Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

teisipäev, 17. september 2019

Inimese elukaare etapid

Elukaare etapid

Inimese elukaare võib jaotada üheteistkümneks etapiks ehk perioodiks. Inimese arengu seisukohalt on väga olulised just üleminekud ühest elukaare etapist teise.

1. Sünd ja Looteiga:

Looteiga ja sünd on elukaare esimene etapp. Looteiga kestab 40 nädalat ja lõpeb sünniga. Pikk ja vaevaline teekond läbi sünnituskanali, väliskeskkonna temperatuur, valgus, helid – see kõik võib olla traumeeriv. Keskkond, kuhu laps satub, erineb oluliselt sünnieelsest arengukeskkonnast ema üsas. On seisukohti, mille järgi on sünd inimese elu kõige ohtlikum ja otsustavam hetk. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb periood, mille märksõnadeks on maailma avanemine, välise keskkonna ja oma keha tajumine. Kuigi vastsündinul lapsel on olemas kõik eluks vajalikud elundid, on need nii vähe arenenud, et ta on abitum kui paljude loomade järglased.

2. Imikuiga:

Imikuiga kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Nii füüsiline, vaimne kui ka emotsionaalne areng on selles eas väga kiire. Esimese eluaastaga harjub imik välismaailmaga ja saab selles oma esimese kogemuse. Oma elu oluliste inimestega – ema, isa, õdede-vendadega suheldes õpib laps inimkõnet tundma ja rääkima. Ta õpib ka usaldama või umbusaldama. Stimuleerivas ja turvalises keskkonnas saab esimese eluaasta lõpuks imikust iseseisvalt kõndiv, kindla tähendusega sõnu ütlev, nututa oma soove väljendav ning ümbritsevaid inimesi usaldav väikelaps. Kui imikuea arenguülesanded täidetud läheb laps üle teisele teadvuse ja sotsiaalsete suhete tasandile.

3. Maimikuiga:

Maimikuiga kestab esimesest kuni kolmanda eluaastani. See on kiire kehalise ja vaimse arengu periood. Sellel perioodil õpib laps rääkima, iseseisvalt ja vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja kohaneb esimeste ühiskondlike hoiakute ja normidega, mis mõjutavad tema edaspidist elu. Areneb enesekontroll ja kujuneb välja oma tahe. Maimik tahab ise end riidesse panna, ise otsustada, tahab olla sõltumatu. See kõik toimub tegelikkusega kokkupõrgete, raskuste ja pettumuste kaudu. Oma positsiooni kindlustamisega võivad kaasneda ka ettearvamatu käitumine (jonn, viha, kavalus, solvumine). Olulisteks arengut toetavateks teguriteks maimikueas on armastus, rääkimine, mängimine ja olemine koos lapsega, tasakaalu leidmine lubatu ja keelatu vahel. Olulisteks inimesteks maimikule on jätkuvalt ema ja isa, õed-vennad, vanavanemad. Kujuneb välja kiindumussuhe ühe või mitme lähedase inimese vastu. Uute oluliste inimestena lisanduvad mängukaaslased. Isiksuse arengus peetakse kolme esimest eluaastat otsustava tähtsusega perioodiks. Ka J. W. Goethe on öelnud, et on oma elus kõige rohkem õppinud esimese kolme eluaasta jooksul.

4. Koolieelikuiga:

Perioodi kolmandast seitsmenda eluaastani nimetatakse koolieelikueaks. Koolieelikueas on lapse põhitegevuseks mäng eakaaslastega. Selle kaudu tutvub ta ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega. Lapse suhtlusring laieneb ja muutub ka suhtlemise laad. Laps hakkab tegutsema koos täiskasvanutega ja neid abistama. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps saab sellel perioodil selgeks hea ja halva, lubatu ja keelatu, õige ja väära, mees- ja naissoo mõisted. Paljud õpivad juba selles eas lugema, kirjutama ja arvutama. Kõige selle tõttu omandab laps kooliküpsuse. Kui koolieelikuiga pakub võimaluse ise tegutseda, proovida ja initsiatiivi ilmutada, siis ootab laps põnevusega kooli ning on õpihimuline. Hästi arenenud laps tunneb kooliteed alustades, et maailm on elamiseks ja uurimiseks üks tore paik. Olulised inimesed lapsele on perekonnaliikmed, kuid üha rohkem inimesi ka väljaspool pereringi.

