Gilgameš

Üks kaheteistkümnest savitahvlist

"Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi" on akadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud.

Ajalugu

Gilgameši eepos leiti 12. savitahvlil Assüüria pealinna Niineve varemetest. Seal avastasid arheoloogid Assüüria viimase tugeva kuninga, VII saj eKr valitsenud Assurbanipali raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on mänginud suurt rolli Vana-Idamaade ajaloo tundmaõppimisel.

Eepose kujunemise kihid

• Lood Gilgamešist said alguse umbes aastal 2000 eKr. Varaseimad kirjapanekud on aastast umbes 1800 eKr, nn Vana-Babüloonia eepos.
• Kesk-Babüloonia etapp umbes aastast 1400 eKr. Tänaseks säilinud ainult fragmendid.
• Olulisem, nn kassiidi versioon. Dünastia valitses aastatel ~1450 – 1160 eKr. Sellest perioodist pärineb "Gilgameši" eepose variant, kus on mainitud ka autori nime: Sin-leke-Unninni. Võimalik, et just tema koostas kõiki fragmente ühendades ühtse eepose.
• Ainult fragmendid ~7. sajandist eKr.
• Nn Niineve-versioon, nimetatakse ka 12-tahvli eeposeks. Kõige täielikumalt säilinud.
• Hilisemast palju üksikuid fragmente.

12-tahvli eepose sisu

I tahvel: Gilgamešis on kaks osa jumalat ja üks osa inimest. Ta on Uruki valitseja, kõrk ja himur mees. Gilgameš rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad saadavad maa peale jumalanna Arurule, kelle ülesandeks saab luua Gilgamešile vääriline vastane. Jumalanna voolib savist metsiku ja tugeva Enkindu, kes elab metsas metsloomade seas. Gilgameš laseb saata Enkindu juurde "rõõmupiiga" (ehk templiprostituudi) Šhamati, kes õpetab Enkindule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja mõistuse.
II tahvel: Gilgameš plaanib minna öisele orgiale, kuid teda takistab Enkindu. Üpris võrdsete jõududega mehed võitlevad omavahel. Saavad sõpradeks. Gilgameš jätkab oma senist elu, kuid muutub vähehaaval paremuse poole.
III tahvel: Enkindule ei sobi elu Urukis. Gilgameš tunneb talle kaasa ning mehed teevad plaani minna kaugele maale seedrimetsa seedreid raiuma ning tappa seedrimetsa valitseja Humbamba. Gilgameš loodab sellega hävitada kurjuse kogu maailmast ning saavutada surematu kuulsuse. Enkindu läheb kõhklustest hoolimata kaasa.
IV tahvel: Kirjeldatakse teekonda seedrimetsa.
V tahvel: Mehed võidavad Humbamba ning tapavad ta. Lisaks raiuvad nad seedreid ning neile langeb seetõttu jumalate pahameel.
VI tahvel: Mehed jõuavad tagasi Urukki. Jumalanna Ištar armub Gilgameši ning soovib ta kallimaks saada. Gilgameš naerab ta välja, tõmmates kaela Ištari viha. Jumalanna palub peajumal Anul saata Gilgameši kallale taevane härg, lubades muidu surnud allilmast välja lasta. Anu peab nõustuma. Gilgameš ja Enkindu võidavad härja.
VII tahvel: Peajumalad Anu, Ellil ja Šamaš on härja tapmise pärast pahased ja määravad Enkindule surmaotsuse. Enkindu vaevleb 12 päeva jumalate saadetud haiguse käes.
VIII tahvel: Enkindu sureb 13. päeval. Gilgameš on sõbra kaotamise tõttu murest murtud. Enkindu matused.
IX tahvel: Gilgameš hakkab pelgama, et ka teda võib tabada Enkindu saatus ning otsib viisi surmast pääsemiseks.
X tahvel: Gilgameš läheb kaugele põhjatu mere äärde, kus jumalik kõrtsiemand Siduri soovitab tal surematuse püüdmine järele jätta ning rõõmsat elu elada. Gilgameš ei nõustu ning otsustab küsida surematuse saladust Šurupaki linna kuningalt Utnapištimilt, kes oli selle saavutanud. Tänu Siduri juhatustele ja paadimees Uršanabi abile jõuab Gilgameš kurnatuna üle surmavee Utnapištimi juurde.
XI tahvel: Utnapištim räägib Gilgamešile loo, kuidas jumalad saatsid maa peale veeuputuse. Jumal Ea käskis Utnapištimil ehitada laeva, mida too tegigi ning pääses uputusest ja saavutas surematuse. Utnapištim paneb Gilgameši proovile käskides tal seitse ööd ärkvel olla. Gilgameš uinub. Ka teine katse surematuse veega ebaõnnestub. Gilgameš peseb end selles joomise asemel. Kõigest hoolimata räägib Utnapištim talle surematuse õiest, mis asub sügaval kaevupõhjas. Gilgameš saab selle küll kätte, kuid tagasiteel näppab õie maduuss. Gilgameš on õnnetu, kuid lepib oma surelikkusega. Jõuab tagasi Urukki. Loetletakse üles Gilgameši teod, sest need on need, mis jäävad teda meenutama.
XII tahvel: Ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Lugu räägib sellest, kuidas Gilgamešil õnnestub Enkindu hing allilmast tagasi tuua ning too räägib talle surnud inimeste saatusest. Sellel tahvlil onotsene viide Gilgameši ja Enkidu homosekusaalsele suhtele.

