Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

esmaspäev, 27. mai 2019

Stress

Stress on organismi pinge seisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mõjurite vastu.
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaalning vallanduvad stressihormoonid (näiteks kortisool), mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-veresoonkonnale. Stressihormoonid põhjustavad lihasepinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.

Teatud tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt.
Stressi teke:

Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne.

Stressisignaalideks on:

Pidev muretsemine, 

Enda süüdistamine selle eest, et sa ei tee mitte midagi,

Tujust ära olemine, närvis või vihane olemine,

Ennast füüsiliselt halvasti tundmine (südamepekslemine, süda paha, peavalu vms)

Küünte närimine,

Teiste inimeste peale ärritumine,

Kiirustades söömine,

Liiga palju või liiga vähe söömine,

Asjade käest maha pillamine,

Enda liigse ärrituvuse, nutususe või tujukuse mitte märkamine.

Mis sind ärritab?

Kas sind ärritab...

... kui asjad ei laabu nii, nagu sa tahad?

... kui asjad kasvavad üle pea?

... kui jätad oma vajadused tagaplaanile ja arvestad vaid teiste inimeste soovidega?

... kui teised inimesed on sinust paremad või edukamad?

... kui teised inimesed on sinust halvemad või luuserid?

... kui õpetajad/tööandja(d) nõuavad asju, millega sa hakkama ei saa?

... kui bussid ei liigu graafiku järgi?

Mis sind veel ärritab?

Kirjuta see ülesse ja proovi see ära lahendada.

Kui ise ei suuda või ei oska, siis küsi abi proffessionsalidelt (psühholoogid).

Stressiga toimetuleku soovitused:

1. Maga piisavalt (8 tundi ööpäevas on parim, rohkem või vähem magamine võib väsimust ja stressi süvendada).

2. Ütle „Stopp“. Võra aeg maha, hinga 3 korda sügavalt sisse ja välja või loe 10-ni/100-ni/rahunemiseni, naerata, siruta käsi ja lõdvesta sõrmi, lõdvesta keha, käed ja jalad.

3. Jälgi oma mõtlemist ja suhtumist (ütle „ma ei suuda“ asemel „ma suudan“, „ma pean“ asemel „ma tahan, sest ma olen nii valinud“).

4. Küsi eneselt:

a) kas ma esitan endale liiga kõrgeid nõudmisi?

b) kas ma reageerin teatud olukordades üle?

c) kas ma alahindab või ülehindan ennast?

d) kas ma süüdistab end asjades, mille üle mul kontroll puudub?

e) kas ja kuidas mu hoiak mulle pingeid põhjustab?

5. Planeeri oma aega

a) Tee plaane ja pea neist kinni

b) järjesta asjad ja tegevused tähtsuse järgi

6. Hoolitse oma füüsilise vormi eest

a) Tee trenni, sõida rattaga või rulluiskudega või käi jala.

b) söö/toitu tervislikult

c) ole värskes õhus, Anna ajule hapnikku.

7. Puhka

a) võta aega üksinda olemiseks

b) tunnusta ja premeeri ennast meeldivate hetkedega (looduses, kontserdil, muusikat kuulates...)

c) lõdvestu, hinga rahulikult.

d) kui oskad - mediteeri! (Kui ei oska, siis vaata: LEONHARDI BLOGI: Budism ja Helid, meditatsioon, renessansi inimene)

Oluline:

Pea meeles: 10% sõltub sellest, mis minuga juhtub, ja 90% sellest, kuidas ma sellele reageerin.

Ära vihasta, imesta!

Meie tulemuslikkus sõltub otseselt sellest kui hästi me suudame keskenduda olulistele asjadele (mõtetele või tegevustele). Mida parem on inimese keskendumisvõime, seda suurem on efektiivsus ja parem tulemuslikkus. Samas on just meie keskendumisvõime see, mida on väga kerge häirida, segada ja rikkuda.

