Videograafia

Videoloo jäädvustamisel on ülioluline, et teil oleks subjekt, mis teile tõesti huvi pakub. See aitab teil paremini keskenduda ja jäädvustada just seda sisu, mis hoiab teie publiku huvi kuni viimase sekundini. Järgmised nõuanded aitavad teil jäädvustada kogu sisu, mida vajate oma lugude rääkimiseks.

Tehke plaan

Joonistage oma idee paberile ja pange varustus valmis.

Plaani tegemisel võite olla kindel, et jäädvustate kogu vajaliku materjali. Pange märkmetesse kirja, millist sisu te filmida tahate ja kuidas võiksite sellele läheneda. See aitab teil peas tiirlevad mõtted konkreetsemaks muuta.

Pange valmis kõik vajalikud seadmed, laadige täis oma akud ja puhastage objektiivid. Pidage meeles, et video jäädvustamisel saavad akud kiiremini tühjaks kui pildistamisel, seega tasub alati ka mõni varuaku täis laadida. Vormindage oma mälukaardid, et ka need oleksid jäädvustamiseks valmis. Kuna videofailid on päris suured, on teil vaja suurema mäluruumiga kaarte.

Paljudel kaameratel on olemas sisseehitatud mikrofon, kuid välise mikrofoniga, nagu Canoni stereomikrofon DM-E100, on salvestatud heli kvaliteet palju parem. Kaameratel, nagu EOS M6 Mark II, on olemas välise mikrofoni pesa, et saaksite salvestada kristallselget heli.

Looge filmile tegevuspaik

Looge oma filmile tegevuspaik, jäädvustades asukohast laivõtteid. Lisaks tasub keskkonnast jäädvustada ka detaili- ja lähivõtteid. Filmimiseks sobivad suurepäraselt samm-mootoriga suumobjektiivid, sh EF-M 55-200mm f/4.5-6.3 IS STM, EF-S 18-135mm f/3.5-5.6 IS STM ja RF 24-105MM F4-7.1 IS STM, kuna need töötavad vaikselt ja sujuvalt.

Liikuge keskkonnas kindlasti ringi ja vältige ainult ühest kohast jäädvustamist. Sellest salvestise osast saab teie loo alguspunkt, tutvustades vaatajale konteksti ja asukohta. Proovige jäädvustada vähemalt 10-sekundilisi klippe, et teile jääks ka redigeerimiseks ruumi.

Tutvustage subjekti

Jäädvustage oma peamise tegelase keskkonda, et tutvustada teda oma publikule.

Tutvustage oma filmi peamist tegelast, näidates klippe sellest, kus ta on ja mida ta teeb. Jäädvustage erinevaid hetki ning katsetage ebatavalisemaid kompositsioone ja valgusstiile. Paljud kaamerad, nagu EOS RP, EOS M50 või EOS 6D Mark II, võimaldavad teil kasutada filmimisel automaatteravustamist, mis hoiab teie subjekti näo alati fookuses.

Rääkige oma subjektidega filmimise ajal, kuna see muudab nende näoilmed palju loomulikumaks. Lisaks võib see aidata teil välja tuua oma tegelase erinevaid tahkusid.

Kasutage lähivõtteid

Teatud objektide isoleerimine ja nendest lähivõtete filmimine aitab tekitada vaatajates huvi. Need detailivõtted võivad osutada kasulikuks ka hilisemas redigeerimisfaasis.

Mitte kõik lähivõtted ei vaja makroobjektiivi – paljudel juhtudel piisab ka teie standardobjektiivist. Suumige võimalikult palju sisse, et subjektid paistaksid kaadris suuremana ja oleksid taustast paremini isoleeritud.

Abstraktse detailivõtte jaoks sobivad tekstuursed esemed ja värvilaigud. Ärge unustage kaamerat vahepeal liigutada ja tuua kaadris olevad detailid hägustatud taustast esile.

Proovige erinevaid vaatenurki ja eksperimenteerige

Liikuge kas põrandast kõrgemale või hoopis väga madalale ning võtke aega, et proovida uut lähenemist.

Proovige jäädvustada oma subjekte ebatavalistest nurkadest. Ja pidage meeles, et kõik ei peagi esimese korraga välja tulema! Muutke oma vaatenurka, liigutades kaamerat subjekti kohale ja jäädvustades ülevalt-alla, või minge hoopis maadligi ja jäädvustage alt-üles. Subjekti altpoolt jäädvustamine võib anda teile vägagi ainulaadse vaatenurga. Sellistel hetkedel on väga hea kasutada muudetava nurgaga puuteekraani, mis on olemas näiteks kaameral EOS 850D. Asukoha muutmine aitab muuta teie videot ka palju dünaamilisemaks, kui see oleks tavalisest vaatenurgast jäädvustades.

Kui te jäädvustate subjekti tausta, siis valige kindel teravustamispunkt, mis hoiab tausta teravana ja muudab esiplaani kinofilmilikult hägusaks.

Mõelge oma kompositsioon läbi

Mõelge sellele, kuidas võiks kaadris olevaid elemente kõige paremini paigutada. Mõnikord töötavad väga hästi tavalised kompositsioonireeglid, nagu kolmandiku reegel ja juhtivad jooned. Kuid proovige kindlasti erinevaid vaatenurki ja kasutage sümmeetriat, et luua alternatiivseid võtteid.

Kasutage detailivõtteid ja kärpimist, et hoida vaataja huvi. Katsetage erinevate nurkadega ja leidke oma stiil, mis eristaks teid teistest filmiloojatest.

Mängige kiiruse ja ajaga

Kasutage intervallrežiimi, et tihendada pikemaid stseeni ja luua dramaatilisemat efekti.

Võtete vahelejätmine aitab teil tuua oma filmi kiiremat tempot ja draamat. Jäädvustage samast nurgast järjestikuseid võtteid ja seejärel hüpake nende võtete vahel, liikudes ühest hetkest teise.

Kui teie kaameral on olemas intervallvideo või suure kaadrisagedusega salvestamise võimalus, saate kasutada ka neid kiiruse ja ajaga mängimiseks. Haarake vaataja pilku intervallvõtetega, mis aitavad pakkida aeglast tegevust lühemasse ajavahemikku. Kiirema tegevuse aeglustamiseks kasutage suurt kaadrisagedust.

Looge põnevust

Enne finaali filmimist tasub kindlasti luua visuaalset pinget. Selle tegemiseks kasutage erinevat tüüpi võtteid, sealhulgas lähi- ja laivõtteid. Üks võimalus viimase etapi tutvustamiseks on alustada neutraalselt subjektilt ja liikuda edasi lõpustseeni.