Gilgameš ajaloolise isikuna

Gilgameši elust on teada vähe, kuid ilmselt oli ta Uruki linna valitseja, kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli ajalooline isik, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud. Nendevaheline konflikt on esitatud küllaltki realistlikus lühieeposes "Gilgameš ja Akka", kus Gilgameš oma linna Kiši võimu alt vabastab. Hiljem kujunes Gilgamešist sumerite müütiline kangelane, kes seikles mitmes eeposes ja müüdis.

Mesopotaamia jumalad

Mesopotaamias oli väga palju jumalaid, kellest osad tekkisid vahepeal juurde, osad kadusid ära ja osad olid vaheldumisi (vahepeal olid olemas, siis ei olnud ja siis jälle olid.). Selle põhjuseks on see, et Mesopotaamias oli palju erinevaid rahvaid ja riike, kes vahetusid pidevalt.

Sumeri ja akadeadide jumalakarttide suur ja mitmekesine panter
Mesopotaamia jumalad ja jumalannad on tuntud Sumerite rahva kirjandusest, meie planeedi vanimast kirjalikust keelest. Neid lugusid kirjutasid linnaküsimuste haldajad, kelle töödega kaasnes usu hooldus ning kaubanduse ja kaubanduse hooldus. On tõenäoline, et lugu, mis on esmakordselt kirjutatud umbes 3500 aastat tagasi, kajastab vanemat suulist traditsiooni, oli tegelikult iidsete laulude või suuliste tõlgete versioonid.

Kui palju vanem on spekulatsioon.
Mesopotaamia oli iidne tsivilisatsioon, mis paiknes Tigri jõe ja Eufrati jõe vahel. Täna on see piirkond Iraagist tuntud . Mesopotaamia tuumikmütoloogia oli maagia ja meelelahutuse segu tarkuse sõnadega, kiitusega üksikute kangelaste või kuningate ja maagiliste lugu. Teadlased usuvad, et Mesopotaamia müütide ja eposte esimene kirjalik kirjutamine oli mnemooniline abivahend, mis aitaks lugejal meeles pidada loo olulisi osi. Kogu müüte ei olnud alla kirjutatud kuni 3. aastatuhandini enne seda, kui nad said osa Sumeri keelekoolide õppekavast. Vana-Babüloonia aegadel (ligikaudu 2000 aastat tagasi) tegid õpilased tahtmatult meile mitu eksemplari müütide põhitekstist.

