Multiintelligentsused

MULTIINTELLIGENTSUS 

Interpersonaalne intelligentsus on võime mõista teisi inimesi ja tegutseda koos nendega. 

Selleks on vaja suuta „kõndida kaaslase mokassiinides“ – mõista, kuidas tema näeb maailma 

ja iseennast, mis teda paneb tegutsema või käega lööma ning osata kohandada ka oma 

käitumist vastavalt sellele. Selles vallas andekas inimene suudab märgata õrnu muutusi teiste 

inimeste meeleoludes, käitumises ja kavatsustes ning oskab neile kohaselt reageerida: 

arvestada teiste inimeste arvamuste, tunnete, ootuste ja soovidega, neid mõjutada ning teha 

koostööd. Interpersonaalset intelligentsust on nimetatud ka sotsiaalseks andekuseks ja see 

viitab isikutevahelistele suhetele, mida interpersonaalselt intelligentne inimene oskab luua, 

hoida ja vajadusel lõpetada. 

Hästiarenenud interpersonaalse intelligentsusega inimene oskab: 

• luua, kujundada ja säilitada mitmekesiseid suhteid teiste inimestega 

• teiste emotsioone märgata ja kindlaks määrata 

• kuulata, mõista ja sobivalt reageerida teiste inimeste arvamustele 

• töötada väikestes gruppides ja meeskondades 

• näha probleeme erinevatest vaatenurkadest 

• mõjutada inimesi. 

Vähese interpersonaalse intelligentsusega lastel jääb vajaka oskuseset tunda end teiste lastega 

koos pingevabalt ja mugavalt. Nad kipuvad teistest enam kasutama ebaausaid võtteid. 

Sotsiaalse kõrvalejäetuse tagajärjed muutuvad eriti nähtavaks täiskasvanuna, vanuse 

lisandudes on ka järjest raskem omandada uusi käitumismustreid ja hoiakuid. 

Interpersonaalne intelligentsus on paljudes ametites hädavajalik (arstid, nõustajad, õpetajad, 

koolitajad, diplomaadid, teenindajad, müügiagendid jpt). Oskuslikku „suhete korraldamist“ on 

tarvis selleks, et hästi toime tulla lapsevanema ja abikaasa rollis. Seda andekust vajavad 

poliitilised ja religioossed liidrid ning üsna enesestmõistetavalt kõik juhid. 

Intrapersonaalne intelligentsus on inimese võime olla teadlik oma mina erinevatest

sisemistest tahkudest: tunnetest, emotsionaalsetest reageeringutest, mõtlemisprotsessidest 

ning vaimsete reaalsuste tajumisest. See on ka suutlikkus kogeda tervikut, ühtsust iseendas ja 

enda ümber, saavutada kõrgemaid teadlikkuse tasandeid, tajuda tuleviku külgetõmbejõudu, 

unistada ja teostada seatud eesmärgid. Intrapersonaalne intelligentsus on seotud 

eneserefleksioonivõimega ja võimaldab inimestel end näha kõrvaltvaatajana ning vahel 

nimetatakse seda ka sissevaatavaks intelligentsuseks. Nagu interpersonaalne intelligentsus, nii 

vajab ka intrapersonaalne kõiki teisi intelligentsustüüpe, et end väljendada ja on samas ka 

teiste teadmisviiside kokkuviija ja sünteesija. 

Kõrge intrapersonaalse intelligentsusega õpilane: 

• on iseseisev 

• tajub adekvaatselt oma tugevusi ja arenguruumi 

• saab üksi mängides või õppides hästi hakkama 

• tal on mingi huvi või hobi, millest ta teistele eriti ei räägi 

• oskab ennast juhtida, suunata, motiveerida 

• oskab oma tundeid täpselt väljendada 

• on võimeline õppima oma vigadest või õnnestumistest

peab endast lugu. 