teisipäev, 21. mai 2019

Enese ettevalmistamine õppimiseks

Kuidas ennast õppimiseks ette valmistada: (ajurünnak):
Enda õppimiseks ettevalmistamine ajurünnaku tegemise kaudu. See koosneb kolmest osast:
1. osa:
Erilised hetked koolis ehk toome head tunded õppimisse:
1. Üks minu elu erilistest hetkedest oli siis, kui...
2. See tekitas minus tunde, et...
3. Teine minu elu erilistest hetkedest oli siis, kui...
4. See tekitas minus tunde, et...
5. Üks eriline hetk, mis meenub koolist, oli see, kui...
6. See tekitas minus tunde, et...
2. osa:
Tulevikku vaatamine:
1. Mida ma ootan oma elult?
Eelduseks on, et...
2. Mida ma ootan oma perelt?
Eelduseks on, et...
3. Mida ma ootan/ootasin oma koolilt?
Eelduseks on, et...
4. Mida ma ootan/ootasin oma (tulevaselt) töölt?
Eelduseks on/oli, et...
3. osa:
Varjatud potentsiaal:
Igaühel on sees varjatud potentsiaal. Mitte keegi ei kasuta oma ajumahtu 100%, täielikult ära. Vastupidi inimesed kasutavad tavaliselt oma ajumahust umbes 5-10%
Lisaks on teada, et enamus inimesi kasutab üksnes murdosa oma aju kognitiivsest potentsiaalist (sõltumata aktiivsete neuronite hulgast).
ORIENTEERITUS EDULE, POSITIIVSED ENESESISENDUSED JA EDULAUSED:
1. Kes ei tee midagi, ei tee ka vigu
2. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest
3. Igaüks on oma õnne sepp
4. Pole vahet, kas suudate või mitte, tõenäoliselt on teil mõlemal juhul õigus.
5. Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks.
6. Meie homne on meie enda teha.
7. Nii nagu sõbrad, nii ka sina.
8. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
9. Rikas on see inimene, kes on palju õppinud.
10. Laisa tööpäev on rikka homne.

Grupitöö

Mõistlik suhtumine grupitöösse:
- Rühm toetab ning loob mõttekaasluse.
- Avatud ühiskond algab avatud inimesest ja avatud mõtteviisist.
- Inimest õpib tundma vaid siis kui ta on avatud.
- Endassesulgunud inimene on nagu umbekasvanud tiik, mille vesi tikub roiskuma.
- Endaga töötav inimene elab välja oma tunded, painavad minevikupildid ja hirmud.
- Rühmaliikmed sõlmivad justkui lepingu — normaalne on see, kui räägitu jääb nende vahele.
- Rühmatöö aitab tihtipeale näiteks võtta vastu otsuse, mida inimene seni pole söendanud teha. Oma nõrkade ja tugevate külgede tajumine aitab luua tervemaid suhteid.
- Teistest lugupidamine saab alguse eneseväärikustundest.
- Seni tegeleb endaga rohkem naissoo esindajad. Mehed lahendavad oma probleeme destruktiivselt - Ikka põgenedes probleemide eest - joob ennast täis (kui on vähe raha), sõidab kanaari saartele (kui on palju raha) jne...
Kõik saab alguse tööst iseendaga, näiteks oma ajakasutuse analüüsist.
Millele kulub mu aeg? Mis on mulle tähtis?
Oskus kasutada oma aega ja võimeid on eeldus uue stsenaariumi kirjutamiseks ning oma eesmärkide suunas liikumiseks. Kuid tempo ja sammu pikkus jääb igaühe enda teha.
Toimetuleku, käitumise määravad eluhoiakud.
Eesmärk on ju kujundada oma elu oma tahtmist mööda ja kuna otsustus kujuneb läbi vastutuse, siis järelikult tuleb ka vastutada oma elukäigu eest.
Igaüks omandab elus teatud rollid.
Oluline on teada, milline neist inimeses domineerib.
„Ohver“ - Midagi ei sõltu minust. Kõik teised (sõbrad, abikaasa, valitsus jne...) on pahad ja peavad muutuma. „Mina ei suuda midagi“ (Oh ma vaeseke!) - On sellise inimese eluhoiak.
Päästja” - On alati kena ja abivalmis, teisi toetav. „Mulle lihtsalt meeldib teiste eest hoolitsemine. Ainult nii tunnen end tõeliselt hästi“, kinnitab niisuguse eluhoiakuga inimene enesele.
„Tagakiusaja“ - Süüdistab kaaslast, kes tema arvates käitub, tunneb ja mõtleb valesti. „Mina tean, kuidas on õige“, arvab ta.
Sageli koonduvad need hoiakud püsivaks rolliks, sest inimene otsib turvalisust ja kardab muutusi.

esmaspäev, 20. mai 2019

Tarkuseterad

Tarkuseterad filmi „Rahumeelne sõdalane“ („Peaceful Warrior“) teemal. Need ei pruugi tõele vastata.
5-1:
5. Sõdalane ei loobu sellest, mida ta armastab. Ta leiab armastust selles, mida ta teeb.
4. Alati toimub midagi me ümber. Mõtted sinu peas hoiavad sind eemale sellest ainukesest olulisest asjast — sellestsamast hetkest siin. Siin ja praegu. Ja kui sa oled tõesti just siin, praeguses hetkes, hakkad ise ka imestama, mida kõike sa teha suudad ja kui hästi sa seda teed.
3. Inimesed, keda on kõige raskem armastada, on need, kes seda ilmselt kõige rohkem vajavad.
2. Ei ole olemas alustamist ega lõpetamist, on ainult tegutsemine.
1. Alati toimub midagi. Ei ole olemas tavalisi hetki.
Teised:
- Teadmine ei ole sama, mis tarkus. Tarkus tuleb läbi tegemise.
- Sa võid ära elada kogu elu ilma, et kunagi ärkvel oleksid.
- Inimesed kardavad seda, mis nende sees on, kuid see on ainus koht, kust nad saavad leida seda, mida nad vajavad.
- Sa ei ole see, mida sa mõtled. Aju on vaid reflektoorne organ. Ta reageerib kõigele. Täidab su pea miljoni suvalise mõttega päevas. Need üksikud mõtted peegeldavad sinu olemust sama palju kui tedretähn sinu ninal.
- Vahel on tarvis aru kaotada selleks, et mõistusele tulla.
- Sõdalase esimene äratundmine - mitte teadmine.
- Mida teha siis, kui sa ei saa teha seda, mille jaoks sa sündinud oled? Vastused leiad enda sisemusest.
- Pahameel, viha, vägivald - see kõik on ainult hirm.
- Kaoseteooria peab paika, ainult et kaos ei ole üldse kaootiline

teisipäev, 14. mai 2019

Inimese värv

Tähelepanu tegemist pole teaduslikult kinnitatud faktiga. See on astroloogia.
Nii nagu muusikal on värv, nii on idamaade filosoofia põhjal ka inimestel värv. See, mis värv sul on pannakse paika sünnikuu põhjal. (Neid värve võib olla rohkem kui 12) Minu värv on sinine.
Värv on füüsikalised mõttes laine (teatav lainepikkus ja ka heli) vastava lainepikkuse ja vibratsiooniga.
Sellesama vibratsiooniga mõjutab värv inimese või muu looma rakutegevust.
Erinevate planeetide kombinatsioonide ajal sündinud inimesi mõjutavad värvide vibratsioonid erinevalt.
Seega on leitud, et on võimalik sünnidaatumi abil välja arvestada inimest kõige enam toetav/aitav värv.
Sellega võib arvestada näiteks siis, kui on tarvis teha midagi olulist - esineda, kokkuleppeid sõlmida, interjööri planeerida või valida, tervislikku seisundit parandada ja muud.
Minu värv:
Minu värv on sinine.
Sinine - „Vete sügavus" (ka taevas). Esmane värv, esmane vibratsioon (nõrgeim), mis tekkis planeedile Maa - ookeani. Noot „Do (C)“. Sinisena mõjub nii õhk, vesi, taevas.
Need inimesed on tavaliselt introverdid, elavad sissepoole. Nii ka mina.
Sinine värv on rahustav, alandab vererõhku, isegi palavikku (haiglates on pesu enamasti sinist värvi).
Soodustab und. Kaitseb südant. Mõjutab kurku ja näo alaosa. Edendab kasvu. Võib häirida vereringet.
Sinine on jahe, rahulik, uinutav, inspireeriv (kirjandite kirjutamise aegu on hea, kui keegi kannab ruumis sinist).
Sinise heledad toonid on värskendavad, vaimsust väljatoovad.
Tumesinine mõjutab niinimetatud kolmandat silma, võimaldab märgata ja tunnetada tabamatut. Suurendab empaatiavõimet, hingelisust. Teravdab intuitsiooni. Võib tekitada ka nukrust, endasse süüvimist.
On meelerahu ja truuduse värv.
Tumesinise tasakaalustamiseks võiks kasutada kollast, et ei oleks igavust, kitsarinnalisust.

Eelistatud õpistiilid

Tegutseja (mina):
Tegutsejad sukelduvad ennastunustavalt uutesse kogemustesse. Nad on avatud mõtlemisega, ei ole skeptilised ja see teeb nad entusiastlikuks kõige uue suhtes. Nende päevad on täis tegutsemist. Nad lahendavad probleeme ajurünnaku abil. Kui üks tegevus neid enam ei köida, otsivad nad juba järgmist. Nende tegevus edeneb uute kogemuste ja väljakutsete toel kuid neid tüütab rakendamine ja pikaajaline täiendamine. Nad on seltskondlikud inimesed, kes kaasavad ka teisi, kuid püüavad pidevalt olla tegevuse keskpunktis.
Pragmaatik (mina):
Pragmaatikud on valmis proovima ideesid, teooriaid ja tehnikaid, et näha, kas  need töötavad praktikas. Nad otsivad positiivselt uusi ideesid ja eksperimenteerivad esimesel võimalusel nende rakendamisega. Neile meeldib kiirelt asja kallale asuda ja tegutseda kiiresti ja kindlalt neid huvitavate ideedega. Nad kalduvad olema olema kannatamatud targutamise ja tulemusteta diskussiooni puhul. Nad suhtuvad probleemidesse ja võimalustesse kui väljakutsetesse. Nende filosoofia on „Alati on parem viis" ja „Kui see töötab, siis on see hea“.
Peegeldaja:
Peegeldajatele meeldib astuda sammuke tagasi ja mõtiskleda kogemuste üle ning vaadelda neid mitmest erinevast kandist. Nad koguvad andmeid ja eelistavad enne otsustamist põhjalikult järele mõelda. Nende filosoofia on ettevaatlik. Nad on mõtlikud inimesed, kes võtavad arvesse kõik vaatenurgad ja tagajärjed. Nad eelistavad koosolekutel võtta tagumised istekohad. Nad kalduvad hoidma madalat profiili. Kui nad tegutsevad, siis võtavad nad arvesse nii mineviku, kui oleviku ja nii enda kui teiste tähelepanekud.
Teoreetik:
Teoreetikud kohandavad ja integreerivad tähelepanekud keerukateks kuid loogilisteks veenvateks teooriateks. Nad mõtlevad probleemid läbi vertikaalsel, samm-sammulisel loogilisel viisil. Nad kalduvad olema perfektsionismid, kes ei puhka rahulikult enne, kui asjad on korras ja sobivad mõistuspärasesse skeemi. Neile meeldib analüüsida ja sünteesida. Nende filosoofia hindab ratsionaalsust ja loogikat. „Kui see on loogiline, siis on see hea“. Nad kalduvad olema kõrvaltvaatajad, analüütilised ja pühendunud ratsionaalsele objektiivsusele, mitte subjektiivsusele või mitmetähenduslikule.

Multiintelligentsused abiks õppimisel

Lingvistiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Sõnadega seotud tegevused, näiteks kirjutamine, lugemine
elukutse, amet: kirjanik, luuletaja
Õppimisvõtted:
Tee informatsioonist oma sõnadega kokkuvõte. Tee loetelu võtmesõnadest. Koosta enese testimiseks küsimused, millele saab vastata jah/ei
Loogilis-matemaatiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Loogilist mõtlemist nõudvate probleemide lahendamine, arvud
elukutse, amet: teadlane
Õppimisvõtted:
Kasuta kategooriatesse liigitamist ja loetelude koostamist. Otsi mudeleid, jadasid, järjekordi. Koosta skeeme ja/või mõttekaarte.
Visuaal-ruumiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Visuaalne informatsioon, pildid, kujundid
elukutse, amet: arhidekt, kunstnik
Õppimisvõtted:
Tee mõttekaart. Joonista info põhjal poster. Vaata antud teemal videot.
Muusikalis-rütmiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Helide ja rütmiga seotud tegevused: helilooja
Õppimisvõtted:
Vali õppimiseks sobiv taustamuusika. Püüa õpitavat materjali valjusti lugeda, läbi laulda või panna luulevormi.
Kehalis-kineetiline intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Liikumise või millegi füüsilise tegelemisega seotud tegevused: sportlane (jalgpallur, jooksja jne...)
Õppimisvõtted:
Kasuta märkmepabereid vajaliku info üleskirjutamiseks (paiguta pabereid ümber, sega, võta üks sedel ära ja püüa arvata, milline info on puudu)
Interpersonaalne Intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Hea suhtlemis- ja juhtimisoskus, empaatia:
õpetaja
Õppimisvõtted:
Jaga kellegagi oma ideid, leia õpingukaaslane või loo õpirühm.
Õpeta materjali kellelegi teisele.
Esita õpingukaaslastega vastakuti üksteisele küsimusi, aruta, vaidle.
Intrapersonaalne intelligentsus:
Võime või eeldus, elukutse:
Sõltumatus, eneseteadvus. Võime mõista ennast ja oma mõtteid. Teadlane.
Õppimisvõtted:
Seosta uut infot oma isikliku või perekondliku kogemusega. Kirjuta üles teemaga seonduvad olulised küsimused.

Kehalis-kineetilise Intelligentsuse kasutamine ja arendamine

Kuna minul oli eelistatud intelligentsustüüpe kaks (2) ja teiseks oli Kehalis-kineetiline intelligentsus, siis sain ma ka selle Intelligentsustüübi arendamise kohta materjali.
Kehalis-kineetilise Intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 134):
1. Kirjutage ja kandke ette sketše või improvisatsioonilisi lugusid, mis illustreerivad mõnd momenti teie õpingutes.
2. Lugege jooga tai chi ja teiste lõdvestamis- ja mediteerimistehnikate kohta.
3. Õppige žongleerimist (suurepärane harjutus ajule).
4. Mõelge välja niinimetatud soojendusharjutused õppimise alustamiseks.
5. Muutke informatsioon füüsiliseks liikumiseks, nii nagu lastelauludega kaasnevad vastavad liigutused.
6. Püüdke käsi kasutamata kellelegi teed juhatada.
7. Õppige erinevaid tantsustiile ja nendega seonduvaid tavasid.
8. Tegelege mõne spordialaga, mis nõuab osavust või graatsilisi ja kontrollitud liigutusi.
9. Mängige kiiret reaktsiooni nõudvaid arvutimänge.
10. Tegelege käsitöö, keraamika, aianduse, õmblemise või mõne muu tegevusega, kus te midagi oma kätega valmistate.
Õppimisel kehalis-kineetilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
- Külastage õpitava teemaga seotud muuseume ja paiku
- Kasutage märkmepabereid vajaliku info üleskirjutamiseks (neid pabereid omavahel ümber paigutades ja segades võtke pimesi üks sedel ja seejärel püüdke arvata, milline info on puudu).
- Mõelge välja liikumisega seotud mänge, sõnamänge jms.

Ekstistentsiaalse Intelligentsuse kasutamine ja arendamine

Kunas mina sain Intelligentsustüübi testis Ekstentsiaalse intelligentsuse väga hea tulemuse, siis ma sain lehe, mille pealt saab seda arendada. Ning nüüd ma otsustasin seda jagada:
Eksistentsiaalse intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 138):
1. Lugege pühakirju, kus käsitletakse hingelisi ja eksistentsiaalseid küsimusi.
2. Õppige mediteerima. (mul tehtud)
3. Vaadake moraalse ja eksistentsiaalse sisuga filme - „Jeesus Naatsaretist“ jne.
4. Lugege eksistentsiaalseid teemasid käsitlevate kirjanike luuletusi ja esseesid.
5. Kuulake muusikat, mis peaks tekitama sügavaid spirituaalseid tundeid.
6. Kirjutage üles eksistentsiaalsed küsimused, mis teil tekivad, näiteks „Kus ma olin enne sündi?“ jne.
7. Lugege suurte mõtlejate elulugusid või kokkuvõtteid nende elust.
8. Kutsuge oma tõekspidamistest rääkima erinevate usundite esindajaid.
9. Vaadake tunnustatud kunstiteoseid, mis kujutavad elu, surma, eksistentsi ja hingelisust.
10. Koguge infot uuemate ideede kohta kosmoloogia ja universumi olemuse vallast.

- Õppimisel eksistentsiaalse intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 76):
Vaadake õpitava valdkonnaga seonduvaid filme, milles käsitletakse kõlbelise ja hingeelu puudutavaid teemasid.
- Külastage kirikuid, templeid, mošeesid ja teisi religiooniga seotud kohti.
- Koguge koopiaid või postkaarte antud teemaga seotud kunstitöödest, mis väljendavad religioosseid teemasid või on suunatud mingi usulise aspekti käsitlemisele.

Multiintelligentsused

See osa pärineb 2016. aastast (vt. ka Intelligentsus ja selle mõõtmine), kui ma õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses Pagariks. See pärineb õpioskuste ainest.
Ma kirjutan nüüd siia testi. See, kes tahab seda testi teha kirjutage iga väite ette, mis sinu kohta käib 1, ja nende ette, mis sinu  kohta ei käi tõmba — või ära kirjuta midagi. 1 või - tõmbamine peab käima kiiresti, koheselt esimese mõtte pealt. Kauaks ei tohi mõtlema jääda. Lõpuks pange KOKKU reale kirja selle osa lõppsumma. Jätke meelde, et KÕIGIL ON OLEMAS KÕIK INTELLIGENTSUSED JA KÕIGIL ON VÕIMALIK NEID ARENDADA.
Multiintelligentsuse Test:
Esimene osa
_ Mulle meeldib aias töötada
_ Ma arvan, et rahvusparkide ja looduskaitsealade säilitamine on tähtis
_ Mulle meeldib asju ühiste joonte/omaduste alusel rühmitada
_ Keskkonnaprobleemid on minu jaoks olulised.
_ Klassifitseerimine aitab mul uut informatsiooni paremini mõista
_ Asjade tähtsuse järgi järjestamine on otstarbekas
_ Loomad on minu elus tähtsal kohal
_ Minu kodus sorteeritakse prügi ja korduvkasutatavad asjad realiseeritakse
_ Mulle meeldib õppida bioloogiat, botaanikat ja zooloogiat
_ Ma saan hästi aru ka peenetest tähendusvarjunditest/peensustest
_ Esimene osa KOKKU

Teine osa
_ Mulle jäävad asjad meelde, kui ma panen nad riimi
_ Rütmis liikumine on minu jaoks lihtne
_ Ma märkan mudeleid/ sarnaseid mustreid
_ Ma keskendun mürale ja helidele
_ Mulle meeldib teha muusikat
_ Ma tajun luuletustes riimi ja rütmi
_ Keskendumine on minu jaoks raskendatud, kui taustal on müra
_ Loodushäälte kuulamine on väga lõdvestav
_ Muusikalid köidavad mind rohkem kui sõnalavastused
_ Laulusõnade meeldejätmine on minu jaoks lihtne
_ Teine osa KOKKU

Kolmas osa
_ Mind tuntakse kui korralikku ja korraarmastajat inimest
_ Sammhaaval antud tööjuhised on mulle suureks abiks
_ Probleemidele lahenduste leidmine on minu jaoks lihtne
_ Lohakad inimesed viivad mind kergesti endast välja
_ Ma oskan hästi peast arvutada
_ Mõistatused ja loogikaülesanded on huvitavad
_ Ma ei saa alustada tegevust enne kui kõik asjad on teada ja paigas
_ Asjade loogiline ülesehitus on väga oluline
_ Mulle meeldib korda teha asju/süsteemi, mis korralikult ei funktsioneeri
_ Asjad peavad olema mõistusepärased ja seletatavad, vastasel juhul muutub ma rahulolematuks
_ Kolmas osa KOKKU

Neljas osa
_ Minu jaoks on oluline aru saada, mis on minu roll kogu tegevuses
_ Mulle meeldib elu üle arutleda
_ Usuküsimused ja maailma asjad on minu jaoks tähtsad
_ Mulle meeldib kunst
_ Vaimsed mõtisklused ja mediteerimisharjutused on nauditavad
_ Mulle meeldib reisida ja käia looduskaunites kohtades
_ Mulle meeldib filosoofide mõtteid ja kirjutisi lugeda
_ Uute asjade õppimine on lihtsam, kui näen nende seotust praktikaga ja reaalseid võimalusi uut teadmist kasutada
_ Mind huvitab, kas teistel planeetidele on elu
_ Minu jaoks on olulised sidemed teiste inimestega ja uute ideedega tutvumine
_ Neljas osa KOKKU

Viies osa
_ Ma õpin kõige paremini teistega suheldes
_ Mulle meeldib lobiseda ja tõsiselt arutleda
_ Mida rohkem inimesi, seda parem
_ Ma olen tihtipeale oma kaaslaste seas juhirollis
_ Minu jaoks on suhted olulisemad kui saavutused ja põhimõtted
_ Mulle meeldib õppida rühmas
_ Ma olen „meeskonnamängija“
_ Sõbrad on väga tähtsal kohal minu elus
_ Ma kuulun enam kui kolme klubisse, ühendusse, organisatsiooni
_ Mulle ei meeldi üksinda töötada
_ Viies osa KOKKU

Kuues osa
_ Ma õpin siis, kui ma saan selle läbi teha
_ Mulle meeldib oma kätega asju valmistada
_ Sport on osa minu elust
_ Ma kasutan kõneledes palju žeste ja kehakeelt
_ Ette näitamine on parem kui seletamine
_ Mulle meeldib tantsida
_ Mulle meeldib tegutseda tööriistade ja masinatega
_ Tegevusetus väsitab mind rohkem kui tegutsemine
_ Praktilised tegevused on nauditavad
_ Ma elan aktiivset elu
_ Kuues osa KOKKU

Seitsmes osa
_ Mind huvitavad võõrkeeled
_ Mulle meeldib lugeda raamatuid, ajakirju ja netilehekülgi
_ Ma pean päevikut
_ Mulle meeldivad väga ristsõnad ja muud sõnamängud
_ Märkmete tegemine aitab mul asju meelde jätta ja neist aru saada
_ Ma olen hea kirjasõber - vastan kirjadele ja meilidele meelsasti ja pikalt.
_ Minu jaoks on lihtne selgitada oma ideid teistele
_ Mulle meeldib väga kirjutada
_ Sõnamängud, segipaisatud tähed ja „killud" meeldivad mulle
_ Ma naudin avalikku esinemist ja arutlustes osalemist
_ Seitsmes osa KOKKU

Kaheksas osa
_ Minu hoiak mõjutab seda, kuidas ma õpin
_ Mulle meeldib osaleda projektides, mis on suunatud teiste abistamisele
_ Mul on kindlad vaated sellele, mis on õige, mis vale, ja omad väärtused
_ Kõige paremini õpin ma siis, kui mul tekib emotsionaalne seos õpitavaga
_ Õiglus on minu jaoks esmatähtis
_ Sotsiaalsed probleemid pakuvad mulle huvi
_ Üksinda töötamine võib olla sama produktiivne kui töötamine rühmas
_ Ma pean teadma, miks ma ühte või teist asja tegema pean enne tegutsema hakkamist
_ Kui ma millegisse usun, siis panustanud ma hulga rohkem selle tegemisse
_ Mul on soov võidelda selle nimel, et asju/olukordi parandada
_ Kaheksas osa KOKKU

