Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

teisipäev, 9. jaanuar 2024

Metsatundra

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Metsatundravöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Moodustab riba laiusega 30 kuni 30 km kogu Põhja-Ameerika üle ja Koola poolsaarest Indigirka jõgikonnani ning kohati ka ida pool.Metsatundravöönd on ülemineku loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas tundra- ja okasmetsavöötme vahel.

Metsatundravöötmele on iseloomulik metsatundra bioom.

Metsatundra

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Metsatundra
Metsatundra Norilski piirkonnas
Metsatundra Norilski piirkonnas
Pindalaumbes 3% maapinnast
Ökoloogiline seisund
  • ~ 55 % kõnnumaa
  • < 25 % enamasti looduslähedane
  • > 20 % inimtekkeline
Maakasutuspaikne karjakasvatus, metsandus
Bioloogiline mitmekesisusmadal (1300−1700 liiki ha kohta)
Biomassmadal (70–90 t / ha kuivainet)
Loodus- ja maastikukaitsealad (ainult IUCNRPUNM ja PP)
FairbanksFort SimpsonKautokeinoChatangaKlimadiagramme-Waldtundra.png
Info pildi kohta
Metsatundra: kliimadiagrammid
Päikesekiirgus< 800–1100 kWh/m²/a (tsooni peale)[1]
Temperatuur
  • Külmem kuu: −10 kuni alla −30 °C
  • Aastane keskmine: −10 kuni 5 °C
  • Soojem kuu: üle 0 kuni üle 15°C
Aastane sademete hulk200−800 mm (6−8 kuud lund)
Vegetatsiooniperiood90−150 päeva


Geobotaanika
 seisukohast on metsatundra looduslik taimestik, mis tekib peamiselt tundra kliimast lumemetsade kliimasse üleminekul.Metsatundra on termin, mis pärineb geograafiast ja tähistab üldiselt teatud tüüpi maastikku globaalses mastaabis.

Ökoloogilisest vaatepunktist on metsatundra üks suurimaid võimalikke ökosüsteeme, mis koos teistega moodustab biosfääri.

Metsatundra on üleminekuala (ökotoon) suletud boreaalsest okasmetsast (taiga) puudeta tundrale. Metsatundra lõunaosas on ülekaalus metsad, kus ilmnevad lagedad künkad ja nõlvad, eriti kõrgemates kohtades. Põhja poole liikudes suureneb avatud alade osakaal ning sellepärast metsade pindala ja tihedus väheneb. Metsa põhjaosas kasvavad puud hõredamini, kas üksi või väikestes gruppides. Selle riba suur ulatus, muutuv topograafia, kliima, pinna ja hüdroloogilised tingimused põhjustavad taimestikus erinevusi. Riba pikkus on varieeruv ja ulatub 20-200 km.

Geograafiline ulatus

Metsatundra asukoht
██ Metsatundra, kus domineerivad okaspuud
██ Metsatundra, kus domineerivad lehtpuud

Metsatundra ulatub põhjapoolkera polaarpiirkonnast kuni põhjas puudeta tundra ja lõunas asuva tiheda taiga metsani. Kihi piir on väga hägune ja varieeruv. Euraasia lääneosas toimub metsatundra moodustumine Põhja-Soomes ja jätkub idas Aasia otsteni. Põhja-Ameerika mandril esineb metsatundra Alaska ja Kanada põhjaosas.[2]

Lõunapoolkeral, kuna boreaalseid okaspuumetsi ei moodustu, ei saa eristata metsatundrat, sest subantarktilise tundra ja selle kontaktvööndis esinevate lehtmetsade vahel on üleminekutsoonis sarnasusi.

Geograafilised ja klimaatilised tingimused

Euroopa ja Põhja-Ameerika metsatundrat mõjutab tugevam merekliima (kõrgem õhuniiskus), mis õigustab suurt hulka lehtpuuliike. Mida kaugemale Aasia idaosast, seda enam mõjutab metsatundra piirkonda mandrikliima (madalam õhuniiskus, suurem erinevus suve ja talve keskmiste temperatuuride vahel) ning puude hulgas domineerivad kuusk ja lehis. Juulis registreeritakse õhutemperatuuri tõus metsatundras +14°C-ni. Talvel kõiguvad metsatundras näitajad vahemikus -10 kuni -38°С. Metsatundras püsib temperatuur üle 0°C 5-6 kuud aastas. Igikelts esineb terves piirkonnas. Lisaks leidub seal gleihorisonti ja turbamuldi.

Metsatundra loomastik ja taimestik

Metsatundra sood on rikka turbaga, täis ravimtaimi ning loomaliikide koosseis on üsna mitmekesine. Paljud pesitsuslinnud ja jahiloomad moodustavad rikkaliku jahimaa. Faunat esindavad: pruunkaru, ahm, nirk, põhjapõdradpolaarrebasedraba- ja polaarpüüdlumekakud ja erinevad veerändlinnud. Jääkarude ja veelindude arv muutub väiksemaks. Loomamaailma tavaliste esindajate hulgas esineb kärp, valgejänes, rebane, lemming, jääkaru, saarmas, lõunapoolsetes piirkondades esineb ka orav. Siin jääb talvituma kakskümmend linnuliiki.

Metsatundra vähekallutatud tasandikku iseloomustab tundra ja metsa taimestik: ilmudes üksikute kõverate ja kännupuudena, lõuna pool sulandub see kogukondadeks.

Metsatundra mitmetasandiline taimestik ühendab puid ja põõsaid. Põhja-Ameerika idaosas kasvavad vaevakased ja polaarpaju peale ka must ja kanada kuusk, aga lääneosas palsaminulg; Koola poolsaarel arukask; ida pool Uurali mäestikuni kuusk; Lääne-Siberis kuusk ja siberi lehis; Putorana platoost ida pool dauuria lehis ja betula exilis; Leena jõest Cajanderi lehis, betula exilis ja põõsaslepp ning Kolõma jõest ida pool kasvab nendega koos kääbus-seedermänd.

Põlisrahvas

Põlisrahvad elavad endiselt looduse läheduses, peaaegu inimtühjas metsatundras, mille elu on alati kujundanud nende riigi eripära ja mis sõltuvad endiselt oma esivanemate kodumaa suurest puutumatusest ökoloogilistest tingimustest. See ei tohiks aga varjata tõsiasja, et seal elavate inimeste algupärane looduslähedane eluviis on aja jooksul muutunud. Traditsioonide säilitamiseks või taaselustamiseks on palju lootusrikkaid lähenemisviise. Enamasti viitab see keelele, materiaalsele kultuurile, kommetele või religioonile. Ainult üksikjuhtudel on neil jõupingutustel kultuurilis-ökoloogiline taust, et edendada metsatundras traditsiooniliste majanduslike meetodite säilimist.

Euraasia metsatundra (läänest itta) olulisemad etnilised rühmad on Fennoskandia langenud aladele saamidneenetsiddolgaanidevengideveenidkorjakid ja itelmeenid. Etnilistest gruppidest mainitud on dolgaanid ainsad, kes enamasti metsatundras elavad. Kõik grupid olid enamasti põhjapõdra-nomaadid. Isegi tänapäeval mängib enamikus nimetatud gruppides põhjapõdrakasvatus enam-vähem olulist rolli.