5. Noorem kooliiga ehk kainikuiga:

Perioodi vanuses 6.–12. eluaastani nimetatakse kainikueaks ehk nooremaks koolieaks. Kainik on füüsiliselt küps kestvamaks tõsiseks tegevuseks ja võimeline sooritama ülesandeid, mis nõuavad reeglitele allumist ja oma soovide pidurdamist. Lapsel on juba küllalt avar kujutlusvõime ning tema keel on sedavõrd arenenud, et võimaldab teistega vabalt suhelda ja oma mõtteid väljendada. Selles eas alustab laps kooliteed. Kooliga kaasnevad kohustused, samuti edu ja ebaedu kogemused õppimises. Laps õpib lugema, kirjutama ja arvutama, arendab uusi oskusi kunsti, muusika ja muudes valdkondades, suhtleb ja tegutseb kambas. Tema eneseteadvus kasvab. Kool ja huviringid tingivad ka grupi liikmeks olemiseks hädavajalike koostööoskuste väljaarenemise, kohusetundlikkuse ja töökuse, aktiivsuse ning asjalikkuse arendamise vajaduse. Kohustuste täitmisel kodus ja koolis on väga oluline edu – töörõõmu ja rahulolu kogemine, sest iga edu toodab uut edu ja ebaõnnestumine uut ebaõnnestumist. Eriline tähtsus on töökuse arendamisel, sest hilisematel eluperioodidel on see palju raskem. Olulisteks inimesteks lapsele sel perioodil on sõbrad ja tuttavad. Iga aastaga muutuvad nad tema elus üha tähtsamaks. Tähtsad on ka õpetaja autoriteet ja eeskuju.

6. Mürsikuiga ehk murdeiga:

Perioodi vanuses 11.–16. eluaastani nimetatakse mürsiku- ehk murdeeaks. Mürsikuiga on ärev ja konfliktiderohke arengujärk. Sel perioodil toimub suguline küpsemine, mis muudab mürsiku rahutuks, tasakaalutuks ja põhjustab huvi tekkimise vastassugupoole vastu. Laps on muutumas täiskasvanuks. Suurenenud emotsionaalsuse tõttu on ta ärrituv ja tundlik. Areneb eneseteadvus, millest saab alguse tung iseseisvusele ja enese maksmapanekule. Areneb abstraktne mõtlemine, mille tõttu suudab mürsik lahendada küllaltki keerukaid probleeme. Bioloogilised muutused toovad kaasa väsimuse ja tüdimuse, samas ka enneolematu jõu- ja energiatunde. Isikliku elu probleemid tunduvad sageli ületamatud. Sel perioodil märkab laps, et vanemad polegi täiuslikud, maailm on täis probleeme ning tulevik ebakindel. Muutuvad suhted täiskasvanutega. Vanemate autoriteet pannakse proovile – nende ja õpetajate positsioon oleneb sellest, kas nad saavad hakkama väljakutsete ja testidega, mida mürsik neile korraldab. Piirangud ja kohustused tekitavad mürsikus viha ja tunnet, et teda ei võeta tõsiselt ning koheldakse nagu last. Hinnates oma võimeid üle, satub mürsik täiskasvanutega kergesti konflikti, mistõttu eelistab viibida omavanuste hulgas, alludes kergesti grupi mõjule. Tekivad uute väärtustega sõbrad (mitte alati positiivsed eeskujud). Sõpradest saavad kõige olulisemad inimesed. Kuna mürsik ei ole enam laps ega veel ka täiskasvanu, on see periood üheks segadust tekitavamaks ajaks elukaarel.

7. Noorukiiga:

Murde- ja noorukiea piir ei ole üheselt selge . Tihti nähaksegi neid ühe suure tervikuna, mida nimetatakse teismeeaks. Noorukiiga (15/16. kuni 20/22 eluiga) on sillaks lapsepõlvest täiskasvanute maailma. Selles vanuses minnakse vastu täisküpsusele, mis tähendab nii bioloogilist kui ka vaimset ja sotsiaalset küpsust. Noorukiiga on tasakaalustumise ja rahunemise, täiskasvanuks saamise ja eneseleidmise, tööeluga alustamise ning iseseisvalt eluga hakkama saamise aeg. Mõtlemine muutub noorukieas süstemaatiliseks ja teoreetiliseks, tundmused sügavamaks ja püsivamaks. Nooruk kogeb armastust ja intiimsuhet armastatuga. Areneb eneseteadvus, tekib huvi maailmavaateliste probleemide vastu ja kiindumus ideaalidesse. Nooruk õpib käituma nagu mees või naine ning kehtestab oma isiklikud käitumisnormid. Tal tuleb vastu võtta tulevikku puudutavaid otsuseid (näiteks elukutse valik), hinnata, võtta omaks ja / või samastuda erinevate rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ning väärtustega (seksuaalne orientatsioon, usk jms). Kuna nooruk on vastuvõtlik ja mõjutatav, on oht sattuda ka negatiivsete mõjude alla. Olulised inimesed nooruki jaoks on pereliikmed, õpingu- ja/või töökaaslased. Sageli nooruk samastab end oma ema või isaga, olles samas nende suhtes väga kriitiline.

