Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lehtmets on metsatüüp, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.

Lehtmetsad jaotatakse laialehisteks ja kitsalehisteks metsadeks.

Lehtmetsavöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Lehtmetsavöönd on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euroopas parasvöötme lääneosas üsna katkendlikult okas- ja segametsavööndist lõuna pool. Nende katkendliku leviku on tinginud paljuski inimtegevus. Kuna lehtmetsavööndis on väga viljakad mullad, on metsad suuresti maha võetud ning üles haritud.

Lehtmetsavööndis kasvavad lehtmetsad, mille hulka kuuluvad nii kitsalehised kui ka laialehised metsad. Selletõttu sõltuvalt loodusvööndite klassifikatsioonist eristatakse parasvöötmes mõnikord laialehiste metsade vööndit, teinekord moodustatakse aga vöönd laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel (laialehiste ja segametsade vöönd).

PARASVÖÖTME SEGA- JA   LEHTMETS

 

 

ASEND

Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal.

 

TAIMESTIK

Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal.                  

                                                                        

Tammik

MULLASTIK

Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad.

 

LOOMASTIK

Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asustuse tõttu väheks jäänud (metskass, metssiga, metsnugis,punahirv). Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid.                                                                                                                                              

INIMESE TEGEVUS

Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa- asulate rohkus, mida ühendab tihe teedevõrk. Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Sellel kõigel on tähtsus inimasustuse kujunemisele. Metsavööndis tegeldakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse, maavarade väljakaevamisega. Siin elavate inimeste majandustegevuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on töötlev tööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine. Olulisemateks maavaradeks on Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas. Siinne kõrgesti arenenud tööstus sõltub üha vähem kohalikest ressurssidest ning on enam orienteeritud mujalt juurdeveetavale toorainele. Traditsiooniliseks ja tähtsaks tegevusalaks rannikuil on kalandus.

 

Maapiirkondades tegeldakse veise-ja lambakasvatusega. Peamisteks põllukultuurideks on leht- ja segametsavööndis nisu, rukis, oder, kartul ja mitmed söödakultuurid. Vööndi lõunaosas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini. Niitmise vajadus on metsade kõrvale kujundanud niidud. Euroopa leht- ja segametsavööndis on vähe säilinud traditsioonilisi elamis- ja majandamisviise. Neid püütakse alles hoida peamiselt ajaloo- ja etnograafiamuuseumide abil ning muuseum-asulates.

Lehtmetsad

Lehtmetsad kasvavad okasmetsadega võrreldes pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on tinginud paljuski inimese tegevus.

Lehtmetsadeks nimetatakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Lehtpuud kasvavad okaspuudest üldjuhul kiiremini. Lehtmetsade vööndis on jaanuari keskmine temperatuur -5°C kuni +5°C, juuli keskmine aga juba +15°C kuni +25°C. Sademeid langeb keskmiselt 1000 mm/a. Lehtmets

Lehtmetsavööndi taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talve tulekul langetavad puud maha oma lehed, kaitstes nii end lume ja külma eest. Talvel on puud puhkeseisundis.

Sinilill Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill  ja võsaülane. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine. Lehtmetsad kasvavad peamiselt  leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis on tingitud sellest, et igal aastal langeb puudelt suurel hulgal lehti. Kõdunevate lehtede sees elab hulganisti mikroorganisme ning mulla ja taimede vaheline aineringe on kiire. Kõik need on tingimused tagavad pruunmuldade suure viljakuse.