Ülesanne

Vaadake YouTube'ist 19. sajandi videoid. Kui leiate võite vaadata ka 18. sajandi videoid. Võite kirjutada ka kindla linna või riigi, millest videoid näha tahate.

Näiteks:

19. sajandil ümber maailma

hiline 1890 - Reis ümber maailma

Neid on juutuuubis rohkem.

Prantsuse-Preisi sõda

Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870. aasta sõda, oli sõda Napoleon III poolt juhitud Prantsuse teise keisririigi ja Preisi kuningriigi poolt juhitud Põhja-Saksa Liidu vahel.

Prantsuse-Preisi sõda
Osa Saksamaa ühendamisest
Päripäeva ülevalt vasakult: Preisi jalavägi Spichereni lahingus, Mars-la-Touri lahing (Jeanniot 1886), Sedani lahing (Werner), Bazeilles'i lahing (Neuville 1873).
Toimumisaeg	19. juuli 1870 – 28. jaanuar 1871 (6 kuud, 1 nädal ja 2 päeva)
Toimumiskoht	Prantsusmaa ja Reini provints
Tulemus	Põhja-Saksa Liidu võit Prantsuse teise keisririigi lagunemine Prantsuse kolmanda vabariigi moodustamine Saksa keisririigi moodustamine Frankfurdi rahuleping Saksamaa annekteerib Elsass-Lotringi
Osalised
Prantsuse teine keisririika  Prantsuse kolmas vabariikb  Põhja-Saksa Liit  Preisi kuningriikc  Badeni suurhertsogiriik  Baieri kuningriik  Württembergi kuningriik  Hesseni suurhertsogkond  Saksa keisririikd
Väejuhid või liidrid
Napoleon III (vangistati)  F. A. Bazaine (vangistati)  Louis-Jules Trochu (vangistati)  Léon Gambetta  Wilhelm I  Otto von Bismarck  Helmuth von Moltke  Kroonprints Friedrich  Prints Friedrich Karl  Karl Friedrich von Steinmetz  Albrecht von Roon
Jõudude suurus
Kokku: 2 000 740 Algselt: 909 951 492 585 reserv- ja tegevväelast 417 366 Garde Mobile sõdurit Suurim väliarmee: 710 000 Kokku: 1 494 412 Algselt: 938 424 730 274 reserv- ja tegevväelast 208 150 Landwehri liiget Suurim väliarmee: 949 337
Kaotused
756 285 138 871 langenut 143 000 vigastatut 474 414 vangivõetut 144 642 17 585 langenut 89 732 haavatut 10 721 haavadesse surnut 12 385 muudel põhjustel hukkunut 4009 teadmata kadunut (arvatavasti surnut) 10 129 teadmata kadunut või vangilangenut
a kuni 4. septembrini 1870. b alates 4. septembrist 1870. c Põhja-Saksa Liidu juhtivliige. d alates 18. jaanuarist 1871.

Sõja põhjustasid Preisi kuningriigi ambitsioonid Saksamaa ühendamisese osas, mis tekitasid hirmu Euroopa jõudude tasakaalu muutumist kartvates prantslastes. Osade ajaloolaste arvates provotseeris Preisi kantsler Otto von Bismarck meelega Prantsusmaad ründama, et Saksa lõunaosas asuvad neutraalsed riigid – Baden, Württemberg ja Hessen – Preisi kuningriigi poolt juhitud Põhja-Saksa Liiduga ühineksid. Teiste arvates ei planeerinud Bismarck niivõrd ette, kui lihtsalt kasutas tekkinud olukorda käigu pealt ära.
16. juulil 1870 hääletas Prantsuse parlament Preisi kuningriigile sõja kuulutamise poolt ja sõjategevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserid, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke.
Mitmed järjestikused Saksa võidud Ida-Prantsusmaal, kulmineerudes Metzi piiramisega 1870. aasta augustis ja Sedani lahinguga sama aasta septembris, mille tulemusena vangistati Prantsuse keiser Napoleon III ja marssal F. A Bazaine, põhjustasid Prantsuse teise keisririigi lagunemise. 4. septembril kuulutati Pariisis välja Prantsuse kolmas vabariik, mis jätkas edutult sõda sakslastega veel viis kuud kuni 28. jaanuaril 1871 langes pealinn Pariis sakslaste kätte.
Saksa riigid kuulutasid viimaks välja oma rahvusriigi Saksa keisririigi näol, mida juhtis Preisi kuningas (hiljem Saksa keiser) Wilhelm I. 1871. aasta 19. mail sõlmitud Frankfurdi rahulepinguga sai Saksamaa omale suurema osa Alsace'st ja mõned osad Lorraine'st, millest moodustati keiserlik territoorium Elsass-Lotring (prantsuse: Alsace-Lorraine) (Reichsland Elsaß-Lothringen). Saksamaa võit Prantsusmaa üle ja järgnenud Saksamaa ühinemine muutis märkimisväärselt jõudude tasakaalu Euroopas, mis oli endisel kujul püsinud alates 1815. aasta Viini kongressist, samuti sai Otto von Bismarck järgnevaks kaheks aastakümneks tugeva autoriteedi rahvusvaheliste suhete korraldamisel. Prantsusmaa tahe Elsass-Lotring tagasi saada, kartus uue Prantsuse-Saksa sõja pärast ja Suurbritannia rahulolematus uue jõudude tasakaaluga, olid muuhulgas olulisteks Esimese maailmasõja põhjusteks. Sõda põhjustas Prantsuse teise keisririigi kokkuvarisemise ja Prantsuse kolmanda vabariigi tekke.