8. Varane küpsusiga ehk varane täiskasvanuiga:

Perioodi vanuses 20.–35. eluaastani nimetatakse varaseks küpsuseks ehk täiskasvanueaks. Varane küpsusiga on aeg, mil pannakse paika oma elu sisu, karjäär, elustiil, lahkutakse vanematekodust ja alustatakse iseseisvat elu. See on ka lähisuhete loomise ja säilitamise, intiimsuse väljendamise, lojaalsuse ja truuduse, perekonna loomist puudutavate otsuste vastuvõtmise ning lapsevanema rolli astumise aeg. Jätkub teadmiste omandamine, kuid nüüd sageli juba täiendusõppena. Suurendatakse kontakte maailmaga, arendatakse oma võimeid. Hea ja halva ning lubatu ja keelatu mõiste, kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine – need arusaamad kujundavad ja juhivad edasise elu valikuid. Kui mõne eelnimetatud ülesande täitmine ei õnnestu, hakkab inimene otsima vigu ja süüdlasi. Võib tekkida üksildustunne, rahulolematus oma elu sisu, elustiili ja/või karjääriga. Olulisteks inimesteks on oma pereliikmed, töökaaslased ja vanemad.

9. Hiline küpsusiga ehk hiline täiskasvanuiga:

Perioodi vanuses 35.–55./60. eluaastani nimetatakse hiliseks küpsuseks ehk täiskasvanueaks. Küps täiskasvanu on võimeline produktiivseks ja loominguliseks tegevuseks. Inimesele muutub tähtsamaks töö, sest lapsed kasvavad, muutuvad iseseisvaks ja lahkuvad kodust. Kui töö pakub rahuldust ja vastab huvidele, siis jõutakse just selles perioodis tipptulemusteni. Keskeas hakkavad kehalised ning vaimsed võimed üha vähenema ja tervis halvenema. See võib kaasa tuua keskeakriisi. Keskeakriis on tõusu katkemise, oma võimaluste piiratusest teadlikuks saamise kriis. Enam ei suudeta seda, mida varem suudeti. Võimaluste ja võimete tipp on käes ja kõik saavutatu ei pruugi rahuldust pakkuda. Saavutamata jäänud eesmärgid teevad haiget. Võivad tekkida ka raskused lähisuhetes ja nende ebaõnnestumine. Laste valikud ei pruugi alati meeldida, kuid nende otsused ja valikud mõjutavad ka vanemate elu. Leppida tuleb ka oma vanemate vananemise, haiguste ja isegi surmaga. Läbi tuleb elada kaotusi. Ebaõnnestumised võivad viia endassetõmbumiseni. Olulised inimesed keskeas on töökaaslased ja perekonnaliikmed.

10. Elatanuiga:

Perioodi vanuses 55.–70. eluaastani nimetatakse elatanueaks. Vananemine toob endaga kaasa mitmeid muutusi – jõud kahaneb, mälu nõrgeneb, meeled nürinevad ja liigutuste paindlikkus kaob. Õppimisvõime väheneb, taandareng süveneb, terviseprobleemid suurenevad. Väheneb kõrgete toonide kuulmine ja lähinägemine halveneb – lugemisel hakatakse kasutama prille. Kahaneb seksuaalne aktiivsus. Sellel perioodil tuleb loobuda tööst ja harjumuspärasest elukorraldusest. Sissejuurdunud elukorraldusest loobumine võib olla raske. Eakaaslaste hulk väheneb, lapsed elavad oma elu, tekib üksindus. Tänapäeval kasutatakse aga ka mõistet kolmas vanus (ingl k. third age) – selle all mõeldakse keskeale järgnevat perioodi. Nüüd on jälle võimalus elu nautida: olla rahul saavutatuga, puhata, pühenduda hobidele, võimalusel reisida, heita rahulik tagasivaatepilk olnud elule. Olulised inimesed selles eas on pereliikmed, lapsed ja lapselapsed.

