Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

neljapäev, 15. aprill 2021

Eesti looduskaitse

Sissejuhatus

2017. aasta kevadsuvel asuti Tallinnas ühe olulise liiklussõlme – Haabersti ringristmiku – laiendamisele. Ehitust oli hädasti vaja selleks, et kaasajastada üht linna enamkasutatavat ristmikku – likvideerida igapäevased liiklusummikud ja vähendada avariide ohtu. Algasid ulatuslikud ehitustööd, mille käigus tuli laiendada sõiduteed, ehitada viadukte jpm. Ehitustööde käigus võeti maha ligi 800 puud, mis oli valus vaatepilt igaühele, kes elusloodusest vähegi hoolis. Osa linnaelanikest asus puude kaitsele, teine osa pooldas ehitustööde kiiret jätkumist, et liiklus koduteel korda saaks. Konflikt lahvatas siis, kui raietöö jõudis ligi saja-aastase hõberemmelgani. Puukaitsjad püstitasid remmelga ümber telklaagri ja valvasid puuhiidu nii öösel kui päeval. See mitme osapoolega lugu lõppes politsei sekkumisega. Puukaitsjad olid sunnitud taanduma ning puu saeti maha (joonis 4.3.5.1.).
Joonis 4.3.5.1. Hõberemmelga lugu
Selles peatükis püüame vastust otsida küsimustele: mis paneb inimest hoolima elusolendist enda kõrval kuni äärmuslike võtete kasutamiseni? Millised on riigi kohustused ja vahendid nii loodus- kui elukeskkonna kaitsel? Kuidas see kõik on kokku lepitud, korraldatud ja kirja pandud?

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
teate,
  • kust pärinevad looduskaitse eetilised alused;
  • millele tugineb Eesti keskkonnapoliitika;
  • millised on Eesti keskkonnapoliitika põhijooned olulistes valdkondades – jäätmekäitluses, veepoliitikas,  looduskaitses, keskkonnakorralduses jm;
  • kuidas keskkonnapoliitilised otsused väljenduvad meie igapäevaelus; 
oskate
  • senisest teadlikumalt langetada igapäevaeluga seotud otsuseid;
  • olla teadlik oma õigusest saada keskkonnainformatsiooni ning kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel.

Looduskaitse areng Eesti aladel läbi aegade

Eestlased kui loodusrahvas
Eestlased peavad end ajalooliselt loodusrahvaks. Enne laialdast ristiusustamist olid meie esivanemad taarausku. Nad uskusid looduse vägevusse, tunnetades end looduse osana ja loodusest sõltuvana. Tekkisid looduslikud pühapaigad, kus palvetati, annetati, ohverdati, küsiti nõu, raviti haigusi jpm. Pühapaikadeks võisid olla puud, metsatukad, kivid, allikad, jõed, järved, pangad jm (joonis 4.3.5.2.). Nende erilise staatuse tõttu rahva elus saab neid lugeda ka esimesteks looduskaitseobjektideks.
Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected
Slaid 1
New image
Joonis 4.3.5.2. Helme orjakivi


Valitsevate võimukandjate algatatud looduskaitse
Hiljem tegelesid omal moel looduskaitsega valitsejad, keda ajendas mure neile kuuluvate loodusrikkuste pärast. Nii näiteks kehtestati jahi- ja kalapüügipiirangud või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeelud linnade ja kindlustuste läheduses. 1297. aastal keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal.
Looduskaitse areng teadustegevuse tulemusena
Uus etapp looduskaitse ajaloos saabus 19. sajandil haridus- ja teadustegevuse tulemusena, mil hakati väärtustama erakordseid loodusobjekte ja -mälestisi.
Eesti looduskaitse algus 1910. aastal
Eesti looduskaitse alguseks loetakse 1910. aastat, mil August Toomi algatusel loodi Vaika saartel linnukaitseala.
Tänapäevane looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse hoidmise ja säilitamisega. Lisaks traditsioonilisele liigikaitsele ja elupaikade säilitamisele tähtsustab Eesti looduskaitse inimeste loodusteadlikkuse edendamist.
Eestis on võetud kaitse alla 18 % maismaast ja 31 % veealast. 2016. aasta lõpus oli Eestis kokku ligi 4000 kaitstavat loodusobjekti.
Kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele on kehtestatud kaitsekord.

Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse keskendub inimese elukeskkonna kaitsele. Keskkonnakaitse eesmärgiks on:
  • loodusvarade säästlik kasutamine;
  • keskkonna saastamise vähendamine;
  • loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
Eesti keskkonnapoliitika on vastavuses Euroopa Liidu keskkonnapoliitikaga. Keskkonnapoliitika tegevusvaldkonnad on näiteks jäätmekäitlus, veekaitse ja -kasutus, looduse mitmekesisuse kaitse, keskkonnakorraldus jm. Seega on keskkonnakaitse laiem mõiste kui looduskaitse, mille sisuks on loodusliku mitmekesisuse kaitse ja säilitamine.

