- Loobumine matemaatilistest mudelitest, mis võimaldab arvesse võtta tegureid, mille olulisust neoklassiline teooria jälgijad küll tunnistavad, kuid tänu komplekssusele reeglina oletavad mõju mitte avaldavat.
- Hinnasüsteemi roll majanduses. Austria koolkond väidab, et ettevõtjad ja tarbijad vajavad hinnamehhanismi, mis annaks neile ebaisikulisi signaale kuidas käituda. Sotsialistlik majandussüsteem, mis püüdis hakkama saada ilma ebaisikulise hinnasüsteemita seisis Austria koolkonna arvates lahendamatute probleemide ees. Näiteks on Eugen von Böhm-Bawerk on oma kirjutistes toonud esile ressursside piiratuse ja Friedrich von Wieser täiendanud seda väitega, et ka sotsialistlik majandussüsteem ei saa ilma subjektiivsete väärtushinnanguteta, mis tulenevad ressursside piiratusest.
Friedrich von Hayek on seevastu öelnud, et isegi, kui sotsialism oleks teoreetiliselt võimalik, ei oleks seda võimalik praktiliste probleemide lahendamatuse tõttu rakendada. Selle väite selgitamiseks tõi ta esile teadmiste probleemi, mis lihtsustatult väljendatuna väidab, et kesksed planeerijad ei oma kunagi täiuslikku informatsiooni, mida oleks vaja tsentraalse planeerimise läbiviimiseks. Essees "Teadmiste kasutamine ühiskonnas" väidab von Hayek, et teadmised (informatsioon) on ühiskonnas küll olemas, kuid jaotatud kõigi ühiskonna liikmete vahel nii, et neist igaühel on teiste ees eelis mingi spetsiifilise teadmise osas antud ajas ja ruumis. Ainus võimalus sellest laialipillutatud informatsiooni hulgast kasu saada on von Hayeki arvates detsentraliseeritud majandussüsteemi ehk turumajanduse kasutuselevõtt.
Teises essees "Konkurents kui võti avastusteni" väidab von Hayek lisaks, et me vajame konkurentsi, kuna see on ainus viis, mis võimaldab meil vastuseid saada küsimusele, kes on muutunud majandustingimustes kõige leidlikum, suudab toota madalaimate kuludega ning tarbijat enim oma toodete ja teenustega rahuldada.
Ludwig von Mises’e kriitikat sotsialistliku majandussüsteemi aadressil ja Friedrich von Hayeki ideid teadmiste rollist ühiskonnas on edasi arendanud Israel Kirzner, kes on tuntuks saanud kui Austria koolkonna esindaja, kes on erilist tähelepanu pööranud ebakindlusele ja ettevõtja rollile ühiskonnas. Nimelt väidab Kirzner, et odavaim tootmisviis ja tarbijate vajadused ei ole majanduses ette antud, vaid ettevõtja on sunnitud neid aina uuesti ja uuesti leidma ja leiutama. Seega ei ole ettevõtja Austria koolkonna arvates mitte mittetöise tulu saaja, vaid leiutaja ja riskija, kes kasumi teenimise eesmärgil püüab leida soodsamaid lahendusi või rahuldamata vajadusi. Ta on ühiskonnale vajalik, kuna ta võtab ebakindlas olukorras riski.