11. Vanuriiga:

Viimast ehk kümnendat perioodi 70.–90. eluaastani nimetatakse vanurieaks. Eluaastaid üle üheksakümne nimetatakse pikaealisuseks. Mõni inimene naudib sellel perioodil elu, teised aga tunnevad kibestumust. Perioodile on iseloomulik sama kiire taandareng kui areng imikueas. Kogu elu ise endaga toime tulnud inimesel on raske jääda kellegi abist sõltuvaks. Suhtlusring on väikeseks jäänud, üksindus suureneb ning võib muutuda talumatuks. Tervis halveneb, taandarengust tulenevad probleemid teevad raskeks ka ümbritsevate elu. Nüüd tuleb õppida teistest sõltuma, toime tulema oma taandarengu ja üksindusega. Olulised inimesed vanurile on lapsed, lapselapsed ning abistajad.

12. Pikaealisuse iga:

Vanus üle 90.

reede, 13. september 2019

Kaukaasia Albaania Apostlik kirik

Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik oli tänapäeva Aserbaidžaani aladel tegutsenud kohalik kirik, üks vanimaid kristlikke kogukondi. Mõnda aega oli see autokefaalne, seejärel tegutses aga Armeenia Apostliku Kiriku osana (metropoliitkonnana). Kiriku liturgiliseks keeleks oli udi keel. Kaukaasia Albaania Apostliku Kiriku pea oli katoolikos.

Pärimuse kohaselt pani kirikule aluse püha Elisæus, üks apostel Juudas Taddeuse õpilastest, juba I sajandilIV sajandil võttis kuningas Urnayr Armeenia kirikult vastu kristluse, see tõi kaasa udide usuvahetuse ja kristluse laiema leviku piirkonnas. Kuna kuninga usuvahetuse tõi kaasa Armeenia kiriku tegevus, pidasid nad endid Albaania kiriku protežeeks, piirkonna elanikud aga pidasid oma kirikut armeenlaste omast vanemaks.

V sajandil tõlgiti udi keelde Piibel. Vanimad säilinud piiblitõlked pärinevad siiski VII sajandist ja neis on tunda märkimisväärseid armeenia mõjusid. Sajandi alguses levis piirkonnas Pärsia mõjul zoroastrism. Sajandi lõpus saabus aga kristluse kuldaeg, mil kiriku struktuur formaliseeriti. VI sajandil saabusid piirkonda hunnid ja kirik alustas nende seas misjonitööd.

Aastal 705 otsustasid piirkonna riigijuhid, et lasevad edaspidi kiriku katoolikose määrata armeenia kirikul, mis tõi edaspidi kaasa kiriku autokefaalia kadumise. VIII sajandil tõi araablaste invasioon kaasa ka selle, et suur osa piirkonna elanikest võttis vastu islami. Piirkonna rahvad, kes islamit vastu ei võtnud, sulasid kas ühte armeenlastega või konsolideerusid ühtseks udi rahvaks. Kahhethi alade asukad liitusid aga Gruusia Õigeusu Kirikuga.

Aastaks 1434 oli kirik saanud Armeenia kiriku osaks ja kaotanud oma autokefaalia. Lisaks Aserbaidžaani aladele haldas see ka Armeenia Õigeusu Kiriku piiskopkonda, mille aladeks olid Kuldhordi maad ja mille keskuseks oli Sarai-BatuXVIII sajandil haldas see ka armeenlaste kogukonda Astrahanis.

Aastal 1815 lasi Nikolai I Kaukaasia Albaania Apostliku Kiriku võimuorganid likvideerida. Aastal 1836 keelustas ta selle tegevuse täielikult ja kõik selle kogudused võttis üle Armeenia Apostlik Kirik.

