Johann Strauß vanem

Johann Strausse on tegelikult kaks. Vanem ja noorem ehk isa ja poeg. Mõlemad tegutsesid romantismiajastul ehk 19. sajandil. Nad mõlemad on Austria heliloojad. Nad ise kirjutasid oma nime kahekordse-s-iga ehk ß-tähega (ß=ss). Siia tuleb nüüd siis minu koostatud Johann Straußi referaat.

Sissejuhatus

Ma valisin noorema Johann Straussi, sest ma tahtsin rohkem teada Johann Straussist. Uurides tuli välja, et Johann Strausse on kaks ning nad on isa ja poeg.

Mul oli vaja valida üks romantismi helilooja ja ma tegin seda. 

 Johann Strauss (Strauß) noorem

Johann Baptist Strauss (25. oktoober 1825 Sankt Ulrich Viini lähedal – 3. juuni 1899 Viin) oli Austria kapellmeister, viiuldaja ja helilooja. Omanimelise muusikakoolkonna looja. Viini klassikalise opereti mainekamaid esindajaid.

Ta komponeeris 18 operetti ja muusikalist komöödiat, enam kui 500 valssi, polkat, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat ning muusika balletile "Aschenbrödel" ("Tuhkatriinu"). Teda tunti kui valsikuningat. Omanimelise muusikakoolkonna looja. Viini klassikalise opereti mainekamaid esindajaid.

Ta komponeeris 18 operetti ja muusikalist komöödiat, enam kui 500 valssi, polkat, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat ning muusika balletile "Aschenbrödel" ("Tuhkatriinu"). Teda tunti kui valsikuningat.

Straussid olid juudi päritolu.

Wiener Johann Strauss Capelle’i (Viini Johann Straussi orkester) lõi Johann Strauss (1804-1849) 1827. aastal Viinis. Peale oma isa surma 1827. aastal võttis orkestri üle helilooja ning “valsi kuningas” Johann Strauss noorem.  Keskmine vend Joseph (1827-1870) võttis „perekonna orkestri“ administraatori koha üle aastal 1863 peale oma „suure“ venna määramist kuningliku „Hofballmusik-Direktor“ kohale. Helilooja ja dirigent * (25.10.1825 Viin † 03.06.1899 Viin) "Valsikuningas" Johann Strauss sündis 25.10.1825 Viinis. Tema isa Johann soovis poja muusiku karjääri ära hoida ja saatis ta polütehnikumisse pankuri ametit õppima. Ema teadmisel õppis ta aga salaja muusikat. Juba 19-aastaselt asutas ta oma orkestri ja asus koos isaga rivaalitsema. Tema esimest valsikoosseisu „Der Kunstweber“ saatis avalik edu. Ta koostas valsse, marsse, polkasid kokku 479 teost. Ta tegi kontsertreise Peterburi, Berliini, Londonisse, Pariisi ja New Yorki ning tegi selliseid lugusid nagu Ilusal sinisel Doonaul (1867), Kunstniku elu (1867), lood Viini metsast (1868), Viini veri (1871), Kevadhääled (1892), keisri Valss (1888) ja teised.  Viini valss rahvusvahelise ekspordi hitti. Naise ja kirjastaja nõudmisel hakkas ta ka Jacques Offenbachi õnnestumistest inspireerituna operette komponeerima. Pärast mõõdukaid esialgseid õnnestumisi Indigo (1871) ja Rooma karnevalil (1873) lõi ta koos Die Fledermausega (1874) kestva kuni tänase päevani maailmas edu. Kui tema operetid Eine Nacht Venedigis (1883), mustlasparun (1885) ja Wiener Blut (1899) olid võrdselt edukad, ei suutnud tema teised teosed banaalsete libretode tõttu laval end kinnitada, mida ta tähtsustas liiga vähe. Richard Wagner on nimetanud Johann Straussi "kõige muusikalisemaks peaks Euroopas". Ta suri 3. juunil 1899 Viinis.