Põnevuse tõstmiseks hoidke võtted lühikesena. Pidage meeles, et te saate alati võtta pikemast klipist paar sekundit juurde, seega proovige jäädvustada lisaks soovitud sisule ka paar lisasekundit.

Jäädvustage tegevust ja reaktsiooni

Ärge unustage jäädvustada ka subjektide reaktsiooni ja emotsioone.

Enne viimase stseeni filmimist vahetage kaamera aku uue laetud aku vastu. Nii ei jää teil tühja aku tõttu oluline osa jäädvustamata. Lisaks kontrollige, kas teil on ikka mälukaardil piisavalt ruumi.

Viimase stseeni ja selle tegevuse filmimine on ülioluline, aga ärge unustage jäädvustada ka peategelase reaktsiooni. Tõenäoliselt tuleb teil selleks üsna kiiresti ringi liikuda. Hoidke kaamera töös ja proovige liikuda võimalikult sujuvalt. Salvestust aitab stabiilsena hoida Canoni käsistatiiv HG-100TBR, mis töötab kõige paremini väiksemate kaameratega, nagu EOS M6 Mark II. Vahetage laivõtte lähivõtte vastu, muutes oma asukohta ja suumides objektiivi sisse. Proovige jäädvustada nii, et vaatajatel tekiks tunne, nagu oleksid nad otse tegevuse keskel.

Nautige protsessi

Nautige filmi tegemise protsessi – alati ei suju kõik planeeritult, aga need olukorrad on teile kasulikuks õppekohtadeks. Kui püüate oma subjektidega suhelda, õpite inimesi ja maailma paremini tundma.

Filmi jäädvustamisel kontrollite teie seda, kuidas lugu räägitakse. Ka inimestega töötades mõjutate just teie seda, millisena mingid sündmused ekraanil paistma hakkavad. Teie film on teie nägu, seega nautige selle loomist.

Väärtuslikud hetked: perekonna jäädvustamine

 Tagasi nõuannete ja tehnikate juurde

Stef ja Hannah Michalak kirjeldavad endid kui „perekond Bathist, kes teevad videosid”. Paar jäädvustab kinemaatilise videoseeria kaudu intiimseid hetki oma teekonnal lapsevanematena, mis on selgelt tabanud ajastu närvi – pärast liitumist YouTube'iga aastal 2012 on perekond Michalaki iganädalane videoblogi leidnud 276 000 tellijat ja kogunud enam kui 43 miljonit vaatamist.

Videod, mis maailmavad nende elust autentse, spontaanse mulje, valmivad samas hoolika kavandamise, jäädvustamise ja redigeerimise tulemusena – see on protsess, mida Stef on täiustanud katse-eksituse meetodil ning aastatepikkune praktika käigus.

Stefi ja Hannahi jaoks on raske töö ennast ära tasunud. Mitte vaid sellepärast, et nad on saavutanud edu juutuuberitena, vaid lisaks seetõttu, et neil on kogu imeilusaid videosid, mille juurde on võimalik aastate pärast tagasi pöörduda. Stefi sõnade järgi: "Sellega tasub tõesti vaeva näha, sest nende videote väärtus perekonna jaoks on hindamatu. Ilmselt ei mõtle te 20 aasta pärast tagasi vaadates, et ma tõepoolest kahetsen, et raiskasin päeva selle materjali jäädvustamise ning sellest ilusa video valmistamisele. Ja põhjuks, miks me kasutame mälestuste jäädvustamiseks foto asemel videot, on see, et ükski muu vahend ei saa meid hetkega ajas tagasi viia, nagu video suudab".

Perekond Michalak alustas lihtsa kompakkaameraga ja kuigi nad on hiljem oma varustusse lisanud professionaalseid kaameraid, on nende peamiseks kaameraks elu väikeste hetkede jäädvustamisel Canon EOS M50, suurepärane ja universaalne peeglita kompaktse korpusega kaamera, mis suudab jääduvstada 24,1-megapiksliseid fotosid ja ülisuure eraldusvõimega 4K videot.

„Teil läheb tarvis kaamerat, nagu nt Canon EOS M50, mis on tõeline tööloom ja mida on imelihtne kasutada: lülitad sisse, määrad filmirežiimile, võib-olla kulutad paar sekundit menüüdes muudatuste tegemiseks ja ongi kõik filmimiseks valmis,“ paljastab Stef oma saladuse.

Vaadake, kuidas Stef tegutseb, kui ta filmib, kuidas tema noorima poeg rattaga sõitma õpib ning jälgige näpunäiteid, kuidas teha esimesi samme video jäädvustamisel.

1. Leidke huvitav vaatenurk

Suurepärane võimalus lisada filmimisel mitmekesisust, on katsetada erinevaid nurki. Stef soovitab kaamerat ringi liigutada, et kaader oleks huvitavam ja valmis videot hiljem põnevam vaadata.

Kui olete harjunud rohkem fotosid pildistama kui videot salvestama, siis ärge kartke muudatust teha. Video salvestamisel saate kasutada kõiki oma fotograafias omandatud kompositsioonioskusi. „Arvan, et video on salvestamisel on oluline läheneda võttele viisil, nagu oleks see foto," ütleb Stef. „Põhimõtteliselt on teil olemas väike aken, mis avaneb avarale vaatele ning põhiline on leida sellele aknale koht, mis jäädvustaks stseeni kõige paremal viisil. Mõnikord on kompositsiooni parandamiseks või vaatajale objekti osutamiseks tarvis astuda samm vasakule või paremale või liigutada kaamerat alla või üles.

"Inimesed hoiavad kaamerat enamasti silmade kõrgusel, kuid oluline on proovida erinevaid vaatenurki," lisab ta. "Näiteks laste filmimisel on oluline viia kaamera alla nende tasandile. Enamuse ajast filmimisel ma kas kükitan, istun või laman. Kaamera Canon EOS M50 muudab käepäraeks muudetava nurgaga puuteekraan, mis võimaldab kaamera madalal tasandil hoidmisel salvestatava jälgimiseks ekraani lihtsalt üles kallutada. Samuti soovitaksin aktiveerida võrgustiku kuva, mis aitab paremini kadreerida.“

Rakendus Canon Camera Connect, mis ühendab kaamera iOS või Android seadmega, sobib samuti video jäädvustamiseks ebatavaliste nurkade alt, sest see võimaldab teil muuta filmimisel fookust ilma kaamerat puudutamata.

2. Stabiliseerige kaamera

Keegi ei soovi vaadata ekraanilt udukogusid, ning väriseva pildi vastu võitlemiseks on mitmeid viise, näiteks kaamera toetamine millelegi kindlale, statiivi soetamine või pildistabilisaatoriga (IS) objektiivi kasutamine.

