Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Loometsad

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Loomets Norras

Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal. Nad moodustavad umbes 3% Eesti metsadest ning on põhiliselt levinud Lääne- ja Põhja-Eestis (kaasa arvatud saared)

Kasvupinnas

Muld on väga õhuke (alla 30 cm) ning kohati esineb ka paepaljandeid. Koos nõmmemetsadega on loometsad Eesti kõige kuivemad metsad. Põhjavesi asub väga sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Mida rohkem on pinnases paekivi murenenud, seda paremad on taimede kasvutingimused.

Metsade kooslus

Tüüpilised loometsad on hõredad ja valgusküllased. Ebasoodsate kasvutingimuste tõttu pole loometsades oluliselt domineerivaid liike ning taimkate on küllaltki liigirikas. Metsadest on ülekaalus männikud, sest harilik mänd (Pinus sylvestris) kasvab hästi põuakartlikel muldadel. Parematel kasvupinnastel esineb hariliku männi kõrval rohkelt ka harilikku kuuske (Picea abies), vähem arukaske (Betula pendula). Alusmets on hõre või keskmise tihedusega, kus kasvab tihti harilik kadakas (Juniperus communis), vähem esineb harilikku pihlakat (Sorbus aucuparia), harilikku kuslapuud (Lonicera xylosteum), harilikku tuhkpuud (Cotoneaster scandinavicus), harilikku kibuvitsa (Rosa vosagiaca) ja põõsasmaranat (Potentilla fruticosa). Kohati (eriti Saaremaal) moodustab tiheda põõsarinde harilik sarapuu (Corylus avellana). Loometsad on madala tootlikkusega. Alustaimestik on hõre ja üsna liigrikas. Sagedamini esinevad liigid: verev kurereha (Geranium sanguineum), leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), kassikäpp (Antennaria dioica), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), värv-varjulill ( Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum). Puude all tüvede ümber leidub pohla (Rhodococcum vitisidaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense). Sambliku-samblarinne on katkendlik. 

Loometsa kasvukohatüübid

Kasvukohatüübid:

• Leesikaloo kasvukohatüüp
• Kastikuloo kasvukohatüüp
• Lubikaloo kasvukohatüüp

Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre või puudub hoopis. Viimasel juhul on tegu loopõõsastikega, kus põõsarinde moodustavad tavaliselt kadakas, harilik pihlakas, paakspuu. Alustaimestust kasvavad kassikäpp, nõmm-liivatee, leesikas, lubikas, nurmenukk, hobumadar, angerpist. Eestis on loometsad ja -kadastikud levinud Saaremaal ja Loode- ning Põhja-Eestis paealadel.

Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask.

Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran.

Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast.

Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest.

Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud.

• Loometsad ja -põõsastikud on omased õhukestele huumusrikastele karbonaatsetele muldadele, mis on kujunenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Mullad kuivavad põua ajal kergesti läbi. Enamasti mändidest koosnev hõre puurinne varjutab alustaimestut vähe ning selles kasvavad koos nii kuivalembesed taimed (näiteks leesikas, nõmm-liivatee), kaltsifiilsed niidu- ja stepitaimed (näiteks lubikas, angerpist, verev kurereha) kui ka niiskematele kasvukohtadele omased taimed (näiteks sinilill, longus helmikas ja sulg-aruluste). Loometsade levila piirdub läänesaarte ning Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti paealadega.