neljapäev, 5. september 2019

Unehalvatus

Uneparalüüs ehk unehalvatus on olukord, mille korral inimene kas magama jäädes või ärgates on ajutiselt liikumisvõimetu (paralüseeritud) ja ei suuda rääkida, olles samal ajal teadvel. Uneparalüüsi ajal võivad ilmneda hirmutavad nägemused (näiteks keegi on veel toas), millele ei saada halvatuse tõttu füüsiliselt reageerida. Arvatakse, et uneparalüüs tekib häiritud REM-une tõttu, ehk seetõttu, et und nähes on lihastegevus üldiselt välja lülitatud (lihaste atoonia), vältimaks une ajal liigutusi, kuid vahetult enne magama jäämist või ärkamist võib eneseteadlikkus olla veel säilinud või "ärkvel" varem kui tekib täielik kontroll oma keha ja liigutuste üle, mistõttu tajutaksegi ennast halvatuna.
Unehalvatus tekib siis kui sind äratatakse näiteks ootamatult ülesse või kui sa saad vähe magada. Unehalvatuse tekkimise risk on suurem kui sa magad pidevalt liiga vähe.
See võib olla ka näide deemoni külaskäigust.

Meile nähtamatu maailm: Portaalid

Veel üks asi, mis eelmises osas rääkimata jäi. Nende nimeks on portaalid.
Portaalid:
Portaale on erinevaid. Portaalid on need, millega teise maailma, nähtamatu maailma olendid meie juurde tulevad.
Portaale on erinevaid:
1) Kiiresti liikumise portaalid
2) Ajaportaalid
3) Maailmadevahelise rände portaalid
Portaalid on tavaliselt nagu ussiaugud, sellepärast on neid vahel ka ussiaukudeks kutsutud.
Kuid kõik portaalid ei ole ussiaugud. Portaale on erineva kujuga ja värvusega. Näiteks ühe maja Maailmadevahelise rände portaaliks oli riidekapp. Sealt kapist tuli õhtuti välja üks mees - Ameerika kodusõja-aegses Unioni mundris mees. Ta vaatas korra ringi, püss õlal, ja läks siis tagasi kappi.
Ka peeglid on portaalid. Peeglid on Maailmadevahelise rände portaalid. Mida rohkem on majas peegleid, seda suurem on tõenäosus, et majas tegutseb mingi teise, meile nähtamatu maailma olend.
Võib-olla tulevikus oskavad inimesed ise portaale ehitada. Fantaseerida ju võib...