Jagamise ajal saavad õpilased sageli väga palju teada oma kaaslaste ja iseenda kohta. Nad 

hakkavad märkama sarnasusi ja erinevusi iseenda ja teiste mõttemaailmas. Neil hakkab 

kujunema enesekindlus oma mõtete ja arvamuste väljendamisel. Õpilasi tuleks julgustada ka 

mõeldut kirja panema – ka siis, kui õpilased pole päris kindlad, mida kirjutada. Kirjutamise 

asemel võib ka joonistada, skeemi koostada või luuletada. 

Lingvistiline intelligentsus on seotud tundlikkusega sõnade tähenduse, järjestuse, 

ühildumise, nende häälikulise koostise ja rütmi suhtes, samuti nende võime suhtes muuta 

meeleolu, veenda või edastada informatsiooni. 

Esimene valdkond, milles lingvistiline intelligentsus „tegutseb“, ongi semantika, see on 

tähendusega seotud valdkond keeles. Lingvistilise intelligentsuse semantilises alas võime 

näha tundlikkust sõnade tähenduse suhtes, mille abil inimene mõistab õhkõrnu varjundeid 

erinevuses, kas „tint loksutati maha tahtlikult, meelega või sihilikult“. 

Teine ala, kus lingvistiline intelligentsus ilmneb, on süntaks, reeglid sõnade järjestamise ja 

ühildumise kohta. Lingvistiliselt võimekas inimene on intuitiivselt tundlik sõnade 

omavahelise seostamise suhtes, tal on võime järgida grammatikareegleid ning teatud juhtudel 

neid eirata. Poeet suudab sõnadega mängelda nii, et reeglite ignoreerimine toob kaasa 

nauditava kunstilise elamuse. 

Lingvistiline intelligentsus avaldub ka fonoloogia vallas, mis on seotud häälikute ja 

nendevaheliste muusikaliste vastasmõjude tajumise ja kasutamisega. See on häälikute, 

rütmide ja sõnade meetrumi tundlik tajumine - võime, mis teeb ka võõrkeelse luule kõrvale 

nauditavaks. 

Viimane valdkond on seotud keele kasutamisega e keele pragmaatilise aspektiga. Tundlikkus 

keele erinevate funktsioonide suhtes lubab kasutada seda kord veenmiseks, siis ergutamiseks 

või hoopis ärritamiseks, edastada selle abil informatsiooni või lihtsalt midagi paluda. 

Hästiarenenud lingvistilise intelligentsusega õpilases võib leida nii mõnegi järgnevatest 

omadustest: 

• kirjutab paremini kui enamik eakaaslasi 

• tal on oma vanuse kohta hea sõnavara 

• jutustab jutte või räägib anekdoote ja nalju 

• tal on hea mälu sõnade, terminite ja nimede suhtes (inimesed, kohad, taimed, loomad, 

tänavad jm) 

• armastab lugeda 

• naudib sõnamänge 

• armastab kuulata räägitavat (jutustused, raadiokommentaarid) 

• suhtleb teistega aktiivselt peamiselt verbaalsel teel 

Muusikalis-rütmiline intelligentsus on see, mis inimesel ühena esimestest arenema hakkab. 

Muusikalis-rütmiline intelligentsus on võime ära tunda, ette kujutada ja tekitada muusikalisi 

elemente ning mõista erinevaid muusikalise eneseväljenduse vorme. Hõlmab tegelemist kogu 

helide ja vibratsioonide maailmaga, mis inimest ümbritseb ning mis on tekitatud kas 

naturaalsel viisil (kõikvõimalikud loodushääled) või inimese enese poolt loodud keskkonna, masinate, muusikainstrumentide ja tema enese häälepaelte poolt. 

Rahustav muusika võib klassiruumis luua soodsa pinnase aruteluks, refleksiooniks ja lihtsalt 

lõõgastumiseks. Muusikat võib kasutada õpilaste tervitamiseks klassi sisenemisel ja ka 

tähelepanu otseseks suunamiseks ülesandele. 

