Stress on organismi pinge seisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mõjurite vastu.
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaalning vallanduvad stressihormoonid (näiteks kortisool), mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-veresoonkonnale. Stressihormoonid põhjustavad lihasepinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.
Teatud tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt.
Stressi teke:
Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne.
Stressisignaalideks on:
Pidev muretsemine,
Enda süüdistamine selle eest, et sa ei tee mitte midagi,
Tujust ära olemine, närvis või vihane olemine,
Ennast füüsiliselt halvasti tundmine (südamepekslemine, süda paha, peavalu vms)
Küünte närimine,
Teiste inimeste peale ärritumine,
Kiirustades söömine,
Liiga palju või liiga vähe söömine,
Asjade käest maha pillamine,
Enda liigse ärrituvuse, nutususe või tujukuse mitte märkamine.
Mis sind ärritab?
Kas sind ärritab...
... kui asjad ei laabu nii, nagu sa tahad?
... kui asjad kasvavad üle pea?
... kui jätad oma vajadused tagaplaanile ja arvestad vaid teiste inimeste soovidega?
... kui teised inimesed on sinust paremad või edukamad?
... kui teised inimesed on sinust halvemad või luuserid?
... kui õpetajad/tööandja(d) nõuavad asju, millega sa hakkama ei saa?
... kui bussid ei liigu graafiku järgi?
Mis sind veel ärritab?
Kirjuta see ülesse ja proovi see ära lahendada.
Kui ise ei suuda või ei oska, siis küsi abi proffessionsalidelt (psühholoogid).
Stressiga toimetuleku soovitused:
1. Maga piisavalt (8 tundi ööpäevas on parim, rohkem või vähem magamine võib väsimust ja stressi süvendada).
2. Ütle „Stopp“. Võra aeg maha, hinga 3 korda sügavalt sisse ja välja või loe 10-ni/100-ni/rahunemiseni, naerata, siruta käsi ja lõdvesta sõrmi, lõdvesta keha, käed ja jalad.
3. Jälgi oma mõtlemist ja suhtumist (ütle „ma ei suuda“ asemel „ma suudan“, „ma pean“ asemel „ma tahan, sest ma olen nii valinud“).
4. Küsi eneselt:
a) kas ma esitan endale liiga kõrgeid nõudmisi?
b) kas ma reageerin teatud olukordades üle?
c) kas ma alahindab või ülehindan ennast?
d) kas ma süüdistab end asjades, mille üle mul kontroll puudub?
e) kas ja kuidas mu hoiak mulle pingeid põhjustab?
5. Planeeri oma aega
a) Tee plaane ja pea neist kinni
b) järjesta asjad ja tegevused tähtsuse järgi
6. Hoolitse oma füüsilise vormi eest
a) Tee trenni, sõida rattaga või rulluiskudega või käi jala.
b) söö/toitu tervislikult
c) ole värskes õhus, Anna ajule hapnikku.
7. Puhka
a) võta aega üksinda olemiseks
b) tunnusta ja premeeri ennast meeldivate hetkedega (looduses, kontserdil, muusikat kuulates...)
c) lõdvestu, hinga rahulikult.
d) kui oskad - mediteeri! (Kui ei oska, siis vaata: LEONHARDI BLOGI: Budism ja Helid, meditatsioon, renessansi inimene)
Oluline:
Pea meeles: 10% sõltub sellest, mis minuga juhtub, ja 90% sellest, kuidas ma sellele reageerin.
Ära vihasta, imesta!
Meie tulemuslikkus sõltub otseselt sellest kui hästi me suudame keskenduda olulistele asjadele (mõtetele või tegevustele). Mida parem on inimese keskendumisvõime, seda suurem on efektiivsus ja parem tulemuslikkus. Samas on just meie keskendumisvõime see, mida on väga kerge häirida, segada ja rikkuda.
