Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

reede, 26. jaanuar 2024

Mussoonmetsad ehk niisked lähisekvatoriaalsed metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisekvatoriaalsed mussoonmetsad

7Himaalaja.jpg (16286 bytes)


















Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu-Aasias nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele.
Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele ja seesajab  paduvihmadena alla.

Himaalaja


Sellest tulenevalt on siinne piirkond maailma sademeterohkeim. Himaalaja mäestiku nõlvadel langeb kuni 10 000 mm sademeid aastas. India kirdeosas Cherrapunjis on rekordilisel aastal sademete hulk küündinud aga isegi 25 000 mm-ni. Võrdluseks Eestiga sajab siin tõesti palju, kuna meil küünib aastane keskmine sademete hulk vaid 700 mm-ni.

Lõuna- ja Kagu-Aasias on sademete hulk väga suur

7vihmapilv.jpg (17816 bytes)

Suurest sademetehulgast ning ning nende aastasest jaotumisest on tugevasti mõjutatud ka siinsete jõgede veerežiim.

7ganges.jpg (9877 bytes)

Gangese jõgi

Kagu- ja Lõuna-Aasia suurimad jõed saavad alguse Himaalaja mäestikust ning voolavad India ookeani.
Suurimad jõed on siin Indus, Ganges ja Brahmaputra. Siinsed jõed toituvad Himaalaja lumesulamis- ja vihmaveest. Suurvesi on siin suvel, mil voolab ära kuni 80% aastasest veest. Suurte vihmade ajal esineb ka tihti üleujutusi, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi. Jõed kannavad endaga kaasa hulgaliselt setteid, millest on tekkinud Gangese ja Brahmaputra suudmetesse ulatuslik ühine delta.
Niisked lähisekvatoriaalsed metsad e mussoonmetsad - lähisekvatoriaalvööde e lähisekvatoriaalne kliima (troopilised mussoonid, kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine, sademeid palju);