Mütoloogiate ja poliitika kujunemine

Mesopotaamia jumalate ja jumalate nimed ja tegelased arenesid Mesopotamia tsivilisatsiooni aastatuhandetest, tuues kaasa tuhandeid erinevaid jumalaid ja jumalaid, millest vaid mõned neist on siin loetletud.
See peegeldab kulukate lahingute põhjustatud muutuste poliitilist tegelikkust. Sumerite (või Uruki ja varajase düstitsiigi perioodide vahel 3500-2350 a.) Vahelisel perioodil koosnes Mesopotaami poliitiline struktuur peamiselt iseseisvatest linnastutest, mis olid keskendunud Nippuri või Uruki ümber. Ühiskond jagunes peamistest müütidest, kuid igal linnalaval oli oma kaitsvaid jumalaid või jumalaid.
Akkadi perioodi alguses (2350-2200. A.) Sündis Suur Sargon, kes ühendas iidse Mesopotaamiumi tema pealinnas Akkadis, kus linnaväärtused kuuluvad nüüd selle juhtimise alla. Sumeri pärimusi, nagu seda keelt, õpetati jätkuvalt kirjanduskoolides kogu 2. ja 1. aastatuhande alguses ning akkadlased võtsid laureate palju müüteid sumeridest, kuid vanapabiinid (2000-1600 a.) Ajasid kirjanduses välja arenenud müüdid ja eetikad.

Vana ja noorte jumalate lahing: Enuma Elish

Müüt, mis ühendab Mesopotaamiat ja kõige paremini kirjeldab pantheoni struktuuri ja poliitilist murrangut, on Enuma Elish (1894-1595 BCE), Babüloonia loominguline lugu, mis kirjeldab vanade ja noorte jumalate vahelist lahingut.
Enuma Elish ütleb algusest peale, et ainult Apsu ja Tiamat ei ole üheskoos õnnelikult ühendanud oma veed, rahulik ja vaikne aeg, mida iseloomustab puhke- ja inertsiaeg. Noored jumalad asusid selles vetes ja nad esindasid energiat ja tegevust. Noored jumalad kogunesid tantsima ja nii Tiamat muretsesid. Tema konsort Apsu plaanis rünnata ja tappa nooremaid jumalaid müra tekitamise peatamiseks.
Kui noorim jumalatest Ea (Enki Sumeri keeles) kuulis kavandatud rünnakust, pani ta Apsu jaoks võimsa unenäo ja siis tappis ta une.
Eabi templis Babüloonis sündis kangelane Jumal Marduk. Marduk mängis müra jälle, häirides Tiamat ja teisi vanu jumalaid, kes tungis teda viimse lahinguni. Ta loonud võimas armee, millel on koletiste esik, et tappa nooremaid jumalaid.
Kuid Marduk oli ahvatlev, ja kui Tiamat armee teda nägi ja mõistis, et kõik nooremad jumalad teda toetasid, siis nad põgenesid. Tiamat seisis võitluses ja võitles Mardukiga üksinda: Marduk vabastas teda tema vastu, sirgendas oma südame noolega ja tappis teda.

Vana jumalad

Mesopotaamia pantheoonis on sõna otseses mõttes tuhandeid erinevate jumalate nimed, nagu linnaväärtused on vastu võetud, ümber sõnastatud ja leiutatud vastavalt vajadusele uusi jumalaid ja jumalaid.

• Apsu (akkadlases, Sumerian on Abzu) - magevee allmaailma ookeani isikustamine; taeva ja maa põlvnemine, Tiamat ühendatud aja alguses

