamale.