Uusbütsantsi kunst

Mereväe Püha Nikolause katedraal Venemaal Kroonlinnas valmis aastatel 1903–1913. Arhitekt Vassili Kosjakov.

Püha Savva kirik Serbias Belgradis valmis aastatel 1935–2004. Arhitektid Aleksandar Deroko ja Branko Pešić

Uusbütsantsi stiil ehk neobütsantsi stiil oli bütsantsi stiili eeskujuks võttev ja matkiv historitsistlik arhitektuuristiil.
Uusbütsantsi stiili kasutati enamasti sakraalsete ja avalike hoonete projekteerimisel. See sündis Lääne-Euroopas 1840. aastatel ja jõudis sajandi viimasel veerandil Venemaa Keisririiki, maailmasõdade vahelisel ajal rakendati seda eraklikult ka Jugoslaavias. Lisaks on stiil peamiselt levinud Venemaa õigeusu kiriku mõjuväljas olnud Ida-Euroopa äärealadel Ukrainas ja Valgevenes, vähesel määral Baltimaades (sealhulgas Poolas) ning suuremal määral Balkani maades (sealhulgas Kreekas) ja Kaukaasias (enamasti Gruusias).
Uusbütsantsi arhitektuur sisaldab bütsantsi stiili elemente, mis on seotud õigeusu arhitektuuriga, mis pärineb 5.–11. sajandist, eriti Konstantinoopolist (vt Hagia Sophia) ja Ravenna eksarhaadist.

Uusbütsantsi stiil Eestis

Narva Issanda Ülestõusmise peakirik

Eestis on uusbütsantsi stiili ainus näide aastatel 1890–1898 arhitekt Paul Alischi projekti järgi ehitatud Issanda Ülestõusmise peakirik Narvas.