• Tiamat (Akkadia sõna mere jaoks) -primeval kaos; soolase vee värvimine ja Apsu abikaasa, taeva ja maa kandja, ka Kingu konsortsium
• Apsu ja Tiamat sündinud Lahmu ja Lahamu kaksik jumalad
• Anshari ja Kishari meeste ja naiste põhimõtted, taeva ja maa kaksiktähised. Kas Apsu ja Tiamat või Lahmu ja Lahamu lapsed
• Anu (Akkadian) või An (sumerilises tähenduses "ülalt" või "taevas") - Mesopotaami taeva jumal, isa ja jumalate kuningas, Sumerite pantheoni kõrgeim jumal ja Uruk linna jumal. Kõik teiste jumalate isa, kurjad vaimud ja deemonid, mida tavaliselt kujutatakse sarvedega peakattega
• Antu, Antum, või Kiisist-konsortsium Akkadia müüt
• Ninhursag (Aruru, Ninmah, Nintu, Mami, Belet-ili, Dingirmakh, Ninmakh, Nintur) - kõigi laste emane ja Adabi ja Kishgoddessi linna jumalanna; ta oli jumalate ämmaemand,
• Mämmetootja või saatuse ema
• Nammu seotud veega.

Noored jumalad

Noored, mürarikad jumalad olid need, kes loonud inimkonna, algselt kui orjajõud oma ülesannete ülevõtmiseks. Vastavalt vanimale säilinud legendile, Atrahase müüdile, olid nooremad jumalad algselt treeninud elamiseks. Nad mässusid ja läksid streikima. Enki tegi ettepaneku, et mässumeelsete jumalate liidrit (Kingu) tuleks tappa ja inimkond loodi oma lihast ja verest segatuna saviga, et täita ülesandeid, mida jumalad põgenesid.
Ent pärast seda, kui Enki ja Nitur (või Ninham) loonud inimesi, korrutasid need nii palju, et nende poolt tehtud müra hoidsid Enlilit ebamugavas vormis.
Enlil saatis Namtarto surmajõu, et põhjustada nende numbrite vähenemisega katku, kuid Attrahsis oli inimesi koondanud kõik Namtarile jumalateenistused ja -pakkumised ning inimesed olid päästetud.

• Ellil (Enlil või Air Lord) - esialgu panteoni juht, taevast ja maast, kus inimtegevus aset leidis, Nippuri kultuskeskuse jumal ja tegi inimkonna tegevuse eest vastutuse, atmosfääri ja põllumajanduse jumal
• Ea akkadlases (Enki, Nudimmud) - Apsu maa-ala, kust kõik vedrud ja jõed veedavad; ütles, et neil on fikseeritud riigi piirid ja määratud jumalad nende rollid; Akadiaani müüjana oli Ea rituaalse puhastamise jumal, kes on Marduki isa
• Sin (Suen, Nannar või Nanna) - Jumal, Shamashi ja Ishtari isa, Ur linna jumal
• Ishtar (Ishhara, Irnini, Sumerian Inanna) - seksuaalse armastuse, viljakuse ja sõja jumalad, läänepoolse semuudi jumalanna Astarte, Venu jumalanna Akkadia vaste
• Shamash (Babbar, Utu) - Jumal ja osa jumalakartuse astralist kolmest (Shamashi päike, Hing kuule ja Ihtar hommikust täht)
• Ninlil-Enlil'i abikaasa ja saatuse jumalanna, Kuu jumala patuse ema, linna jumalanna Nippuris ja Shuruppakis, teravilja jumalanna
• Ninurta (Ishkur, Asalluhe) - vihma ja tuulte tuulekodanik, Bit Khakuru linna jumal, sõjajumalate kamberlane
• Ninsun-Lady Wild Cow, Kullab linna jumalanna ja Dumuzi ema
• Marduk - teised Baabüloni jumalad, kes olid keskne näitaja, Babülooni peamine linnajumal ja Babüloonia rahvuslik jumal, äikesetavad jumalad, oli neli jumaliku koera "Snatcher", Seizer, "Ta Got It" ja "Heled"; nõus Zarpanitumiga

• Bel (Caananite Baal-arukaim; jumalate tarkus
• Ashururi linna Ashourgi jumal ja Assuri rahvuslik jumal ning sõda, mida sümboliseerib draakon ja tiibadega ketas

Chthonic Jumalused

Sõna chthonic on kreeka sõna, mis tähendab "maa peal" ja Mesopotaamias stipendiumi, kasutatakse chthonic'iks maa ja allmaailma jumalate asemel, mitte taevas jumalaid. Chthonic jumalad on sageli viljakuses jumalused ja tihti seotud salapärase kultusega.
Kthonite jumalused hõlmavad ka deemone, mis esmakordselt ilmuvad Mesopotaamia müütides Vana-Babüloonia perioodil (2000-1600 BCE). Nad olid piiratud ennustuste domeeniga ja enamasti kujutasid neid vägistajaid, inimesi, kes ründasid inimesi, põhjustades igasuguseid haigusi. Kodanik võib pöörduda nende vastu kohtumenetluses ja saada nende vastu otsuseid.