Meile nähtamatu maailm

Meile nähtamatu maailm ei ole see, mida sa näed kosmoses. See on see maailm, mis on meie juures, maa peal, kuid on ikkagi nähtamatu.
Seal elavad sellised olendid:
Varjuolendid:
Musta varjuga hing, Tavaliselt inimese kujuga (võib ka olla mõne looma kujuga). Nähakse musta kuju, millest läbi ei näe. Tuba või ruum, milles varjuolend asub on pidevalt külmema õhuga kui ülejäänud hoone.
Deemonid (Palju erinevaid, kaasnevad mustad kärbsed ja kõrgem energia).
Erinevaid deemoneid on väga palju. Nad kardavad kõike, mis on seotud ristiusuga. Deemonitel on oma hierarhia, mille tipus on Lucifer. Ka Adolf Hitler on deemon. Deemon on ka Mesopotaamia deemon-jumal-kuningas Pazuzu. Ta on kurjade vaimude, deemonite kuningas. Temaga kaasnevad külmad tuuled ja nakkushaigused, viirused ja katku toov läänetuul. Tal on kohutav, näägutav nägu ja ketendav keha. Tal Pazuzul, põrguliku allilma deemonil, on nii palju jõudu ja võimu, et ta võib tõrjuda teisi deemoneid tagasi allmaailma. Ja ta tegi seda, ta tõrjus Lamashtu tagasi allmaailma. Lamashtu oli deemon, kes ründas mitmesuguste haigustega inimesi. Deemoneid on võimalik välja kutsuda. Selleks on võimalik kasutada erinevaid viise. Näiteks: Ouija Laua abil või keskööl ühte mängu mängides (Mängu nime enam ei mäleta; teadasaamiseks kuulake Podcast'i „Unejutud“).
Mängu käik:
Mängu alustamiseks pidid sa andma täpselt keskööl oma sõrmest valgele paberile verd. Mängu ajal peab ainukene valgus olema küünlavalgus (akendest ei tohi ka muud valgust sisse paista). Võitmiseks pead sa täitma mingi ülesande ja kui sa seda päikesetõusuks pole jõudnud täita või kui sa rikud reegleid, siis jääb vaim igavesti sinu maijja elama.
Ouija Laud: (Ouija Board) [Ui:dža]
Mäng on loodud 19. sajandi lõpul ja sellega saab suhelda teispoolsusega. Laua kasutamise idee on lihtne: laud, millel on kirjutatud kõik tähestiku tähed, numbrid 0 kuni 9 ja põhilised valikud nagu "jah", "ei", "tere" ja "hüvasti". Ouija kasutamiseks panevad osalejad oma sõrmed lauale asetatud plaadile või klaasile, esitavad küsimusi ja näevad, kuidas objekt/nool libiseb üle tähtede ja numbrite. See pakub vastuseid inimeste küsimustele. Kuid Ouija laud on ohtlik, sest see võib välja kutsuda vaime, kes ei taha enam sinu majast lahkuda. See võib välja kutsuda ka teisi kurje meile nähtamatu maailma elanikke (Kõik need selles postituses mainitud päriselt olemasolevad olendid). Mõni inimene on väidetavalt sattunud Ouija Laua kasutamise tõttu isegi haiglasse. Selle tõttu on parem kui seda lauda ei näpitaks. Selle laua sees elab deemon nimega Zozo (Temast tuleb hiljem juttu).
Kriitika Ouija laua kohta:
Kriitikud väidavad, et laua peal olevat, üle laua liikuvat objekti/noolt liigutavad inimese käsi. Nende arusaama kohaselt paneb inimene oma käe laua peale (mida inimene ka teeb, sest kaks sõrme peavad olema laua ülemises osas) ja liigutab sellega juhuslikult, nii et ta ise ka aru ei saa, noolt/objekti. Sellisel juhul saavat inimesed sellise vastuse, mida nad ise loodavad saada.
Vaimud:
Vaimud/Hinged tavaliselt ennast inimestele ei näita. Vahepeal võivad nad ennast näidata. Ei tee kurja. Neid on erinevaid (mustad, valged jne...) Toituvad inimest ümbritsevast energiast.
Valge humanoid The Rake: Valge, inimese moodi liikuv olend. Käed ja jalad tavaliselt inimesest tunduvalt pikemad, nägu puudub.
Slenderman:
Pole päriselt olemas. See on väljamõeldis.
Wendigo:
Põdra pea ja sarvedega inimene, elab Põhja-Ameerika külmades kohtades, Gröönimaal (Artikas). Tegelik olemasolu kaheldav. (Põhja-Ameerika põhjapoolsemate indiaanlaste müüt?).
Mohtman:
Punaste silmadega ja Nahkhiire tiibadega inimene. Tegelik olemasolu kaheldav. Elab Lääne-Virginias.
Jumalad:
Keegi pole näinud ja ei tea midagi. Tegelikult ei eksisteeri. On olemas ainult usundites.
Saatan ja tema käsilased
Saatani käsilasteks on deemonid. Saatani olemasolu kaheldav. Pigem ütleks, et ei eksisteeri. On olemas usundites.
Haldjad (Palju erinevaid)
Leidub filmides, usundites ja raamatutes. Tegelikult ei eksisteeri.
Momo
Väga ohtlik internetimeem. Tegelikult ei eksisteeri.
Poltergeist
Tegelikult olemas.
Asjad teevad häält ja liiguvad iseenesest. Asju, sealhulgas loomi ja inimesi võidakse õhus hoida (leviteerumine) ilma, et oleks näha, mis neid õhus hoiab.