Jäätmepoliitika

Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad jäätmeid.
Kõige targem on vältida jäätmete teket. Kui aga jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Lisaks on oluline vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, pöörates tähelepanu ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete kogumisele ning käitlemisele.
Kolm võtmesõna jäätmetega toimetulekuks on:
  • jäätmetekke vältimine
  • korduskasutamine
  • taaskasutamine

Jäätmehierarhia

Joonis 4.3.5.4. Jäätmehierarhia
Hierarhia põhimõtteks on viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikeseks. Eelistada tuleb hierarhia kõrgemal astmel olevaid lahendusi. Kõige olulisem on vältida jäätmete teket, järgmisel astmel on taaskasutamine. Jäätmete taaskasutusmoodused on korduskasutus (kasutatud toote uuesti kasutamine), materjalina ringlussevõtt, põletamine energia tootmiseks jms. Jäätmete prügilasse viimist loetakse hierarhias viimaseks lahenduseks ja seda tuleks vältida igal võimalikul viisil (joonis 4.3.5.4.).

Veepoliitika

Veepoliitika eesmärk on vee kõrge kvaliteedi saavutamine, veekogude hea seisund ja nende säästev kasutamine.
Veevarude otstarbekaks majandamiseks koostatakse veemajanduskava. Riigi territoorium jagatakse vesikondadeks nii, et lisaks merre suubuvatele jõgedele ja ojadele oleksid hõlmatud ka rannaveed ning põhjavesi. Eesti jaguneb kolmeks vesikonnaks: Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikond. Igale vesikonnale koostatakse veemajanduskavad

Looduse mitmekesisuse kaitse

Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika kohaselt kaitstakse haruldasi või ohustatud liike nende elupaikade või kasvukohatüüpide säilitamise kaudu. Sel eesmärgil luuakse kõikides liikmesriikides hoiualad, mis moodustavad üle-euroopalise Natura 2000 võrgustiku.
Õiguslikult põhineb Natura võrgustiku loomine kahel Euroopa Liidu seadusel ehk direktiivil – linnudirektiivil ja loodusdirektiivil. Linnudirektiiv kaitseb linde, loodusdirektiivi ülesandeks on kaitsta looma- ja taimeliike, nende elupaiku ja kasvukohti. Loodusdirektiivis on kirja pandud ka Natura võrgustiku põhimõtted ja sisu.

Keskkonnakorraldus

Euroopalik suhtumine ettevõttesse hindab toodangu kvaliteedi kõrval ka seda, kuidas toode on valminud, kuidas see mõjutab keskkonda ja kuidas mõjutavad keskkonda tootjad ise. Seejuures on oluline töökeskkond, selle otstarbekas korraldus ja ka töötervishoid.
Ettevõtte juhtimisel pööratakse tähelepanu ka keskkonnateemadele jälgides tootmise vastavust keskkonnanõuetele ja kogu organisatsiooni mõju keskkonnale. Sel moel on keskkonnateema seotud nii ettevõtte igapäevaelu kui tulevikuga, keskkonnaaspekte arvestatakse juba tegevuste planeerimisel.

Avalikkuse osalemine keskkonnaotsuste langetamisel

Avalikkusel on tähtis roll keskkonnapoliitika kujundamisel, sealhulgas seaduste loomisel. Oluliste keskkonnaotsuste tegemisel tuleb kaasata kõiki huvilisi - elanikke, eksperte, huvigruppe, organisatsioone, riigiasutusi jpt. Neid elanikke, keda ettevõtmine vahetult mõjutab (näiteks suurehitus koduasulas), tuleb informeerida otseselt ning kutsuda neid projekti avalikele aruteludele.
Iga olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisel (ehitus, kaevandamine jms.) tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Hindamise käigus uuritakse võimalikult laialt kavandatava tegevuse mõju loodus- ja elukeskkonnale: kuidas tegevus mõjutab vee ja õhu kvaliteeti, elanike elukvaliteeti (nt müra), kohalikku elusloodust jpm. Selgitatakse välja tegevuse mistahes negatiivne mõju ja pakutakse välja viisid, kuidas seda vältida või leevendada. Lõpuks otsustatakse, kas projekti on üldse mõistlik ellu viia. Vajadusel arvestatakse ettevaatuse printsiipi. Avalikkusel on õigus tutvuda keskkonnamõju hindamise plaani ja tulemustega.
Oluline on inimesi teavitada ja kaasata ettevõtmise võimalikult varases alguses. Osalejad omakorda peavad teadma seadusega kehtestatud tähtaegu sekkumiseks. Oskamatu teavitamine on sageli konfliktide põhjuseks ja avalikkuse esindajate hiline protest jääb tulemusteta.

Kokkuvõte

Looduskaitse eetilised alused tulenevad inimese põlisest seotusest loodusega ning enda tunnetamisest selle osana.
Kui looduskaitse kaitseb looduslikku mitmekesisust, siis keskkonnakaitse teemaks on inimese elukeskkond.
Eesti kui Euroopa Liidu ühe liikmesriigi keskkonnapoliitika lähtub Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast. Selle olulisemad tegevusvaldkonnad on jäätmekäitlus, veekaitse- ja kasutus, looduse mitmekesisuse kaitse, keskkonnakorraldus jpm.
Jäätmepoliitikas on oluline vähendada jäätmete teket, veepoliitika aluseks on vesikondadele põhinev veemajandus ja kaitse. Keskkonnateemad on saanud ka ettevõtete juhtimise osaks. Toodangu kvaliteedi kõrval hinnatakse ka seda, kuidas tootmine ja toode mõjutavad keskkonda ja kuidas mõjutavad keskkonda töötajad ise.
Igaühel on õigus saada keskkonnainformatsiooni ja seista oma elukeskkonna kvaliteedi eest.