Väriseva pildi vältimiseks ja oma videole rofessionaalse välimuse tagamiseks on oluline toetastada kaamerat ja objektiivi samal viisil nagu foto jäädvustamisel. "Veenduge, et hoiate kaamerat mõlema käega ja surute küünarnukid vastu külgi," ütleb Stef. "Ja kindlasti soetage statiiv. Kui kasutate kerget kaamerat, nagu näiteks Canon EOS M50 ei pea see olema suur ega raske.

"Vaadake ringi ja otsige objekte, mida saab kasutada kaameratoestamiseks, näiteks pange kaamera vastu ust ja avage seda aeglaselt, et tekitada sujuv liikumine. Varasemalt olen asetanud kaamerat isegi aeglaselt pöörlevale munataimerile ja hiljem suurendanud video taasesituskiirust.

Canoni pildistabilisaatoriga (IS) objektiiv, näiteks Canon EF-M 15-45mm f/3.5-6.3 IS STM, muudab värinavaba pildi jäädvustamise palju lihtsamaks. Kui kasutatae objektiivi, millil puudub pildistabilisaator (IS) on võimalik kaamera värisemist parandada ka digitaalselt.

3. Fokusseerige nägudele

Kaameral Canon EOS M50 on Face + Tracking AF funktsioon, et hoida liikuvad objektid automaatselt fookuses – ideaalne lõbusate perekonnaliikmete jäädvustamiseks.

Stef soovitab kasutada Canon EOS M50 funktsioone Face + Tracking AF, et hoida liikuvad objektid automaatselt fookuses. „Kõigil minu Canoni kaameratel on see säte põhimõtteliselt alati sisse lülitatud. See tegevuse jälgimisel hämmastavalt kasulik, seda eriti aktiivsete laste puhul. See on väga töökindel, ehk siis üks asi vähem, mille pärast salvestamisel muretseda.“

Paljude Canoni kaamerate juures on kasutusel kahepiksliline CMOS AF tehnoloogia, kus kaamera sensori pikslid kahekordistatakse diskreetseteks AF-punktideks, et võimaldada veelgi kiiremat ja täpsemat jälgimiset. Canon EOS M50 kaamera puhul aktiveeritakse see funktsioon täis-HD vormingus salvestamisel, mis on piisav eraldusvõime, kui soovite kiiresti redigeerida või kui teil on failide talletamiseks vähem ruumi. Kahepiksliline CMOS AF võimaldab kasutada näo ja objekti jälgimiseks kuni 143 teravustamispunkti (sõltuvalt kasutatavast objektiivist). Terve kaadri ulatuses käsitsi valitav fookus võimaldab teil lisamaterjali jäädvustamisel libistada näpuga puuteekraanil, liigutades automaatteravustamispunkti ühest kohast teise, või luua reguleeritud fookuskaugusega efekte.

4. Kasutage liikumise jäädvustamisel suuremat kaadrisagedust

Stef jäädvustab enamasti võimalikult suure kaadrisagedusega, et talletada rohkem detaile ja luua aegluubi efektiga videoid.

Enne filmimise alustamist peate filmi salvestussuuruse jaoks valima kaadrisageduse. See on sekundis salvestatavate kaadrite arv. Suurema kaadrisagedusega salvestamine võimaldab liikumist jäädvustada detailsemalt, lisaks võimaldab see luua aegluubis efektiga videopilti, kui taasesitate klippi tavapärase kiirusega.

„Üheksal juhul kümnest jäädvustan ma võimalikult suure kaadrisagedusega, sest see võimaldab videomaterjali hiljem aeglustada," räägib Stef. „Seega kui võimalus on saadaval, valin alati 50 kaadrit/s, mitte 25 kaadrit/s. Samas ei jaga ma kunagi veebis kõrge kaadrisagedusega videot, kuna see kipub näima hüperrealistlik. Selle asemel teisendan ma video kaadrisagedusele 25 kaadrit/s, kuna see näeb välja palju kinemaatilisem. Need harvad korrad, kui kasutan kaadrisagedust 25 kaadrit/s, on materjaliks enamasti rääkivad pead, mille puhul olen kindel, et materjali pole tarvis aeglustada.“

Madalama eraldusvõimega video filmimisel on teil võimalik valida rohkemate kaadrisageduste vahel, seega kui soovite luua sujuvaid aegluubi efektiga klippe, tasub pigem salvestada täis-HD, mitte 4K vormingus.

5. Salvesage selge heli

Video jäädvustamisel on heli kvaliteet ülioluline. Stef soovitab hoida protsessi lihtsana ja määrata helisalvestuse niivooks Automaatne ning võimalusel kasutada väikest stereomikrofoni.

Heli kvaliteet on sama oluline kui pilt, kuid Stef soovitab hoida asjad võimalikult lihtsatena. "Soovitan jätta helisalvestuse tasemeks Automaatne, et saaksite keskenduda hetke jäädvustamisele."

Canoni STM-objektiivid, nagu näiteks Canon EF-M 15-45mm f/3.5-6.3 IS STM, kasutavad peaaegu hääletut samm-mootoriga autofookusseerimise tehnoloogiat, mis on suurepärane valik, kui salvestate heli kaameraga. Heli kvaliteeti saab veelgi parandada, kui kasutate mikrofoni, mis kinnitub kaamera välklambi pesa külge. "Isegi väikese stereomikrofoniga, nagu näiteks Canon DM-E100, on helis võimalik saavutada suur edasminek," räägib Stef.

Kui kasutate salvestamisel pikka objektiivi, soovitab Stef heli jäädvustamiseks kasutada telefoni. "Kui soovite ennast filmida eemalt, seadke telefon helisalvestusrežiimile ja asetage see lähedusse. Plaksutage kolm korda kaamera jaoks, see lihtsustab hiljem tarkvaras heli ja pildi sünkroonimist.“

6. Olge loo jutustamisel objektiivne

Teil pole võimalik jäädvustada iga hetke, seega määrake endale ajalised piirid. Redigeerimisel valige välja oma lemmihetked ja eemaldage ülejäänud, et luua video, mille üle tõeliselt uhke olla.

Pereürituste salvestamisel on seda lihtne jäädvustada liiga suur hulk materjali, kuid Stef soovitab jääda objektiivseks ja seada endale eesmärk. „Võimalus on jäädvustada nii palju kauneid kaadreid, kuid need peavad toetama lugu, mitte olema lihtsalt järgmised kaunid võtted. Filmimisega alustamisel tekib kinnisidee jäädvustada nii palju kui võimalik, kuid nii toimides põlete lihtsalt läbi. Peaksite kaamera kasutamisel leidma mõnusa rütmi ja mitte muretsema selle pärast, et päeva jooksul saaks jäädvustatud iga pisiasi.