Kummitused
Võivad olemas olla ning võivad ka mitte olemas olla. Sõltub sellest, mida sa kummituseks pead. Kummitust kui olendite liiki ei eksisteeri. Kummitusteks peetakse kõiksugu teisi, juba kirjeldatud ja veel tulevaid olendeid.
Mütsiga mees (Hatman)
Täiesti olemas.
Üleni mustad, musta mütsiga mehed. Relvaks on neil must müts, mida nad viskavad ja millega ei tohi pihta saada. Hatman tuleb siis kui sa ärkad unehalvatuse ajal.
Mehed mustas
Olemas.
Paksus pole näha, väga pikad ja kitsad. Nimetatakse ka mustaks pulkmeheks.
Võivad olla ka õhus.
Mustasilmsed lapsed
Olemas. Nad on vanaaegse riietusega ja nende silmad on süsimustad. Kui neid näed siis jookse. Kui nad sinult midagi küsivad, siis ära vasta.
Zozo
Ouija Lauast välja tulev deemon. On olemas. Kui sa teda tagasi Ouija Laua sisse ei aja, siis ta jääbki sind igavesti kummitama.
Olemasolu: kahtlane
The Rake
Täiesti valge, hästi pika kehaga. Väga pikad jalad ja käed. Ei ole päriselt olemas.
Seda maailma uuritakse inimeste poolt. Meile nähtamatu maailma uurimisega tegelevad paranormaalsuse uurijad.
Paranormaalse kogemuse saanud inimesi nõustavad parapsühholoogid.
Lisaks on ka inimesi, kes paranormaalsuse (vaimude, kummituste jne...) olemasolu ei usu ja püüavad leida igale asjale loogilist seletust. Nemad on skeptikud.
Mina ise olen kahevahel, sest minuga midagi ei juhtu, aga ma olen kuulnud, et mujal on juhtunud.
Liikumisest:
Paranormaalsed olendid (kõik need keda ma kirjeldasin), tulevad meie maailma läbi portaalide. Portaalideks on vastu peegeldavad asjad (peeglid) ja ussiaugu moodi asjad (mustad augud).
Ajast:
Sellised, tundmatud olendid tulevad tavaliselt kella 2 ja 4 vahel, nii päeval kui ka öösel. Aeg on selline, sest sellel ajal on portaalide vaheseinad kõige nõrgemad. Nad ilmutavad end tavaliselt nendele inimestele, kes nende olemasolu usuvad ja/või neid kardavad.
Vaimumaailmaga seotud sõnad:
leviteerumine - ilma masinateta ja nähtava asjata õhus hõljumine, olemine
evimine; evitud - kurjast vaimust vaevatud.
spiritism - kummituste väljakutsumine ja nendega suhtlemine, usk inimeste surmajärgsesse elusse
nekromantia - surnute äratamine ja nende väevõimuga rakendamine oma eesmärkide saavutamiseks nõidumisel või loitsimisel.
See on väga ohtlik, sest surnu asemel võib vastata deemon või surnu võib vihastada väljakutsuja peale.
vaimuolendid - kõik meile nähtamatu maailma olendid.
eksortsism - pahade vaimude väljaajamine. Sellega tegeleb pühaisa, kirikuisa.
Vaimudega suhtlemine:
Vaimudega või tegelikult kõigi nendega, kelle ma siin ära mainisin ehk kõigi vaimumaailma olenditega saab suhelda. Selleks on mitu viisi.
Üks võimalus on neilt inimkeeles midagi küsida. Kuid sellele nad ei pruugi vastata või kui vastavadki, siis sa ei pruugi vastust kuulda, sest mida vanem on vaim, seda vaiksemaks ta jääb.
Teine võimalus on kirja teel. Sa võid talle kirjutada küsimuse ja paluda, et ta sulle kirja teel vastaks. Sellisel juhul vaimumaailma olendid tavaliselt vastavad, kui sa neid just ära pole tüüdanud.
Kolmas võimalus on telepaatia abil. See tähendab, et üks inimene kirjutab küsimused ja teine inimene langeb transsi. Elu ja surma vahelisse olekusse, kus ta ise ka ei tea, mida ta teeb. Sellises olekus hakkab ta automaatselt kirjutama. Need automaatkirjutusel saadud vastused ongi vaimuolendite vastused sinu küsimustele.
Kokkuvõtteks:
Lisaks meile nähtavale maailmale on olemas ka nähtamatu maailm, kus elavad erinevad meile tundmatud loomad.
Need loomad võivad meie juurde tulla nii päeval kui ka öösel. Nende loomadega on võimalik ka ühendust võtta. Ühenduse võtmiseks on mitu viisi. Kuid ühenduse võtmine võib olla ohtlik ja alati ei tahagi vaimud temaga ühendust võtta.

Meile Nähtamatu Maailm: Olendid

Olendid, kellest osad on olemas ja osad ei ole olemas:
Varjuolendid
Deemonid (Palju erinevaid, kaasnevad mustad kärbsed ja kõrgem energia)
Vaimud
Hinged
Inimesed (Palju erinevaid [ennustajad, paranormaalsuse uurijad, parapsühholoogid, skeptikud, jne...]; ümbritsev energia)
Valge humanoid The Rake
Slenderman
Wendigo
Mohtman
Jumalad (Palju erinevaid)
Saatan ja tema käsilased
Haldjad (Palju erinevaid)
Momo
Poltergeist
Kummitused
Mütsiga mees (Hatman)
Mehed mustas
Mustasilmsed lapsed
Zozo