Hästiarenenud kehalis-kinesteetilise intelligentsusega inimene: 

• õpib tehes ning tegutsedes 

• naudib avastamist puudutuse, liigutuse, käsitsemise ja igasuguse füüsilise kogemise 

abil 

• on osav nii peen- kui jämemotoorikas 

• on hea koordinatsiooni, liigutustaju, tasakaalu ja ajastamisoskustega 

• mäletab paremini seda, mis on tehtud, kui seda, mida on kuuldud-nähtud 

• vajab sageli liikumispause 

• on loov oma füüsilises liikumises ja kehalistes väljendustes 

Lapsed, kellel domineerib kehalis-kinesteetiline intelligentsus, on tihti silmapaistvad mõnel 

spordialal. Kui muidu võivad vanemad neid üsna püsimatuteks pidada, siis nimetatud aladel 

paremate saavutusteni jõudmise nimel on nad valmis harjutamisele pühendama palju aega ja 

tahtejõudu. 

Ka koolis on kehalis-kinesteetilise intelligentsusega õpilased haaratud eelkõige katsetest, 

harjutustest ja muudest tegevustest, mis on seotud füüsilise osavuse mängupanekuga. Kui nad 

peavad kaua aega ühe koha peal istuma, muutuvad nad rahutuks ja võivad hakata teisi häirima 

oma nihelemise, trummeldamise või patsutamisega. Nad võivad olla ületamatult andekad 

teiste inimeste miimika ja žestide jäljendamisel. Need lapsed "vaatavad" kõiki asju esmalt 

kätega ning armastavad kõike lahti võtta ja kokku panna. Tavaliselt on nad osavad igat sorti 

meisterdamises-nikerdamises ja suudavad käsitööainetes pikalt keskenduda. Ka katsete 

tegemisel ja igasuguste demonstratsioonide puhul on nad alati heameelega õpetajat aitamas. 

Nad naudivad puudutuselamust ja selle abil õppimist-töötamist. Õpilastel on vaja kogeda, 

kuidas on õppida ja teada kehaga ning seda ka klassiruumis, kus üldiselt soovitatakse kehad 

jätta "ukse taha". 

Loogilis-matemaatiline intelligentsus

Matemaatilise intelligentsusega inimesed on probleemide lahendajad, kes konstrueerivad 

lahendusi mitteverbaalselt. Nad naudivad järjestamist, loogilisust ja korrastatust ning 

suudavad hõlpsasti tajuda seoseid ja mustreid ümbritsevas maailmas. 

Hästi arenenud loogilis-matemaatilise intelligentsusega inimene: 

• on varakult tuttav selliste mõistetega nagu aeg, ruum, hulk, arv, põhjus ja tagajärg 

• mõistab ja on võimeline manipuleerima abstraktsete sümbolitega, mis esindavad 

konkreetseid objekte ja mõisteid 

• püstitab hüpoteese ja kontrollib neid, kogub andmeid, formuleerib mudeleid, mõtleb 

välja vastuargumente 

• on võimeline „matemaatiliselt mõtlema“ 

• püüab leida korda ja harmooniat oma vahetust keskkonnast

Ruumiline intelligentsus

Ruumilise intelligentsusega inimesed on kujundite loojad ja taasloojad. Neil on lihtne 

kujutada ette objekte kolmemõõtmelises ruumis ning rännata oma kujutlustes läbi ruumi ja 

aja. 

Hästi arenenud ruumilise intelligentsusega inimesed: 

• õpivad meelsasti nägemise, vaatlemise ja kujutlemise abil 

• on kergesti võimelised mõeldavat visualiseerima 

• interpreteerivad ja koostavad graafikuid, kaarte ja teisi visuaalseid vahendeid 

• on võimelised konstrueerima või välja mõtlema kolmemõõtmelisi objekte ning 

kujutlema nende pinnalaotust 

• on head orienteerujad 

Looduslik-loomulikku intelligentsust (naturalist intelligence) on eesti keeles nimetatud ka 

loodusuurijalikuks ja naturalistlikuks intelligentsuseks. Selle intelligentsuse kuningriigiks on 

loodusmaailma elu oma täiuses, selle mõistmine, hindamine ja nautimine. Paljud 

hästiarenenud loodusliku intelligentsusega inimesed tunnevad end looduse keskel „nagu 

kodus“. Nad armastavad loomulikkust ja naturaalset keskkonda. Neile on omane looduses 

väljendunud arhetüübiliste mustrite äratundmine ning nende abil mõtlemine ja õppimine. 