Ilusal sinisel Doonaul

(An der schönen blauen Donau)[432Hz]

[https://youtu.be/GVCRJef5DJU]

Alguses tundub nagu loodus ärkaks talveunest ja kasvaks pikemaks. Alguses on muusika tempo aeglane. Hiljem, pärast ärkamist ehk sissejuhatust tuleb tunduvalt kiirem osa. See on nagu suvi, kus lendavad ringi igasugused putukad.  Järgmiseks jõutakse kulminatsioonini ning pärast seda tuleb tagasi esialgne meloodia ning meeleolu. Hiljem tulevad sisse kiired noodikäigud, mis tunduvad sellised, et mul on kiire, ma pean jooksma, sest kui ma ei jookse siis ma kukun alla.  Selle pika jooksu lõpuks jõuan ma jälle kindla pinna peale. Ning siis tuleb järjekordne järelduste tegemise hetk. 3 akordi järel, muutub kiire muusika taas aeglasemaks. Põhiosasid pidevalt korratakse, muutes ainult natukene kõrgusi. Mõned osad jäävad ka koguaeg samasuguseks. Selles loos on päris mitmeid teemaarendusi ja nende lahendusi. Viimane teemaarendusi käib kiiresti ning ka lahendus sellele tuleb ootamatult kiiresti. Kuid ühtegi lahtist otsa ei jää. Kõik teemaarendused saavad ilusasti oma lahenduse.

Kokkuvõte

Ma tegin oma referaadi Johann Strauß nooremast. Oma referaadis kirjutasin ma tema loomingust, tema eluloost ja kirjutasin lähemalt ühest tema teosest pealkirjaga „Ilusal Sinisel Doonaul (An Der SchBlaues Donau), selle teose kohta kirjutasin ma seda, mis ma selle loo kuulamisel ajal tundsin.

Šivaism

Šivaism on hinduismi haru, milles on kesksel kohal neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumalus Šiva. Šivaistide tunnuseks kolm horisontaaljoont laubal.

Šaktism

Šaktism on višnuismi ja šivaismi kõrval üks hinduismi põhiharusid. Selles austatakse emajumalanna Šaktit kõigis tema vormides (naisjumalustena), jätmata kõrvale ka mees- ja kesksoost jumalusi.
Šakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose (tamas) eest. See on naiselik ürgjõud, millel on lunastuses (mokšas) ja maailmaprotsessis otsustav tähtsus, sest meesjumalus toimib ainult oma šakti ("energia") kaudu.
Naisjumaluste koht on eri vooludes ja kultustes erinev. Šakti võib olla keskne filosoofiline mõiste, meessoost Jumala atribuut või siis käskijannalik, heasüdamlik või julm emajumalanna, sealhulgas Šiva taevane õukondlane.
Šaktism on tihedalt läbi põimunud india tantrismiga.
Igas hinduistlikus kultuses on naisjumalusi. Šaktismi eripära seisneb selles, et šaktismis peetakse ühte või mitut jumalannat energia(te) ks, kes mokšat ja maailmasündmusi vahetult tingivad ja keda kultuslikult austatakse.
Šaktismis kasutatakse palju mantraid (võimsaid loitse).

Päritolu

Šaktism tekkis pärast tantrismi, 4. ja 7. sajandi vahel. Šaktismi õitseaeg langeb 8.–10. sajandisse, mil pandi kirja paljud šaktistlikud tekstid (tantrad. Šaktismi algeid leidub juba veedadel ja draviididel.

Šaktismi vormid

Durga kultus

Šaktismi vormide seas on näiteks Brahmaniga (absoluudiga üks oleva, maailma ja kõikide teiste jumalate emanda, jumalanna Durga austamine. Ka Šiva on Durgast sõltuv ja eksisteerib tema läbi. Durga kui Mahajogini maailma looja, hävitaja ja säilitaja, kes eksisteerib igavesti. Tema atribuudid on Šiva kolmpii, Višnu ketas ja Indra kõuetalb, mis ta on nendelt jumalatelt saanud. Durga on Indias kõige armastatum jumalanna, keda austatakse ka ideaalse abikaasa ja emana.

Lalita kultus

Šakti esineb teistes kultustes ka punase jumalanna Lalitana, kes istub Šiva süles ning kelle sümbolid on suhkruroovibu (inimvaimu sümbol), lillenooled (meeltemaailm), võrk (armastuse ja iha sümbol) ning nui (viha ja vastumeelsuse sümbol).

Kālī kultus

Mõningates šaktismi vooludes on Šakti ka Kālī, kes on julm ja ettearvamatu nagu loodus ning nõuab veriseid ohvreid. Kali kultuses võetakse sündi ja surma, elu ilu ja valu ühtsuses ning usklik austab ka Kālī tumedaid külgi, austab teda laibapõletuskohtades ning varem tõi talle isegi inimohvreid. Kalit peetakse siiski ka vabastajaks ja armastavaks kaitsjaks, kes võib inimest aidata võitluses meeltemaailma ahvatlustega, seotusega maailma külge ning surmaga.