„Kui teile on lõpuks kogunenud tundide pikkune videomaterjal, siis määrake endale redigeerimisel ajalimiit, et valmisfilm kestaks vaid mõned minutid, vastasel juhul monteerite lõpuks kokku kolmveerandtunnise materjali. Lõigake materjali seni, kuni alles on jäänud vaid kõige paremad osad.“

Toidufotograafia

Toidupildid, mis panevad suu vett jooksma

Avastage meie toidufotograafia nõuanded ja õppige, kuidas jäädvustada toitu, mis näeb välja nii isuäratav, et tahaksite kohe juurde võtta.

Tänu Instagramile on toidufotograafias toimunud viimaste aastate jooksul tõeline renessanss. Samas teab igaüks, kes on proovinud oma lõunasöögist pilti teha, et sellega kaasnevad omamoodi väljakutsed. Rootsi toidufotograaf Linda Lomelino on tõeline meister toidufotograafia maailmas. Tema muinasjutulised ja pisut ka melanhoolsed pildid on kogunud rohkem kui 750 000 Instagrami jälgijat.

„Ma avastasin küpsetamise kire umbes 11 aastat tagasi,“ rääkis Linda, kes õppis koolis fotograafiat. „Sel ajal olid hästi populaarsed muffinid, seega ma tegin neist paar pilti ja jagasin neid oma Facebooki kontol. Inimestele meeldisid need väga, nii et ma mõtlesin, et äkki võiksin ma blogima hakata.“ Tänu sellele blogile „Call Me Cupcake“ on Linda isuäratavad meistriteosed leidnud oma tee nelja raamatusse, mis on tõlgitud mitmetesse keeltesse.

Siin jagab ta osa oma saladustest, mis talle selle magusa edu tõid ...

1. Võtke viimast loomulikust valgusest

Loomulik valgus aitab esile tuua roosa jäätise kurrud, samal ajal kui tume taust lisab pildile põnevust. Linda soovitab erinevate lahenduste leidmiseks hakata valgustusega katsetama.

Kui teil on olemas Canon Speedlite’i välgud ja teil on kasutusel terve stuudio, saate ise kontrollida oma valgustingimusi. Teine võimalus on kasutada loomulikku valgust, mida on küll raskem kontrollida, kuid see aitab teie subjekti paremini esile tuua. „Eksperimenteerige olemasoleva valgusega,“ rääkis Linda. „Akna suurus, akna suund, aeg ja ilm – kõik need mõjutavad seda, kuidas valgus töötab,“ selgitas ta. „Kõige lihtsam on töötada põhja poole suunatud akendega – valgus muutub terve päeva jooksul ja te ei pea kunagi tegelema otsese päikesevalgusega.“

Lindale meeldib kõige rohkem pilvealune päev, mis ei ole liiga pime. Enne lõunat pildistab naine oma stuudios, kus valgus tuleb läänest, pärastlõunasel ja õhtusel ajal suundub ta aga oma kööki, kuhu jõuab valgus idapoolsetest akendest. Selleks, et saavutada oma eristuvat stiili, tõmbab ta akende ette tumedad aknad.

„Te saate kasutada mis tahes akent. Tuleb lihtsalt katsetada ja harjutada. Kui elate aga maal, kus on peamiselt päikesepaisteline ilm ja teie aknad on kõik lõuna poole suunatud, siis võib olla natuke raskem,“ lisas ta. „Sellisel juhul soovitan asetada akna ette õhukese valge kardina, mis valgust pehmendaks.“

2. Kasutage stseeni loomiseks värve ja tekstuure

Pildi aitab kokku tuua sarnaste toonidega rekvisiidid või täiendavad värvilaigud.

Originaalset pilti aitab luua kompositsioon või siis näiteks värv. „Mulle meeldib jätta ühele pildile vaid kaks või kolm värvi,“ selgitas ta. Ta kasutab ühe värvi mitut tooni ja seejärel lisab täiendavaid vastandvärve, et suurendada visuaalset kontrasti. „Näiteks kasutan ma lilla glasuuriga koogi juures midagi kollast või kollakasrohelist. Teine minu lemmikkombinatsioon on oranž ja sinakasroheline – see toob foto tõesti esile.“

Just nii nagu värvidega, soovitab Linda katsetada ka erinevate tekstuuridega. „Kui ma pildistan erinevate tekstuuridega või mustritega kooki, valin ma võimalikult lihtsa tausta, et fookus püsiks koogil. Mõne teise pildi puhul võin ma aga asetada taustale erinevaid tekstuure – see võib olla midagi niisama lihtsat nagu kortsus linane rätik.“

3. Tooge pildile sügavust

Subjektide taha asetatud rekvisiidid toovad pildile sügavust, samal ajal, kui tuhksuhkru sõelumine muudab pildi dünaamilisemaks.

Lisaks värvidele ja tekstuurile soovitab Linda mängida ka detailidega, et muuta muidu tuhm pilt säravaks. Detailid toovad pildile sügavust. „Heaks näiteks on fookusest väljas esi- ja tagaplaanile asetatud objektid,“ rääkis Linda. „Selleks võib olla näiteks toidu taha pandud lillevaas. Seejärel töötage paaritute arvudega ning lisage kompositsiooni retsepti koostisaineid, nagu jahu, marjad ja lehed.“

Kui soovite täpsemat tulemust, soovitab Linda kasutada muudetava nurgaga puuteekraani. „Kaamerad, nagu Canon EOS 850D ja Canon EOS 250D, millel on olemas liigutatav puuteekraan, on toidupiltide jäädvustamiseks ideaalsed. Puuteekraanid on eriti kasulikud siis, kui soovite pildistada fotosid ülalt-alla – kui kaamera on kõrgel, saate lihtsalt ekraani kallutada ja valida teravustatava koha. Sama kehtib ka väga madala nurga alt pildistamise kohta – te ei pea põrandal lamama, vaid saate jällegi ekraani kallutada.“

4. Valige rekvisiidid ja taustad, mis aitavad lugu paremini rääkida

Lehestik, lilled, hoolikalt valitud rekvisiidid ja piiratud värvipalett töötavad kõik koos selle nimel, et luua tõeliselt unelev maaidüll.

Need, kes on Linda tööd imetlenud, võivad kinnitada, et ta tõesti armastab rekvisiite. Need on üliolulised tekstuuri ja värvide lisamisel, lisaks toetavad need pildi üldist meeleolu. „Mul on väga palju rekvisiite,“ rääkis ta. „Enamus asjadest olen ma leidnud teise ringi poodidest või antiikäridest. Need aitavad mul lugu paremini rääkida. Kui ma soovin saavutada rustikaalset ja melanhoolsemat meeleolu, võtan appi antiiksed rekvisiidid. Kui ma tahan aga elavamat ja modernsemat tulemust, valin ma objektid, millel on selgemad jooned, vähem mustreid ja värve.“

Linda taustavalik on sama suur nagu tema rekvisiitide kogu, sisaldades erinevaid materjale, nagu tapeet, pakkepaber, linast kardinad, puidust kastid, vanad uksed ja toolid ning vintage-kohvrid. „Alati ei pea kasutama puidust lauda,“ rääkis ta. „Taustaks võib olla mis iganes. Näiteks võib ära värvida paar lauajuppi. Võite värvida iga külje erinevat värvi ja vajaduse korral need jälle üle värvida.“

5. Katsetage erinevaid objektiive, mis aitavad teie stiili esile tõsta

Valige oma objektiiv vastavalt pildi kompositsioonile.

Tavaliselt kasutab Linda Canoni kaamerat EOS 5D Mark II (mille järelkäija on Canon EOS 5D Mark IV) ja ühte oma neljast objektiivist: Canon EF 50mm f/1.2L USM, Canon EF 85mm f/1.2L II USM, Canon EF 100mm f/2.8 Macro USM või Canon EF 24-70mm f/2.8L II USM. See, millise objektiivi ta valib, sõltub loost, mida ta rääkida tahab.

„Kui olete fotograafiamaailmas alles uus, on hea alustada Canoni objektiiviga EF 50mm f/1.8 STM,“ rääkis Linda. „See on taskukohane ning selle väike f-arv ja suur ava tulevad kasuks nõrga valgusega olukordades, mis on väga oluline, kui elate kohas, kus on pikad ja pimedad talved. Mis veelgi enam, selle fookuskaugus on ideaalne, et jäädvustada pilti ilma liiga lähedale minemata. Teine hea variant on Canon EF-S 60mm f/2.8 Macro USM – see sarnaneb minu makroobjektiivile, mis on tõesti terav.“

Kaugemalt pildistamiseks soovitab Linda kasutada laiemat objektiivi. „Kui soovite pildile saada tervet lauda, valige objektiiviks näiteks Canon EF-S 35mm f/2.8 IS Macro STM, mida mina kasutan ka ülalt-alla võtete tegemiseks.“ Pidage meeles, et kui pildistate APS-C sensoriga kaameraga, nagu Canon EOS 850D, annab 1,6-kordse kärpimisfaktoriga 35 mm objektiiv sarnase tulemuse, mis 50 mm objektiiv täiskaadrilisel kaameral.

6. Pildistage erinevate nurkade alt.

Linda valib oma jäädvustamisnurga vastavalt sellele, millist osa toidust ta esile tuua soovib. Selle pildi puhul oli selleks koogi ilus rabarberimuster, mistõttu töötas kõige paremini ülalt-alla suunatud kaamera.

Samal ajal, kui enamus inimestel tuleb toidupiltide peale mõeldes esimese asjana pähe ülalt-alla tehtud Instagrami fotod, siis Lindale on oluline proovida ka teisi nurki. „Jäädvustamise nurk sõltub sellest, mida ma rõhutada soovin. Kõrge mitmekihile tordi puhul valin ma üldjuhul küljelt pildistamise. Taldrikule asetatud koogilõikude puhul aga ülalt-alla lähenemise.“

Kuna enamik Linda töödest jõuavad tema blogisse, siis on tema puhul oluline ka piltide kvantiteet. „Ma postitan palju pilte, seega on erinevad vaatenurgad olulised, et lisada varieeruvust ja muuta esitatav sisu sujuvamaks.“

7. Kasutage suuremat ava ja väiksemat ISO

Pildi alasäratamine muudab ümbritsevad esemed tumedamaks ning lisab pildile tõsisema ja ehk isegi sügisele omase tunde.

Lummava atmosfääri loomiseks kasutab Linda tavaliselt suurt ava ja väiksemat ISO. „Üldjuhul määran ma ava suuruseks f/1.8 kuni f/3.2. Sellest üle lähen ma väga harva,“ selgitas ta. „Ainuke aeg, kus ma kasutan väiksemat ava, on siis, kui ma teen ülalt-alla fotosid ja pildil on erinevate kõrgustega objektid. Kuid ka siis ei lähe ma üldjuhul üle f/5.“

„Lisaks soovitan ma kasutada väiksemat ISO ja hoida säriaega võimalikult pikana. Mina üritan käest pildistamisel jääda 1/125 s juurde. Kui te kasutate aga statiivi ja jäädvustate liikumatut subjekti, siis võite kasutada ka lühemat säriaega.“ ISO võimekus sõltub teie kaameramudelist, kuid väiksema ISO valimine on alati hea mõte. Väiksem ISO-valgustundlikkus tähendab väiksemat teralisust, mis on väga oluline, kui soovite oma pilte suurendada või välja printida.

Linda melanhoolsemad pildid liigituvad tumeda tonaalsusega (ing k low-key) fotode alla, mis tähendab seda, et subjekt on õigesti säritatud, samal ajal kui ümbritsevad objektid on jäetud tumedamaks. Linda kasutab soovitud tulemuse saavutamiseks ka järeltöötlust, kuid rõhutab, et algajatel ei ole vaja kallist tarkvara osta. Canoni tarkvara Digital Photo Professional on tasuta kättesaadav kõikidele Canoni kasutajatele. Lisaks leidub nutitelefonis ka palju tasuta töötlustarkvarasid. Võtke viimast oma kaamera Wi-Fi ühenduvusest, edastades fotod teenuse image.canon kaudu oma telefoni või arvutisse. Nii saate koheselt alustada fotode töötlemist või jagamist.

Seiklusfotograafia

SEIKLUSFOTOGRAAFIA

Looduse ilu: viis nõuannet, kuidas oma seiklusfotosid paremaks muuta

Elustiilifotograaf Jake Baggaley käis avastamas lumist ja jäist Rootsi loodust ning räägib nüüd, miks on EOS M6 Mark II ühe seikleja parim sõber.

Seiklus- ja elustiilifotograaf Jake Baggaley armastab seiklusi. Võistlushimulise murdmaajooksja ja kirgliku mägironijana leiab ta inspiratsiooni metsikust maastikust ja looduse dramaatilistest stseenidest. „Ma kasvasin üle New Forestis [Lõuna-Inglismaal] ja ma armastasin õues olemist,“ rääkis Jake. „Samuti meeldis mulle väga kaameratega mängida. Minu isa on fotograafiaõpetaja ja üles kasvades oli meil köögis ka pimik, seega oli loogiline, et ma ühel hetkel ka enda jaoks fotograafia avastan.“

Murdmaajooks viis Jake’i kokku uute inimestega ja aitas tal oma nišši leida. „Mul ei olnud kunagi kavatsust seiklusfotograafiks hakata ja enamus minu varasematest töödest on olnud seotud sotsiaalse dokumentalistikaga, kuid lõpuks jõudsin ma siiski seiklusfotograafia juurde,“ selgitas ta. Jake’i klientideks on näiteks The North Face, Another Escape ja Adidas.

Ühel hetkel sai Jake osaleda oma unistuste projektis, kus ta jäädvustas jätkusuutlikke ekspeditsioone korraldava ettevõtte Do The North jaoks lumega kaetud Rootsi maastikku ja külmutatud järvi, liikudes selleks ringi suuskadel ja uiskudel. „Uisutamise jaoks külastasime Dalarna piirkonda ja suusatamise jaoks Fulufjälleti rahvusparki. Need kohad olid tõesti eraldatud ning ma tahtsin jäädvustada lauaulatuslikku jäävälja ja tohutut maastikku,“ rääkis ta.

Võtte iseloomu tõttu oli oluline leida kerge kaamera, mistõttu osutus valituks Canon EOS M6 Mark II, mis on varustatud 180˚ kallutatava puuteekraaniga, sisseehitatud Wi-Fi-ga, 4K video ja 32,5 MP APS-C sensoriga. Koos Canoni objektiiviga EF-M 32mm f/1.4 STM pakkus see tõesti suurt võimekust, aga seda väikeses ja kompaktses vormis.

Selles artiklis räägib Jake, kuidas võtta oma kaamerast viimast ja jäädvustada vapustavaid loodusfotosid, ilma kodust kaugele reisimata.

1. Olge loomingulised hoolimata ilmast

Peegeldustega mängimine aitab saavutada põnevaid tulemusi.

Talvistes oludes pildistamine võib lume ereduse tõttu olla üsna keeruline, kuid see aitab luua ka põnevaid kompositsioone ja tuua teie subjekte paremini esile.

„Mägedes viibimine aitab loodusega paremas kontaktis olla,“ selgitas Jake. „Just looduse pärast armastan ma väljas pildistamist. Ka jooksu ajal mõtlen ma, kus oleks hea pilte teha. Talvise looduse avastamine annab ebatavalisi võimalusi oma loomingulisuse rakendamiseks,“ rääkis ta. „Mängige erinevate nurkade, valguse ja pealampidega, et muuta rõõmutut keskkonda natuke põnevamaks.“

Sünge Skandinaavia talv pakkus valgusolude mõttes tõelisi väljakutseid, kuid see andis ideaalse võimaluse katsetada kaamerat just nõrgas valguses. Tasub märkimist, et kaamera ISO vahemik ulatub 25 600-ni. „Mind tõesti üllatas, kuidas Canon EOS M6 Mark II nõrgas valguses hakkama sai. Canoni objektiivi EF-M 32mm f/1.4 STM lai ava võimaldas jäädvustada ka siis, kui päev muutus pimedaks. Rootsis on talviti valget aega üsna vähe, seega ei olnud mul ettevalmistusteks palju aega. Pidin lihtsalt jooksu pealt pilte tegema.“

Ereda lume korral soovitab Jake kasutada käsitsi režiimi, et mitte kaotada pildil olevaid detaile. „Kaamera mõõtur tahab kõike tumedamaks muuta, kuna see tuvastab igast nurgast valget värvi. Seepärast on kõige mõistlikum kasutada käsitsi režiimi, sest nii saate heledust ise kontrollida ega pea lume pärast muretsema.“

Ja miks mitte pildistada ka siluette? „Lume juures on hea asi see, et saab pildistada puude selgeid siluette,“ rääkis Jake. „Lumele langevad varjud tekitavad erinevaid valgeid toone, millega on samuti hea katsetada.“

2. Kasutage kiiret tehnikat

EOS M6 Mark II oli Jake’ile ideaalne valik, kuna kerget ja kompaktset kaamerat oli lihtne igal ajal välja võtta.

Seigeldes peab teie kaamera olema kergesti kättesaadav ja kiire reageerimisega. Vastasel juhul jääte nendest spontaansetest hetkedest lihtsalt ilma. Canon EOS M6 Mark II kaalub kõigest 408 g ja suudab jäädvustada kuni 14 kaadrit sekundis.

„Mis mulle Canoni kaamera EOS M6 Mark II juures väga meeldis, oli selle väike kaal ja kompaktsus,“ ütles Jake. „Me liikusime oma ekspeditsioonil suuskadel ja ka uiskudel. Kogukas ja raske varustus muudaks selle protsessi aeglaseks, aga kuna meie eesmärgiks oli tegevuse jäädvustamine, siis oli kiire kaadrisagedusega Canoni kaamera EOS M6 Mark II ideaalne. Kinnitasin kaamera oma koti esiküljele ja see sobis karmide ilmastikutingimustega, kuna ma ei pidanud kindaid ära võtma ega kotti avama.“

3. Muutke pildid inimeste või detailide abil põnevamaks.

Jake soovitab lisada piltidele inimesi, kuna see aitab objektide suurust paremini edasi anda.

Jääl olevad mustrid ja uisutamisjäljed ning uisutajate peegeldused aitavad muuta kompositsiooni huvitavamaks.

„Mulle meeldib võtta lihtsam võte ja muuta seda põnevamaks, lisades sinna inimlikku elementi,“ rääkis Jake. „Inimese pildile toomine aitab näidata maastiku mastaapsust.“

„Mulle väga meeldisid jääle tekkivad peegeldused ja uisutamisjäljed. Ma kasutasin neid jälgi, et lisada pildile kompositsiooni ja muuta pilte huvitavamaks.“

Jake kasutas Canoni kaamera EOS M6 Mark II 30 kaadrit/s RAW-sarivõtterežiimi, mis aitas „külmutada“ mööda libisevaid uisutajaid. „Kui meil ei olnud pildistamiseks palju aega, aga ma nägin head võimalust, siis kasutasin 30 kaadrit/s sarivõtet, et uisutaja jääks pildile täpselt nii, nagu ma soovisin. See oli väga kasulik – ja ma sain ka automaatteravustamist usaldada.“

4. Valige mitmekülgne objektiiv

Teravselge Canoni objektiiv EF-M 32mm f/1.4 STM võimaldas Jake’il jäädvustada laiaulatuslikke maastikuvõtted, säilitades samal ajal ka pildil olevaid detaile ja vältides moonutust.