Loodusliku intelligentsuse esindajateks on inimesed, kellel on suur tundlikkus neid 

ümbritseva keskkonna loomulike rütmide suhtes ja kelle jaoks on neil rütmidel tähendus – 

need on põllumehed, kalamehed, jahimehed … Loodusliku intelligentsusega inimestel on 

võime analüüsida ökoloogilisi olukordi ja andmeid (nt keskkonnakaitsjad, metsavahid); 

õppida elavatest asjadest ja töötada looduslikes keskkondades (nt zooloogid, botaanikud, 

veterinaarid, loomatalitajad). Lisaks tuntud loodusteadlastele kohtab hästiarenenud looduslik-

loomuliku intelligentsusega inimesi palju ka kirjanike, luuletajate, kunstnike hulgas. 

Hästiarenenud loodusliku intelligentsusega inimene:

• on häälestunud looduslikule keskkonnale ning tundlik selles ilmneva harmoonia või 

ebakõlade suhtes 

• tunneb end erinevates looduslikes keskkondades mugavalt 

• on võimeline seostama ja liigitama looduslikke objekte 

• märkab tervikmustreid ja seoseid nii liikide sees kui ka nende vahel 

• on tähelepanelik keskkonna, muutuste ja aja seoste osas 

• näitab üles teadlikkust ning hoolt inimese ja keskkonna vahelistes suhetes 

Looduslik-loomuliku intelligentsuse äratamisel on ka kaugeleulatuvam mõju: kui õpetajad 

püüavad järjepidevalt tekitada erksust ja tähelepanelikkust looduse ja vahetu keskkonna 

suhtes, siis aitab see kaasa inimesele loomuomase, kuid tänapäeval järjest enam 

kängujäänud võime – imestamis- ja aukartustunde väljakujunemisele ning võimaldab 

seeläbi luua ka õpilastes klassi- ja koolikeskkonna eest hoolitsevat hoiakut. Loodusliku 

intelligentsuse äratamiseks sobivad igat liiki meelelised „kohtumised“ loodusmaailmaga: 

taimede, loomade, anorgaanilise maailma, ilmastikutingimuste, veekogude, metsade, 

pinnavormide ja muu taolisega. Meeltetajude haaramiseks ja teravdamiseks on kõige 

parem vabas looduses viibimine. Kui aga ei ole võimalik minna välja, siis on tähtis tuua 

loodus tuppa – loodusmaailma osakeste toomisega klassi või, kui see pole võimalik, siis kas või video vahendusel. Lisaks meelte igakülgsele aktiveerimisele ja ärksuse 

saavutamisele suunatud meetoditele on tähtis keskenduda ka sellest intelligentsusest 

teadlikumaks saamisele. Siin võiks harjutada selliseid tegevusi nagu kuulamine, 

vaatlemine, kirjeldamine, sorteerimine, demonstreerimine jmt. Sobivad ka valmid, 

looduslood ja muistendid.