• Ereshkigal (Allatu, Suurima Naisega) - allmaailma ülem-jumalanna ja Ninazu naine või ema, õde Ishtar / Inanna
• Belit-tseri-tablett-kirjatüüp allmaailmast
• Namtar (a) - surmajuht, surmajuht
• Sumuqan-karja jumal
• Nergal (Erragal, Erra, Engidudu) - Cuthahi kodumaa jumal, allmaailm; jahimees; sõja jumal ja katk
• Irra-katku jumal, põletatud maa jumal ja sõda
• Enmesharra - allmaailma jumal
• Lamashtu-hirmu emane deemon, kes on tuntud ka kui "kes kustutab"
• Nabu-patroon jumal kirjalikult ja tarkus, mille sümbolid olid pliiats ja savi tablett
• Ningizia - taeva värava eestkostja; allilma jumal
• Tammuz (Dumuzi, Dumuzi-Abzu) - mõlemad Sumeri taimejõu jumalad, Kinirsha linna jumalanna, Eridult kui mees, Enki poeg
• Gizzida (Gishzida) - Anuli advokaat Belili konsortsium
• Nissaba (Nisaba) teravilja saak
• Dagan (Dagon) - külma põlvkonna Semitic jumal ja allalum, Baali isa
• Geshtu-egod, kelle vere ja intelligentsi kasutavad Mami mehe loomiseks.
• Zuzu (Pazuzu), Tuuledeemonite kuningas, Humbaba vend ja jumal Hanbi poeg. Väidetavalt elavat ta Uidža laua sees.

Mesopotaamia kõrgkultuurid

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon. Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin.
Erinevalt ühtsematest Vana-Egiptuse või Vana-Kreeka tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia erinevate kultuuride kogum, mida ühendasid kiri, jumalad ja suhtumine naistesse.

Asend ja loodusolud

Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale.

Ajalugu

‘Ubaydi ajajärk

Mesopotaamia alad ca 5 500 eKr

 Mesopotaamia ajaloo ajavahemikku u 6000–3800 eKr kutsutakse ‘Ubaydi ajajärguks. Periood sai nime Tell al-Ubaidi väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele ratas. Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek halkoliitikumi ehk vase-kiviaega, perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja niisutuskanalid. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud Halafi kultuuri asemel.

Ajastu lõpuks toimus kiire linnastumine. Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja eliidi väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad pitsatid. Seda ajajärku võib nimetada ka tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 eKr muistse Eridu linna Enki templi ümber hakkas arenema linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks tsikuraadiga.

Sumerid ja tsivilisatsiooni tekkimine

 Sumerite päritolu ja keeleline kuuluvus on teadmata — pole teada, kas nad olid esmaasukad või sisserändajad. Umbes 4000 aastat eKr hakati Mesopotaamia lõunaosas põldu harima. 4. aastatuhande lõpp eKr tähistab pronksiajaalgust. Sumerite Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmusid umbes 3500—3000 aastat eKr. Sumerid leiutasid ratta, potikedra ja õlle. Kultuur mõjutas kõige rohkem Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Sumeri keel asendus semiidi keelega, kuid semiidid võtsid üle religioossed kombetalitused, kirjanduse ja teaduse.