Suurepärase seiklusfoto jaoks on detailsus ja selgus üliolulised. Üliteraval Canoni objektiivil EF-M 32mm f/1.4 STM on 50 mm ekvivalentne standardne fookuskaugus ning see suudab jäädvustada nii võimsaid mäeahelikke kui ka uiskude, saabaste ja rataste väikeseid detaile. Nii saate seiklustele vastu astuda ainult ühe objektiiviga.

„See 50 mm ekvivalentne fookuskaugus oli mu lemmik, kuna see võimaldas mul jäädvustada kogu maastikku ja selles olevat väikest inimest, ilma pilti moonutamata,“ rääkis ta.

„Antud fookuskaugus sobib nii laiaulatuslike maastikufotode kui ka madala väljasügavusega lähivõtete tegemiseks. Seda saab kasutada kõige jaoks.“

5. Nautige talvise valguse eeliseid

Jake soovitab mängida talvise valgusega, et tavalisemaid stseene pisut põnevamaks muuta.

Kuldne valgus, mis Skandinaavia päiksepaistelistel talvepäevadel tekib, loob pikad ja mõjuvad varjud.

Vahet ei ole, kus te asute – metsas või mäe otsas – talvine päikesetõus annab võimaluse tõeliselt maagiliste fotode jaoks. See on ka üks põhjustest, miks seiklusfotograafid nagu Jake, just selliseid vaatemänge otsivad. „Minu lemmikasi talvise päikesetõusu juures on see, et see toimub kella 9–10 paiku, mitte kell 3 või 4. Nii jõuab ka laisem inimene päikesetõusu pildistama. Talvel on päike madalam terve päeva jooksul, olles korraga nii intensiivne kui ka pehme ning tekitades pikki varjusid,“ rääkis ta.

Kaameraga Canon EOS M6 Mark II on kuldse valguse kasutamine 4K videotes imelihtne ja Jake avastas, et ta sai ühendada tehtud salvestisi ka kaameraga Canon EOS R jäädvustatud 4K videotega. „Kaameraga Canon EOS M6 Mark II tehtud salvestiste kvaliteet oli võrreldav kaameraga Canon EOS R jäädvustatud sisuga. Ma sain neid koos kasutada ning tulemus oli väga selge ja ilus.“

Makrofotograafia

Makrofotograafia juures on kõige olulisem lähivõtete jäädvustamine. See toob välja inimsilmale nähtamatud tekstuurid ja tõstab esile detailides peituvat ilu. Makrovõtete harjutamiseks ei ole teil vaja kaugele reisida. Ka igapäevased objektid saavad lähivaates täiesti uue mõõtme, seega piisab testimiseks ka teie aiast või kohalikust pargist.

1. Millist komplekti on makrofotograafiaks vaja?

Mitmed objektiivid suudavad lähivõtteid küll jäädvustada, kuid ainult tõeline makroobjektiiv pakub vähemalt 1 : 1 või elusuuruses suurendust. See tähendab, et kui kaamera on asetatud minimaalsesse teravustamiskaugusesse, on sensori kuvatav pilt sama suur kui subjekt ise.

Sellistel objektiividel on minimaalne teravustamiskaugus väga väike, mis võimaldab teil liikuda lähemale ja jäädvustada väikestest subjektidest kaadrit täitvaid pilte. Näiteks suudab Canon EF-S 35mm f/2.8 Macro IS STM objektiiv teravustada kuni 3 cm kaugusele. See objektiiv sisaldab ka nutikat sisseehitatud Macro Lite’i LED-välklampi, mis kompenseerib kaamera lähedal hoidmise tõttu subjektile tekkinud varje. Kui teil on EOS M seeria kaamera, nagu Canon EOS M50 või Canon EOS M6 Mark II, pakub Canoni objektiiv EF-M 28mm f/3.5 Macro IS STM samasugust Macro Lite’i funktsiooni.

Kui tahate proovida oma kätt makrofotograafias enne spetsiaalse objektiivi ostmist, võite kasutada lisatarvikuid, mis on mõeldud suurendama standardse objektiivi suumimisvõimekust. Näiteks, kui kinnitate ühilduva objektiivi külge Canoni vaherõnga EF 25 II või Canoni vaherõnga EF 12 II, saate teravustada lähemale kui tavaliselt. Sarnase tulemuse saavutate siis, kui kinnitate objektiivi eesmise filtrikeerde külge Canoni lähivõtte objektiivi 250D 58mm või Canoni lähivõtte objektiivi 500D 77mm.

Olenemata sellest, millist rada pidi te makrofotograafia maailmas liigute, on kaamera värisemise mõju sedavõrd suurem, mida lähemale oma subjektile liigute. Teravamate tulemuste saavutamiseks kasutage statiivi või muud sarnast tuge.

2. Kuidas seadistada kaamerat makrovõtete jaoks?

Paljudel EOS-kaameratel on spetsiaalne lähivõtterežiim. Kui soovite aga suuremat loomingulist kontrolli, seadistage oma kaamera ava prioriteediga (Av) või käsitsi (M) režiimile. Mõlemad võtterežiimid võimaldavad teil ise valida ava, millel oleks nii makrofotograafia kui ka säriaja välimusele ja tunnetusele suurem mõju.

Kõige kergem on alustada ava prioriteediga režiimiga, kuna kaamera määrab vastavalt teie valitud avale automaatselt säriaja, mis tagaks tasakaalus särituse. Kui soovite kaamera seadistusi ise kontrollida, siis lülitage sisse käsitsi režiim.

3. Meie kasutatud süsteemi eelised (EOS 77D + 35mm f/2.8 Macro)

Tehtud järgmisega: Canon EOS 77D + EF-S 35mm f/2.8 Macro IS STM

• f/4.5
• 1/320
• 100

Makroobjektiivi ja Canoni kaamera EOS 77D 24,2-megapikslilise sensori kombinatsioon võimaldab nõelteravalt jäädvustada selle kärbse jalgadel olevaid karvu ja suuri punaseid silmi.

Canon EOS 77D on makrofotograafia jaoks suurepärane valik. Kaamera 24,2-megapiksline CMOS-sensor suudab salvestada vapustavalt detailset pilti ja selle muudetava nurgaga puuteekraan võimaldab hõlpsalt töötada ka ebatavaliste nurkade alt. Näiteks võite jäädvustada maailma läbi vihmaussi silmade, pildistades hästi maad ligi.

Selleks et saaksite oma makroobjektiivist ja suure eraldusvõimega CMOS-sensorist viimast võtta, on oluline hoida kaamerat säritamise ajal täiesti paigal. Isegi väike vibratsioon võib pildikvaliteeti rikkuda, seega tasub kasutada kas viiteaega või fikseerida oma kaamera statiivi külge. Canoni objektiivil EF-S 35mm f/2.8 Macro IS STM on pildistabilisaator, mis on suurepärane abiline, kui jäädvustate liikumise ajal, kuid mis tuleb statiivi kasutamisel välja lülitada. Pildistabilisaatori sisemine mehhanism on loodud kompenseerima mis tahes liikumist, kuid staatilise oleku puhul võib sel olla vastupidine mõju. (Osadel objektiividel on statiivi tuvastamise funktsioon, kuid kindlam on pildistabilisaator ise välja lülitada. Eriti oluline on see pika säriaja puhul.)

Selleks et mehaanilisi vibratsioone veelgi vähendada, võite aktiveerida kaamera peegli lukustuse funktsiooni või kasutada kaamera reaalajavaadet, et peegel automaatselt oma kohale lukustuks. Lisaks võite kasutada Canoni kaamera EOS 77D Wi-Fi ühendust, et kontrollida kaamerat eemalt läbi Canoni rakenduse Camera Connect, mis on installitud teie nutitelefoni või tahvelarvutisse.

4. Ava

Väiksem f-number tähendab seda, et tigu jääb fookusesse ja taust pehmelt häguseks.

Teie ava valik mõjutab välja sügavust või seda, kuivõrd teravana teie makrosubjektid tunduvad. Väiksemad f-numbrid, nagu f/2.8 ja f/4, toodavad madalama väljasügavuse (ainult väike ala on teravustatud), samal ajal kui suuremad f-numbrid, nagu f/11 ja f/16, tagavad suurema väljasügavuse (subjekt on rohkem fookuses).

Lähifotograafias võib isegi suur väljasügavus tähendava vaid paari millimeetrit, seega teravustamise juures ei ole suurt eksimisruumi. Tõenäoliselt jääb taust hägusaks nagunii, kuid väiksema ava (suurem f-number) puhul saate tagada, et teie subjektist jääks selgeks võimalikult suur osa. Suurem ava (väike f-number) võimaldab teil teravustada subjekti väiksemaid osasid, jättes kõik muu fookusest välja.

5. Säriaeg

Tehtud järgmisega: Canon EOS 77D + EF-S 35mm f/2.8 Macro IS STM

• f/2.8
• 1/1300
• 800

Selle avaga kaasnev madal väljasügavus loob väga kitsa teravustamisala, mistõttu jäävad lehe osad fookusest välja.

Ava muutmisel tuleb püsiva säritamisel nimel muuta kas säriaega või ISO-valgustundlikkust. Samas võib ISO muutmine mõjutada pildikvaliteeti, mistõttu on mõistlik enne ISO-valgustundlikkuse puudutamist leida enda loomingulisele eesmärgile vastav ava ja säriaeg.

Kuidas see töötab? Mida suurem on f-number, seda väiksemaks muutub objektiivi ava. Selle tulemusel siseneb kaamerasse vähem valgust, mistõttu peab säriaeg olema aeglasem, et lõpptulemus liiga pime ei oleks. Kui valite väiksema f-numbri, muutub objektiivi ava suuremaks, mistõttu peab säriaeg olema kiirem, et lõpptulemus liiga ere ei oleks.

Võib tunduda kummaline, et väiksem f-number (nt f/4) tekitab suurema ava ja suurem f-number (nt f/16) väiksema ava, kuid võibolla aitab teid see, kui mõtlete f-numbritest kui murdudest: 1/4 on suurem kui 1/16.

Ülaltoodud võte on tehtud avaga f/2.8, mis on väikseim, mida Canoni objektiiv EF-S 35mm f/2.8 Macro IS STM pakkuda suudab. Nagu te näha võite, siis selle ava madal väljasügavus tekitab väiksema teravustamisala ja ilusa taustahägu.

6. ISO

ISO-valgustundlikkuse seadistamine võimaldab teil kombineerida väiksemat ava ja kiiremat säriaega.

Parima kvaliteedi saavutamiseks kasutage väiksemat ISO-valgustundlikkust, nagu ISO 100, ISO 200 ja ISO 400. Kui kasutate väikest ava või valgustingimused on nõrgad, võib eelmainitud ISO-seadistuste puhul säriaeg liiga aeglaseks muutuda.

ISO-valgustundlikkuse suurendamine võimaldab teil kasutada küll kiiremat säriaega, kuid sellega võib kaasneda ka suurem pildimüra. Selle vähendamiseks võite suurendada kaamera kõrge ISO-valgustundlikkuse müravähenduse tugevust. Saate seda teha kaamera punase jäädvustamise menüü kaudu.

7. Loomingulisus

Tehtud järgmisega: Canon EOS 77D + EF-S 35mm f/2.8 Macro IS STM

• f/2.8
• 1/320
• 400

Sellise ava puhul (f/2.8) jääb bambusevars fookusesse ja taust häguseks.

Üks makrofotograafia eeliseid on see, et saate luua suurepäraseid pilte otse oma kodu lävepakult. Isegi igapäevased objektid muutuvad huvitavateks, kui näitate neid uues valguses. Lisaks saate katsetada erinevaid kaamera seadistusi.

Kõige lihtsam on eksperimenteerida avaga. Ülaltoodud näites oli avaks määratud f/2.8. Sel pildil on pehme ja hägune taust, kuid esiplaanil olev bambuse vars on ideaalselt terav.

Tehtud järgmisega: Canon EOS 77D + EF-S 35mm f/2.8 Macro IS STM

• f/5
• 1/160
• 400

Ava vähendamine tagab detailsema tausta.

Järgmine pilt (ülal) on tehtud seadistusega f/5. Võrreldes pildiga, mille f-number oli f/2.8, on selle taustal rohkem detaile.

Tehtud järgmisega: Canon EOS 77D + EF-S 35mm f/2.8 Macro IS STM

• f/8
• 1/80
• 400

Vähendades ava veelgi rohkem, tuleb taustal rohkem detaile nähtavale.

Viimane ülaltoodud pilt on tehtud veelgi väiksema avaga – f/8. Säritus sarnaneb teiste võtetega, kuid taustal on näha veelgi rohkem detaile. See näitab, kuidas isegi väikesed erinevused muudavad makrofotograafia lõpptulemust.

Sügis on suurepärane aeg makrofotograafiaga tegelemiseks. Sel ajal, kui roheline asendub pruuniga ja loodus valmistub talveuneks, saate teie avastada detailides peituvat ilu. Teil tuleb vaid koduuksest välja astuda ja asja lähemalt uurida.