Multiintelligentsused abiks õppimisel

Lingvistiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Sõnadega seotud tegevused, näiteks kirjutamine, lugemine
elukutse, amet: kirjanik, luuletaja
Õppimisvõtted:
Tee informatsioonist oma sõnadega kokkuvõte. Tee loetelu võtmesõnadest. Koosta enese testimiseks küsimused, millele saab vastata jah/ei
Loogilis-matemaatiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Loogilist mõtlemist nõudvate probleemide lahendamine, arvud
elukutse, amet: teadlane
Õppimisvõtted:
Kasuta kategooriatesse liigitamist ja loetelude koostamist. Otsi mudeleid, jadasid, järjekordi. Koosta skeeme ja/või mõttekaarte.
Visuaal-ruumiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Visuaalne informatsioon, pildid, kujundid
elukutse, amet: arhidekt, kunstnik
Õppimisvõtted:
Tee mõttekaart. Joonista info põhjal poster. Vaata antud teemal videot.
Muusikalis-rütmiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Helide ja rütmiga seotud tegevused: helilooja
Õppimisvõtted:
Vali õppimiseks sobiv taustamuusika. Püüa õpitavat materjali valjusti lugeda, läbi laulda või panna luulevormi.
Kehalis-kineetiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Liikumise või millegi füüsilise tegelemisega seotud tegevused: sportlane (jalgpallur, jooksja jne...)
Õppimisvõtted:
Kasuta märkmepabereid vajaliku info üleskirjutamiseks (paiguta pabereid ümber, sega, võta üks sedel ära ja püüa arvata, milline info on puudu)
Interpersonaalne Intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Hea suhtlemis- ja juhtimisoskus, empaatia:
õpetaja
Õppimisvõtted:
Jaga kellegagi oma ideid, leia õpingukaaslane või loo õpirühm.
Õpeta materjali kellelegi teisele.
Esita õpingukaaslastega vastakuti üksteisele küsimusi, aruta, vaidle.
Intrapersonaalne intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Sõltumatus, eneseteadvus. Võime mõista ennast ja oma mõtteid. Teadlane.
Õppimisvõtted:
Seosta uut infot oma isikliku või perekondliku kogemusega. Kirjuta üles teemaga seonduvad olulised küsimused.

Ekstistentsiaalse Intelligentsuse kasutamine ja arendamine

Kunas mina sain Intelligentsustüübi testis Ekstentsiaalse intelligentsuse väga hea tulemuse, siis ma sain lehe, mille pealt saab seda arendada. Ning nüüd ma otsustasin seda jagada:
Eksistentsiaalse intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 138):
1. Lugege pühakirju, kus käsitletakse hingelisi ja eksistentsiaalseid küsimusi.
2. Õppige mediteerima. (mul tehtud)
3. Vaadake moraalse ja eksistentsiaalse sisuga filme - „Jeesus Naatsaretist“ jne.
4. Lugege eksistentsiaalseid teemasid käsitlevate kirjanike luuletusi ja esseesid.
5. Kuulake muusikat, mis peaks tekitama sügavaid spirituaalseid tundeid.
6. Kirjutage üles eksistentsiaalsed küsimused, mis teil tekivad, näiteks „Kus ma olin enne sündi?“ jne.
7. Lugege suurte mõtlejate elulugusid või kokkuvõtteid nende elust.
8. Kutsuge oma tõekspidamistest rääkima erinevate usundite esindajaid.
9. Vaadake tunnustatud kunstiteoseid, mis kujutavad elu, surma, eksistentsi ja hingelisust.
10. Koguge infot uuemate ideede kohta kosmoloogia ja universumi olemuse vallast.

- Õppimisel eksistentsiaalse intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 76):
Vaadake õpitava valdkonnaga seonduvaid filme, milles käsitletakse kõlbelise ja hingeelu puudutavaid teemasid.
- Külastage kirikuid, templeid, mošeesid ja teisi religiooniga seotud kohti.
- Koguge koopiaid või postkaarte antud teemaga seotud kunstitöödest, mis väljendavad religioosseid teemasid või on suunatud mingi usulise aspekti käsitlemisele.