Sumeri linnriigid, Uruki ajajärk

Sumeri linnriikide ajastul moodustas linna keskus koos seda ümbritseva maapiirkonnaga linnriigi. Vt. Uruk, Ur, Umma, Lagaš, Kiš, Eridu, Nippur, Larsa. Igal linnal oli oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. Arvatavasti oli linnriikide tekkimise ajal kõrgeim võim preesterkonna käes ning hiljem koondus võim kuningale. Olid ka vabad kodanikud, kel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel. Linnriikide vahelised suhted olid sageli vaenulikud ning muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle. Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Umbes 2500 eKr Sumeri linnriigid hääbusid ja tekkisid suurriigid.

 Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri. Sumeri st lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla.

Mesopotaamia ajalugu pärast sumereid

Kaart Sumerist ja Elami kuningriigist (oranž) ning selle ümbruse aladest. Kaardil on Pärsia lahe ligikaudne ulatus pronksiaja.

• Varadünastiline periood 2900–2350 eKr ja valitseja legendaarne Assüüria kuningas Gilgameš u 2700 eKr
• Akadi riik 24. sajand eKr – 2150 eKr, mille rajajaks kuningas Sargon I Suur. Akadi riigi lagunemise järel, akadid jagunesid kahe riigi, Põhja-Mesopotaamias asunud Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias paiknenud Babüloonia vahel.
• 2150 eKr – 2065 eKr, Iraani aladelt Z̄āgrose mägedest pärinevate nomaadidest gutilaste ülemvõim (vt. Sumeri ajalugu#Guttide võim)
• Uus-Sumeri periood alates 2065 eKr– 3. Uri dünastia valitsemine ja semiidistunud sumerite linnriikide (Ur, Lagaš jt), (valitseja Gudea) eksistents
• Vana-Babüloonia riik – 18. sajand eKr, valitseja Hammurapi ning tema kuulus seadustekogu.
• Hetiidide riik, alates u. 1600 eKr
• Assüüria riik. 9.–7. sajand eKr. Kuningas Assurbanipal ja tema kiilkirjade kogu.
• Uus-Babüloonia riik 7. sajand eKr, Kuningas Nebukadnetsar II ning Paabeli torn.
• 539 eKr, Pärsia vallutas Babüloni ka Mesopotaamia

Aasia impeeriumid ca 600 a eKr: Lüüdia, Vana-Egiptus, Mesopotaamia-Babüloonia, Meedia, Pärsia impeeriumid

Kuningas, riigikorraldus ja sõjavägi

Kuningavõim oli absoluutne — kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim oli Jumalalt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus.

Mesopotaamia õiguskord

Hammurapi seadustetulba ülemine osa

1901. aastal leidsid prantsuse arheoloogid kuningas Hammurapi korraldusel püstitatud seadustetulba, mis asub tänapäeval Pariisis Louvre'i muuseumis. Iga süüteo puhul oli ette nähtud kindel karistus. Selle 282 paragrahvi püüdsid kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste, renditud varaga hooletu ümberkäimise, pettuse, nõiduse, perekondlike üleastumiste ja muude kuritegude eest. Kui süüdlane ja kannataja olid seisuse poolest võrdsed, siis rakendati "silm silma, hammas hamba vastu põhimõtet".

Religioon Mesopotaamias

Leidub mitmeid ühisjooni võrrelduna Egiptusega:

1. Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega.
2. Usk oli seotud riigivõimuga ehk valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast.

Esineb ka erinevusi:

1. Mesopotaamias ei olnud valitseja jumal, pigem vahetalitaja ehk ülempreester.
2. Seetõttu ei pööratud religioonis valitsejale nii suurt tähelepanu. Oli rahvapärasem.

Tähtsamad jumalad

Jumalad on sumeri päritolu ning kandunud edasi semiidide kaudu. Jumalad olid antropomorfsed, kujutati suguvõsana, inimestest eristas neid vaid vägevus ja surematus.
Panteoni tipus kolm meesjumalat:

1. Taevajumal, jumalate isa Anu.
2. Tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal Enlil. Esimene poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja.
3. Sügavuste isand Ea.

Tähtis osa oli ka taevakehadel:

1. Kuujumal Sin — vastutas kalendri eest.
2. Päikesejumal Šamaš — kaitses inimeste seadusi.

Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Usk oli pragmaatiline: Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt.