Grupitöö

Mõistlik suhtumine grupitöösse:
- Rühm toetab ning loob mõttekaasluse.
- Avatud ühiskond algab avatud inimesest ja avatud mõtteviisist.
- Inimest õpib tundma vaid siis kui ta on avatud.
- Endassesulgunud inimene on nagu umbekasvanud tiik, mille vesi tikub roiskuma.
- Endaga töötav inimene elab välja oma tunded, painavad minevikupildid ja hirmud.
- Rühmaliikmed sõlmivad justkui lepingu — normaalne on see, kui räägitu jääb nende vahele.
- Rühmatöö aitab tihtipeale näiteks võtta vastu otsuse, mida inimene seni pole söendanud teha. Oma nõrkade ja tugevate külgede tajumine aitab luua tervemaid suhteid.
- Teistest lugupidamine saab alguse eneseväärikustundest.
- Seni tegeleb endaga rohkem naissoo esindajad. Mehed lahendavad oma probleeme destruktiivselt - Ikka põgenedes probleemide eest - joob ennast täis (kui on vähe raha), sõidab kanaari saartele (kui on palju raha) jne...
Kõik saab alguse tööst iseendaga, näiteks oma ajakasutuse analüüsist.
Millele kulub mu aeg? Mis on mulle tähtis?
Oskus kasutada oma aega ja võimeid on eeldus uue stsenaariumi kirjutamiseks ning oma eesmärkide suunas liikumiseks. Kuid tempo ja sammu pikkus jääb igaühe enda teha.
Toimetuleku, käitumise määravad eluhoiakud.
Eesmärk on ju kujundada oma elu oma tahtmist mööda ja kuna otsustus kujuneb läbi vastutuse, siis järelikult tuleb ka vastutada oma elukäigu eest.
Igaüks omandab elus teatud rollid.
Oluline on teada, milline neist inimeses domineerib.
„Ohver“ - Midagi ei sõltu minust. Kõik teised (sõbrad, abikaasa, valitsus jne...) on pahad ja peavad muutuma. „Mina ei suuda midagi“ (Oh ma vaeseke!) - On sellise inimese eluhoiak.
„Päästja” - On alati kena ja abivalmis, teisi toetav. „Mulle lihtsalt meeldib teiste eest hoolitsemine. Ainult nii tunnen end tõeliselt hästi“, kinnitab niisuguse eluhoiakuga inimene enesele.
„Tagakiusaja“ - Süüdistab kaaslast, kes tema arvates käitub, tunneb ja mõtleb valesti. „Mina tean, kuidas on õige“, arvab ta.
Sageli koonduvad need hoiakud püsivaks rolliks, sest inimene otsib turvalisust ja kardab muutusi.