Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

kolmapäev, 14. september 2022

Kolmas maailm pärast II maailmasõda (2)

Tunnused:
1)     Väikese sõnaõigusega riigid (maailmaasjades)
2)     Vaesed riigid
3)     Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika, Okeaania

Jooned, mis iseloomustavad arengumaid:
·        Raske majanduslik olukord- arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurriikidest. Suurriigid tahtsid majandusliku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele, kuid arenguriigid jäid tihtipeale võlgadesse ja ei suutnud arendada oma majandust.
·        Sisepoliitiline ebastabiilsus- pidevad sõjalised riigipöörded (võimuvõitlus).
·        Omavahelised suhted on keerulised (piiriprobleemid, usulised suhted).
Pärsia Lahe piirkond
Iraan- vähe arenenud põllumajandus- ja tööstusriik, mille peamiseks rikkuseks on nafta.
1960 - valitses riiki šahh Mohammad Reza Pahlav, kes püüdis riiki läänestada. Seda püüet nimetati valgeks revolutsiooniks.
Plaan polnud aga hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid rahutused, mille šahh salapolitsei ja armee abil maha surus. Kõik see tekitas rahulolematust valitsuse tegevusega. Šahhi vastu häälestusid nii liberaalsed ja uuendusmeelsed ringkonnad kui ka need usujuhid, kes nõudsid, et riik elaks rangelt islami seaduste järgi ja hülgaks kõik lääneliku.
1970 - rahulolematused suurenesid veelgi ja šahh kehtestas sõjaseisukorra, kuid suutmata edasi valitseda, lahkus ta riigist.
Rahvatõusu oli juhtinud Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal rahva juubeldustega vastu võeti. Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. Võeti vastu uus põhiseadus, nõuti täielikku loobumist läänelikest elukommetest ja peagi muutus valitsemine totalitaarseks diktatuuriks.
1989 - Homeini suri
1990 - usujuhtide võim nõrgenes veidi.
Iraak- elavad araablased.
Kuni 1958.a. konstitutsiooniline monarhia.
Riigipööre- vabariik
1979 - president Saddam Hussein:
  • Sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks
  • Vallutati Kuveit- põhjuseks toodi, et Kuiveit on ajalooliselt kuulunud Iraagile, kuid tegelik põhjus oli naftas.
ÜRO kasutab abinõusid Iraagi sõjakuse piiramiseks:
  • Hoidmaks ära Iraagi armee sissetungi naabermaadesse, saabusid Iraaki USA ja Euroopa väed
  • Rahvusvahelised relvajõud korraldasid sõjalise operatsiooni „Kõrbetorm“, mille käigus vabastati Kuiveit
  • Kaubavahetus Iraagiga peatati
Tulemused:
  • Iraagi majandusliku taseme langus
  • Elatustaseme langus
2003a. kukutas  USA Husseini valitsuse
Lähis-Ida
Elavad juudid ja islamiusulised araablased. Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile.
14. mail 1948 kuulutasid juudid välja Palestiinas oma riigi- Iisraeli.
15. mail 1948 puhkes Iisraeli ja araablaste vahel Palestiina sõda. Iisrael vallutas osa Palestiina araablastele mõeldud maast ja ülejäänud osa jagati Jordaaniaga. Jeruusalemm jagati samuti Jordaania ja Iisraeli vahel.
1956 - Suessi kriis
1964 - loodi araablaste poolt Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO)
1967 - uus sõda (kuuepäevane sõda), kus Iisrael vallutas Jordaaniale kuulunud Jeruusalemma ala.
1973 - Jom Kippuri sõda, kus Iisrael sai kogu Palestiina oma võimu alla.
1978 - Iisrael ja Egiptus sõlmisid Camp Davidi rahu.
1990-ndate aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste suhtes leebemaks, kuis juba 20. sajandi algul astusid araablased taas Iisraeli võimu vastu üles.
Ladina-Ameerika
Jaguneb:
  • Reformimeelne rahvuslik liikumine- ei kapitalism ega kommunism (Argentiina)
  • Vabaturumajandus: parempoolsed (Tšiili)
  • Vasakpoolsed (Nicaragua)
Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Ladina-Ameerika muutumist tööstusriikideks takistas see, et nende majandus oli põhiliselt suunatud põllumajandussaaduste ja töötlemata tooraine väljaveole.

Argentiina
1946.a- valiti Peroni Argentiina presidendiks ja ta kehtestas diktatuuri, juhtides riiki 9 aastat. Selle aja jooksul loodi palju reforme, et rahva elu paremaks muuta.
1950-ndate aastate keskel riigi majanduslik olukord halvenes ja ekspordi hinnad langesid. Peroni vastased kasutasid seda olukorda ära ja sooritasid riigipöörde. Peroni oli sunnitud riigist lahkuma.
1970. aasta esimesel poolel naasis Peroni riiki ja hakkas uuesti valitsejaks. Tema teine valitsus ei kestnud aga kaua…
Alates 1982. aastast on Argentiina demokraatlik riik.
Tšiili
1970.a.- vasakpoolsed võitsid Tšiili üldvalimised. Uueks presidendiks sai Salvador Allende Gossens.
Ta püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat, riigistada tööstusettevõtteid, panku ja teha maareforme.
Valitsuse tegevus aga tekitas vastuolusid USA-ga, kes lõpetas Tšiili abistamise. Majanduslik olukord
halvenes.
1973.a.- Tšiili armee eesotsas kindral Pinochetiga kukutas Gosseini valitsuse. Kehtestati autoritaarne
diktatuur:
  • Poliitiline tegevus keelati
  • Vasakpoolsete suhtes kasutati vägivalda
  • Turumajanduslikud ümberkorraldused
  • USA toetus
1980.a. - Pinochet loobus valitsemast, diktatuuri lõpp.
Nicaragua
1970-ndate aastate lõpp- tulid võimule vasakpoolsed (sandinistid)
Kukutati endine hirmuvalitseja ja kehtestati diktatuur:
  • Parlament saadeti laiali
  • Seadused tühistati
  • Moodustati uus sõjavägi
Sandinistide vastu alustasid sõjalist tegevust parempoolsed. Vasakpoolseid toetasid Kuuba ja NSVL, parempoolseid USA.
1980-ndate aastate lõpp- NSVL katkestas sandinistide sõjalise abistamise ja riigis kehtestati demokraatia.

1980.-1990. aastail toimus enamikus Ladina- Ameerika diktatuuririikides üleminek demokraatiale. Olukord selles piirkonnas muutus tunduvalt kindlamaks. Nii mitmeski riigis lõpetati aastaid kestnud kodusõda ning alustati demokraatlike ümberkorraldustega. Kuid probleeme seal jätkus. Kesk- ja Lõuna-Ameerika maad ei suutnud ületada majanduslikku mahajäämust, vaesust ega vabaneda suurtest välisvõlgadest. Raske probleem oli Ladina-Ameerika maade valitsustele ka võitlus uimastitootjate- ja kauplejatega. Mitmes riigis tegutsesid võimsad narkomaffia organisatsioonid, kes pidasid võimude vastu tõelist sõda. Narkoärivastast võitlust raskendas asjaolu, et paljude talupoegade ainus tuluallikas oli kokapõõsaste kasvatamine ning seepärast ei soovinud maarahvas valitsust aidata. Oli ka teisi probleeme.