Üheksas osa
_ Ma suudan asju silme ette manada
_ Mööbli ümbertõstmine ja remont on vahvad tegevused
_ Mulle meeldib joonistada, sirgeldada, maalida, kleepida, jne...
_ Mulle on paremini mõistetavad graafilisel kujul esitatud (tabelid, graafikud, jne) asjad ja nii jäävad nad mulle ka paremini meelde
_ Mulle meeldib igasugune meelelahutuslik meedia (filmid, videod jms)
_ Mulle meeldib informatsiooni meelde jätta graafilisel kujul (näit. graafikuna)
_ Muusikavideo võib panna mind laulu rohkem hindama
_ Kui ma pean midagi meelde tuletama, manan silme ette pilte
_ Ma olen hea kaardilugeja
_ Kolmemõõtmelised (3D) mängud on huvitavad
_ Üheksas osa KOKKU
Kokkuvõte:
Nüüd arvutage iga osa tulemuste protsent
Sinu Punktide arv (ühes osas) * max punktide arv (ühes osas)/ 100
1. osa: Looduslik-loomulik intelligentsus
2. osa: Muusikalis-loogiline intelligentsus
3. osa: Loogilis-matemaatiline intelligentsus
4. osa: Ekstistentsiaalne intelligentsus
5. osa: Interpersonaalne intelligentsus
6. osa: Kehalis-kineetiline intelligentsus
7. osa: Lingvistiline intelligentsus
8. osa: Intrapersonaalne intelligentsus
9. osa Visuaal-ruumiline intelligentsus
Oluline info: Jätke meelde:
- Kõigil on kõik intelligentsused olemas
- Intelligentsusi saab arendada!
- Praegu kirjapandu peegeldab vaid hetkeolukorda, seda võib muuta ja seda on võimalik muuta.
- Intelligentsused pole mõeldud sildistamiseks vaid julgustavad Sind ennast paremini tundma õppima ja oma tugevusi maksimaalselt ära kasutama!

esmaspäev, 13. mai 2019

Õpioskuste raames kohtumiste eesmärgid

See teema on pärit 2016. aastast, kui ma Tartu Kutsehariduskeskuses Pagariks õppisin. Õpioskuste aine materjal.
Õpioskuste raames kohtumiste eesmärgid:
- saada mõnusalt tuttavaks
- kergemini taluda erinevusi eelnenud ja uute kogemuste/teadmiste/tõekspidamiste vahel ja tulla toime sellega, mida järgnev elu kaasa toob.
- teadvustada motivatsiooni õpinguteks kutsekoolis, erialal
- teadvustada oma tugevamad ja nõrgemad küljed.
- teadvustada ennast kui õpilast ja oma vastutust õppeprotsessis.
- suuta seada endale realistlikke eesmärke ja analüüsida selles suunas liikumist.
- tajuda aja planeerimise vajalikkust ja planeerida oma õpinguid/tegevusi
- analüüsida oma edu ja ebaedu põhjuseid ja sellest lähtuvalt tegutseda
- omandada oskusi ja teadmisi, mis aitavad alustatud õpingutega/tegevustega toime tulla (enamarenenud andelaad ehk multiintelligentsus, õpistiil, abi/nõu küsimine, kogemuste hindamine/kogumine, koostöö, emotsioonide juhtimine, suhtlemisoskus, eneseväljendamine, kuulamine jm.)

