Sissejuhatus
Kas olete kunagi mõelnud, mis eristab loomi ja taimi?
Inimene kuulub loomariiki, mis tähendab, et meie organismi ülesehitus on sarnane teiste loomade omadega.
Meie keha koosneb elunditest ehk organitest, millest igaüks täidab oma kindlat ülesannet. Need omakorda koosnevad erinevatest rakkudest. Ei ole olemas üht „tüüpilist” rakku. Seda seetõttu, et igal rakul on oma kindlad ülesanded ja tema ehitus peab võimaldama tal seda ülesannet täita. Kuna aga üks rakk ei toimi hulkrakses organismis üksinda, siis töötavad sama ülesannet täitvad rakud koos ning seda nimetatakse koeks. Inimese kehas on eristatud üle 200 erineva koetüübi. Neid ühendab see, et neil on samad rakuosad, aga nad erinevad üksteisest välimuse, paiknemise ja tööülesannete ehk talitluse poolest. Vaatame lähemalt inimese neid kudesid: lihas-, epiteel- ehk katte-, närvi-, sidekude.
Inimese peamised koetüübid
Inimese keha koosneb umbes 200 erinevasse koetüüpi kuuluvast rakust. Õpite järgnevalt neist nelja peamist, millel omakorda on alatüübid.
Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valke, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid ehk kokku tõmbuda ja lõtvuda. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ja nii tõmbuvad kokku neist rakkudest koosnevad lihased ning selle tulemusel liigutavad luid, millele lihas kinnitub. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihaskoe tööle. Nii pumpab süda verd elunditesse ning soolestik toitu edasi. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude.
1. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele ja moodustavad suure osa meie kehast (keskmisel mehel u. 42% ja keskmisel naisel u. 36% kehakaalust). Skeleti-ehk vöötlihaskoe rakud paistavad mikroskoobis vöödilistena. Selline lihas kinnitub kõõlustega luudele ning võimaldab seega jäsemete liigutamist ning kaitseb ka elundeid (tuntuim kaitsja on nn six-pack ehk kõhu sirglihas). Ta liigutused alluvad tahtele ja lihasrakkude ümbermõõtu saab treeninguga suurendada. Lihasrakkude arv treeningu käigus ei suurene ning seetõttu taastub lihaste algne kuju mõne aja pärast treeningu lõppu. Seega – kui tahate olla „musklis”, siis peate pidevalt treenima.
2. Silelihaskude võimaldab siseelundite, näiteks soolestiku töötamist. Ka paiknevad need lihased põie ja veresoonte seintes. Tema liigutamine tahtele ei allu. Eks ta keeruline olekski, kui see tahtele alluks - peaks endale pidevalt pärast sööki meelde tuletama, et peab toitu maos mudima ja igal hetkel, et peab verd soontes edasi liigutama.
3. Südamelihaskude moodustab südame põhimassi ja tema kokkutõmbed tagavad vere liikumise veresoontes. Südamelihaskoe rakud on omavahel võrgustikuna seotud ja see tagab südame erinevate osade üheaegse kokkutõmbe ja seega vere ühtlustatud liikumise. Tema töö ei allu ei inimese tahtele ega välisärritajatele, ta töötab automaatselt ja väsimatult kogu inimese elu. Viimane on võimalik ainult tänu südamerakkude omadusele puhata kahe kokkutõmbe vahel sama kaua kui ta kokku tõmbunud on.
Kolm lihaskoe tüüpi: skeletilihaskude, silelihaskude ja südamelihaskude
Epiteelkoe ehk kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, sest ainult nii saab ta katta ja kaitsta keha pinda (nahk), ka hingamisteid ja soolestikku ning kõiki muid kehaosasid, mis puutuvad väliskeskkonnaga kokku. Kattekoe rakud on kiire jagunemisvõimega ja seetõttu kasvavad pindmised haavad kiiresti kinni.
Närvikoe rakud ehk neuronid on pikkade jätketega rakud, mis võimaldavad erutuse ülekannet ühelt rakult teisele närviimpulsi kujul. Närvikoe rakud moodustavad pea- ja seljaaju, millest lähtuvad närvid reguleerivad organite tegevust, ja selle kaudu kogu organismi tööd, samuti võtavad nad väliskeskkonnast erutusi vastu- näiteks näeme me tänu silma närvirakkude erutumisele silma tuleva valguse tõttu. See, et näete praegu seda teksti lugeda ning saate sõnadest ja mõttest aru, on võimalik ainult tänu närvirakkude ja nende ühenduste koostööle.
Sidekude ühendab teised koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt, rakkude vahel on enamasti palju rakuvaheainet.
Sidekudet on inimese organismis mitut tüüpi.
Rasvkude paikneb naha all ja siseelundite ümber. Nendes rakkudes talletuvad varurasvad, ka kaitseb rasvkude elundeid põrutuste eest ja keha külma eest.
Luukude täidab tugiülesannet. Luurakud moodustavad keha toese ehk luustiku, mis aitab kehal liikuda ja kaitseb elundeid.
Kõhrkude täidab tugiülesannet. Teda leiab luude otstes, kus ta pehmendab luudevahelisi hõõrumisi, aga võimaldab ka rindkerel hingamise rütmis liikuda ning selgrool painduda. Inimestele on ta tuttavam valge „krõmpskondina” luude otstes.
Veri on eriline sidekude: see on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke – puna- ja valgeliblesid ning vereliistakuid. Veri transpordib erinevaid aineid – toitaineid ja hapnikku rakkudesse ning jääkaineid rakkudest erituselunditesse, samuti tegeleb ta organismi kaitsmisega haigustekitajate eest.
Kolm sidekoe tüüpi: veri, luukude ja kõhrkude
Kokkuvõte
Inimese kehas on eristatud üle 200 erineva koetüübi. Neid ühendab see, et neil on samad rakuosad, aga nad erinevad üksteisest välimuse, paiknemise ja tööülesannete ehk talitluse poolest. Koed jagunevad järgmiselt: lihas-, epiteel- ehk katte-, närvi-, sidekude.