Multiintelligentsused

See osa pärineb 2016. aastast (vt. ka Intelligentsus ja selle mõõtmine), kui ma õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses Pagariks. See pärineb õpioskuste ainest.
Ma kirjutan nüüd siia testi. See, kes tahab seda testi teha kirjutage iga väite ette, mis sinu kohta käib 1, ja nende ette, mis sinu  kohta ei käi tõmba — või ära kirjuta midagi. 1 või - tõmbamine peab käima kiiresti, koheselt esimese mõtte pealt. Kauaks ei tohi mõtlema jääda. Lõpuks pange KOKKU reale kirja selle osa lõppsumma. Jätke meelde, et KÕIGIL ON OLEMAS KÕIK INTELLIGENTSUSED JA KÕIGIL ON VÕIMALIK NEID ARENDADA.
Multiintelligentsuse Test:
Esimene osa
_ Mulle meeldib aias töötada
_ Ma arvan, et rahvusparkide ja looduskaitsealade säilitamine on tähtis
_ Mulle meeldib asju ühiste joonte/omaduste alusel rühmitada
_ Keskkonnaprobleemid on minu jaoks olulised.
_ Klassifitseerimine aitab mul uut informatsiooni paremini mõista
_ Asjade tähtsuse järgi järjestamine on otstarbekas
_ Loomad on minu elus tähtsal kohal
_ Minu kodus sorteeritakse prügi ja korduvkasutatavad asjad realiseeritakse
_ Mulle meeldib õppida bioloogiat, botaanikat ja zooloogiat
_ Ma saan hästi aru ka peenetest tähendusvarjunditest/peensustest
_ Esimene osa KOKKU

Teine osa
_ Mulle jäävad asjad meelde, kui ma panen nad riimi
_ Rütmis liikumine on minu jaoks lihtne
_ Ma märkan mudeleid/ sarnaseid mustreid
_ Ma keskendun mürale ja helidele
_ Mulle meeldib teha muusikat
_ Ma tajun luuletustes riimi ja rütmi
_ Keskendumine on minu jaoks raskendatud, kui taustal on müra
_ Loodushäälte kuulamine on väga lõdvestav
_ Muusikalid köidavad mind rohkem kui sõnalavastused
_ Laulusõnade meeldejätmine on minu jaoks lihtne
_ Teine osa KOKKU

Kolmas osa
_ Mind tuntakse kui korralikku ja korraarmastajat inimest
_ Sammhaaval antud tööjuhised on mulle suureks abiks
_ Probleemidele lahenduste leidmine on minu jaoks lihtne
_ Lohakad inimesed viivad mind kergesti endast välja
_ Ma oskan hästi peast arvutada
_ Mõistatused ja loogikaülesanded on huvitavad
_ Ma ei saa alustada tegevust enne kui kõik asjad on teada ja paigas
_ Asjade loogiline ülesehitus on väga oluline
_ Mulle meeldib korda teha asju/süsteemi, mis korralikult ei funktsioneeri
_ Asjad peavad olema mõistusepärased ja seletatavad, vastasel juhul muutub ma rahulolematuks
_ Kolmas osa KOKKU

Neljas osa
_ Minu jaoks on oluline aru saada, mis on minu roll kogu tegevuses
_ Mulle meeldib elu üle arutleda
_ Usuküsimused ja maailma asjad on minu jaoks tähtsad
_ Mulle meeldib kunst
_ Vaimsed mõtisklused ja mediteerimisharjutused on nauditavad
_ Mulle meeldib reisida ja käia looduskaunites kohtades
_ Mulle meeldib filosoofide mõtteid ja kirjutisi lugeda
_ Uute asjade õppimine on lihtsam, kui näen nende seotust praktikaga ja reaalseid võimalusi uut teadmist kasutada
_ Mind huvitab, kas teistel planeetidele on elu
_ Minu jaoks on olulised sidemed teiste inimestega ja uute ideedega tutvumine
_ Neljas osa KOKKU

Viies osa
_ Ma õpin kõige paremini teistega suheldes
_ Mulle meeldib lobiseda ja tõsiselt arutleda
_ Mida rohkem inimesi, seda parem
_ Ma olen tihtipeale oma kaaslaste seas juhirollis
_ Minu jaoks on suhted olulisemad kui saavutused ja põhimõtted
_ Mulle meeldib õppida rühmas
_ Ma olen „meeskonnamängija“
_ Sõbrad on väga tähtsal kohal minu elus
_ Ma kuulun enam kui kolme klubisse, ühendusse, organisatsiooni
_ Mulle ei meeldi üksinda töötada
_ Viies osa KOKKU

Kuues osa
_ Ma õpin siis, kui ma saan selle läbi teha
_ Mulle meeldib oma kätega asju valmistada
_ Sport on osa minu elust
_ Ma kasutan kõneledes palju žeste ja kehakeelt
_ Ette näitamine on parem kui seletamine
_ Mulle meeldib tantsida
_ Mulle meeldib tegutseda tööriistade ja masinatega
_ Tegevusetus väsitab mind rohkem kui tegutsemine
_ Praktilised tegevused on nauditavad
_ Ma elan aktiivset elu
_ Kuues osa KOKKU

Seitsmes osa
_ Mind huvitavad võõrkeeled
_ Mulle meeldib lugeda raamatuid, ajakirju ja netilehekülgi
_ Ma pean päevikut
_ Mulle meeldivad väga ristsõnad ja muud sõnamängud
_ Märkmete tegemine aitab mul asju meelde jätta ja neist aru saada
_ Ma olen hea kirjasõber - vastan kirjadele ja meilidele meelsasti ja pikalt.
_ Minu jaoks on lihtne selgitada oma ideid teistele
_ Mulle meeldib väga kirjutada
_ Sõnamängud, segipaisatud tähed ja „killud" meeldivad mulle
_ Ma naudin avalikku esinemist ja arutlustes osalemist
_ Seitsmes osa KOKKU

Kaheksas osa
_ Minu hoiak mõjutab seda, kuidas ma õpin
_ Mulle meeldib osaleda projektides, mis on suunatud teiste abistamisele
_ Mul on kindlad vaated sellele, mis on õige, mis vale, ja omad väärtused
_ Kõige paremini õpin ma siis, kui mul tekib emotsionaalne seos õpitavaga
_ Õiglus on minu jaoks esmatähtis
_ Sotsiaalsed probleemid pakuvad mulle huvi
_ Üksinda töötamine võib olla sama produktiivne kui töötamine rühmas
_ Ma pean teadma, miks ma ühte või teist asja tegema pean enne tegutsema hakkamist
_ Kui ma millegisse usun, siis panustanud ma hulga rohkem selle tegemisse
_ Mul on soov võidelda selle nimel, et asju/olukordi parandada
_ Kaheksas osa KOKKU

Üheksas osa
_ Ma suudan asju silme ette manada
_ Mööbli ümbertõstmine ja remont on vahvad tegevused
_ Mulle meeldib joonistada, sirgeldada, maalida, kleepida, jne...
_ Mulle on paremini mõistetavad graafilisel kujul esitatud (tabelid, graafikud, jne) asjad ja nii jäävad nad mulle ka paremini meelde
_ Mulle meeldib igasugune meelelahutuslik meedia (filmid, videod jms)
_ Mulle meeldib informatsiooni meelde jätta graafilisel kujul (näit. graafikuna)
_ Muusikavideo võib panna mind laulu rohkem hindama
_ Kui ma pean midagi meelde tuletama, manan silme ette pilte
_ Ma olen hea kaardilugeja
_ Kolmemõõtmelised (3D) mängud on huvitavad
_ Üheksas osa KOKKU
Kokkuvõte:
Nüüd arvutage iga osa tulemuste protsent
Sinu Punktide arv (ühes osas) * max punktide arv (ühes osas)/ 100
1. osa: Looduslik-loomulik intelligentsus
2. osa: Muusikalis-loogiline intelligentsus
3. osa: Loogilis-matemaatiline intelligentsus
4. osa: Ekstistentsiaalne intelligentsus
5. osa: Interpersonaalne intelligentsus
6. osa: Kehalis-kineetiline intelligentsus
7. osa: Lingvistiline intelligentsus
8. osa: Intrapersonaalne intelligentsus
9. osa Visuaal-ruumiline intelligentsus
Oluline info: Jätke meelde:
- Kõigil on kõik intelligentsused olemas
- Intelligentsusi saab arendada!
- Praegu kirjapandu peegeldab vaid hetkeolukorda, seda võib muuta ja seda on võimalik muuta.
- Intelligentsused pole mõeldud sildistamiseks vaid julgustavad Sind ennast paremini tundma õppima ja oma tugevusi maksimaalselt ära kasutama!