Õpioskused

Algus:
See teema pärineb 2016. aastast õpioskuste ainest. Tollel aastal käisin ma Tartu Kutsehariduskeskuses, kus ma õppisin pagariks. Õpe toimus ühe aasta (2016-2017).
ÜKSKI MEIST POLE NII TUGEV, ET TA EI VAJAKS KAASINIMESTE MÕISTMIST JA TOETUST NING ÜKSKI MEIST POLE NII NÕRK, ET TA EI SUUDAKS OLLA TEISTELE TOEKS!
HEADUST JA ARMASTUST ON MEILE KÕIGILE VAJA.
Mooduli rakenduskava:
SIHTRÜHM: 3.-4. tase
Õppevorm: statsionaarne-koolipõhine õpe
Mooduli nr: 6224
Mooduli nimetus: õpioskuste kujundamine
Mooduli maht 2 EKAP
Alustamisnõuded: puuduvad
Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu.
Auditoorseid tunde sealhulgas lõimitud üldaineid: 40t
Iseseisva töö tunde sealhulgas lõimitud üldaineid: 12t
Õpiväljund 1:
Analüüsib ennast kui õppijat ning teab, kust leida vajaduse korral nõu, teavet ja tuge.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- Kirjeldab enda multiintelligentsuse profiili ja õpistiili;
- tunneb enda õpieelistusi;
- analüüsib oma edu ja ebaedu ning nende põhjuseid;
- küsib vajadusel nõu, teavet ning tuge koolis toimetulekuks
Teemad/alateemad:
Multiintelligentsus:
Intelligentsuse mõiste ja uurimise ajalugu
Multiintelligentsuse teooria:
7 liiki, millest üks jaguneb veel kaheks ehk kokku siis kaheksa (vt. Intelligentsuse ja selle mõõtmine). Intelligentsustüüpide ilmingud ja erinevate tüüpidega seotud õppimisviisid.
Multiintelligentsuse profiili küsimustik.
Õpistiilid:
Õpikeskkonna eelistused
Meelekanali eelistused õppimisel ja vastavad õppimismeetodid.
Edu ja Ebaedu:
Optimistliku ja pessimistliku seletusstiili tunnused
Isikliku edu ja ebaedu tõlgendamine.
Optimistliku seletusstiili omandamise harjutused.
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Eneseanalüüs (väga kasulik tegevus)
Lävend:
Analüüsib oma edu ja ebaedu ja nende põhjuseid.
Iseseisvad tööd:
Eneseanalüüs
Õpiväljund 2:
Jälgib Tartu Kutsehariduskeskuses kokkulepitud reeglite täitmist.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- jälgib kooli õppekorralduseeskirja ja õpilaste sisekorraeeskirja;
- vormistab tööd korrektselt etteantud juhendi põhjal;
- teadvustab oma vastutust õppeprotsessis ja enda kui õppija rolli;
Teemad/alateemad:
Õpilasi puudutav dokumentatsioon koolis: Sisekorraeeskirjad, õppekorraldus
Õpilase roll:
Rolliteooria. Sotsiaalsed ja tegevuslikud rollid. Rolliootused, -kujutlused, ja -konfliktid. Vastandrollid.
Õpilase roll ja õppija vastutus.
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Õppeperioodide analüüs
Etteantud kirjaliku töö vormistamine
Lävend:
Vormistab esitatavad tööd korrektselt etteantud juhendi põhjal.
Teadvustab oma vastutust õppeprotsessis ja enda kui õppija rolli.
Iseseisvad tööd:
Jälgib kooli õppekorralduseeskirja ja õpilaste sisekorraeeskirja vormistab esitatavad tööd korrektselt etteantud juhendi põhjal.
Õpiväljund 3:
leiab õppetööks vajalikku informatsiooni ja eristab olulist infot ebaolulisest.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- valib ja võrdleb töö sooritamiseks sobivad infoallikad;
- kasutab kooli kodulehte ja siseveebi (E-kooli) vajaliku info leidmiseks;
- kasutab info töötlemisega seotud õppimisvõtteid;
Teemad/alateemad:
- Infotöötlemisega seotud õppimisvõtted:
Mõistete kaardistamine
- Funktsionaalne lugemine ja tekstiga töötamise strateegiad
- Konspekteerimisviisid
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamisülesanne:
Siseveebi (E-Kooli) test
Vähemalt kolme infoallika võrdlus
Lävend:
Siseveebi test on sooritatud
Vähemalt kolme infoallika võrdlus on sooritatud
Iseseisvad tööd:
Kasutab kooli kodulehte ja siseveebi vajaliku info leidmiseks. Kasutab info töötlemisega seotud õppimisvõtteid.
Õpiväljund 4:
- eesmärgistab oma õppimist ja teadvustab oma valikuid aja planeerimisel.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- eesmärgistab ja kavandab oma õppimist;
- jälgib oma ajaplaneerimist ja teadvustab saboteerimisviise;
- kasutab eesmärgistamise ja reflektsiooniga seotud õppimisvõtteid;
Teemad/alateemad:
Aja planeerimine:
Ajakasutuse ja aja juhtimise alused. Pakilisuse ja olulisuse printsiip.
Eesmärgistamine ja eesmärkide saboteerimine.
Eesmärgistamise ja reflektsiooniga seotud õppimisvõtted:
Eesmärgistamise tehnikad, oma tegevuse hindamise ja reflektsioonitehnikad.
Õppemeetodid:
rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Nädala tegevuste kaardistamine
Lävend:
Nädala tegevuste kaardistamine;
jälgib oma ajaplaneerimist ja teadvustab saboteerimisviise
Iseseisvad tööd:
Eneseanalüüs
Õpiväljund 5:
töötab tulemuslikult nii iseseisvalt kui ka meeskonnas.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 4
kokku: 12
Hindamiskriteeriumid:
- täidab iseseisvalt tööülesandeid ja vastutab nende täitmise eest; teeb koostööd õpieesmärkide saavutamiseks;
Teemad/alateemad:
Meeskonnatöö:
Grupi arengufaasid. Rollid ja vastutuse jagamine grupis. Koostööoskused.
Emotsioonide juhtimine:
Emotsioonide olemus ja seos motivatsiooniga.
Pinge, ärevuse ja stressiga toimetulek.
Suhtlemisoskused:
Selge eneseväljendamine. Kuulamisoskused.
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Meeskonnatööna etteantud probleemi analüüs.
Lävend:
Täidab iseseisvalt tööülesandeid ja vastutab nende täitmise eest.
Teeb koostööd õpieesmärkide saavutamiseks.
Iseseisvad tööd:
Õpimapp
Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine:
Õpilane on täitnud iseseisva töö ja hindamisülesande lähtuvalt hindamiskriteeriumitest.
Mooduli hindamine:
Mitteeristav hindamine
Õppematerjalid:
Burnett, G. 2005. Õpime õppima. Studium.
Fisher, R. 2004. Õpetame lapsi õppima. Atlex.
Kadakas, H-M., 2003. Õppimine ja õppima õpetamine. (Komponendid ja võimalused, metoodiline) TEA.
Siimon, A. 2001. Ajajuhtimine. Tartu Ülikooli Kirjastus
Toia, M., Bradley, M. 2014. Õpioskused toimetulekuks tööl ja elus: käsiraamat. Learning to Learn.
Einike Pilli, 2005. Õpioskused. Tartu Ülikooli Kirjastus