Tantristlik šaktism

Šakti austamisel pole haruldased ka tantristlikud rituaalid nagu pantšatattva (uimastava joogi (mada), kala (matsja), liha (mansa), teravilja (mudra) ja seksuaalse ühinemise (maithuna) nautimine), sest neid asju peetakse Šakti ilmingu juurde kuuluvateks, neid saab religioosse ritualiseerimise teel kõrgemale tasandile tõsta ning nõnda saab vajaduste rahuldamise kaudu kogeda muundumist jumalikeks protsessideks. Maithuna teevad tegelikult teoks siiski vähesed šaktad, paljud keelduvad sellest või teostavad selle sümboolselt. Ometi on sakraalne prostitutsioon sageli olnud šaktismi kaasnähtus ning suguakti kogeti müstilise ühinemisena emajumalanna, elu-, armastuse- ja viljakusejumalannaga.

Teised vormid

Mõningates šaktismi filosoofilistes suundades peetakse Šaktit Brahmani (ainsa tõeliselt oleva) kineetiliseks aspektiks, mis laseb kõike endast esile tulla, kannab endas kõike, võtab kõik jälle tagasi ning tekitab maajat (nähtuvat maailma ja selles kätkevaid polaarsusi) ja on ise maaja.
Satguru Sivaya Subramuniyaswami järgi rõhutatakse šaktismis naiselikkust, mille kaudu lõpuks jõutakse meheliku Parašivani. Emajumalanna on seega vahendaja ning annab advaita mõttes mokša nendele, kes teda austavad. Sellisena on šaktism õigupoolest šivaismi haru, sest Devit austatakse selleks, et jõuda ühendusse Šivaga, kes on ebaiskuline ilminguteta Absoluut.
Selle emajumalanna austajad, keda nimetatakse šaktadeks, on enamasti seotud ka šivaismiga, kuna aga višnuismis naisjumalus nii suurt osa ei etenda. On võimalik pudada end samal ajal šaktaks, šaivaks (Šiva austajaks) ja vaišnavaks (Višnu austajaks).
Teistes šaktismi vormides ei omistata Šaktile nii väljapaistvat kohta, vaid teda peetakse meesjumal Šiva immanentseks loomisjõuks ning viimse reaalsuse ilminguks. Meesjumal sümboliseerib absoluuti selle paigalseisvas aspektis, kuna aga Šakti lähtub temast ning on "energia", mis kõike loob, säilitab ja hävitab. Šakti on vabastava teadmise, tahte ja tegutsemise energia. Meesjumalat peetakse passiivseks algeks, jumalannat aktiivseks algeks (prakriti), mis sünnitab, toidab ja säilitab. Koos moodustavad nad metafüüsilise ühtsuse.
Šivaiitlikes vooludes on lahknevusi Šakti tähenduse osas. Need kajastuvad ka ikonograafias. Mõnikord seisab Šakti Šiva liikumatul, passiivsel ihul, mõnikord moodustavad nad androgüüni, mõnikord istub Šakti Šiva süles.

Acintya-bhedābheda

Acintya-bhedābheda (अचिन्त्यभेदाभेद; sanskriti keeles 'mõeldamatu erinevus-erinevusetus') on Tšaitanja rajatud vedaantakoolkond, Bengali višnuismi õpetuslik alus.

Õpetus

Selle õpetuse järgi on hinge (jīva) ja brahmani, loodu ja Looja ning Krišna energiate ja Krišna vahel mõeldamatu ja sõnastamatu vahekord, mida iseloomustatakse kui ühtsust ja erinevust ühtaegu.
Acintya-bhedābheda ühendab endas advaita ja dvaita õpetuse. Hingel on algselt jumalik loomus, nii et ta on Jumalaga üks, osa Jumalast, kuid on Jumalast kvantitatiivselt erinev ning seega temaga mittesamane.

Praktika

Et Jumala olemus ning inimese ja Jumala vahekord jääb mõistetamatuks, jõutakse Jumalale lähedale ainult ekstaatilise lahustumise kaudu. Praktika on bhakti, Krišna austamine. Krišna ja Rādha armastusest (Rādhā-Krišna) saadakse osa ja seda jäljendatakse Jumala nime omaette kordamise (japa) teel. Koos lauldakse ja tantsitakse (sańkīrtana), nii et ühendatud on śravaṇa ja kīrtana.

Päritolu ja ajalugu

Õpetus on algselt esitatud Tšaitanja õpetussõnades "Śikṣāṣṭaka". Järgijad arendasid seda õpetust edasi.
Seda õpetust peetakse bhakti teismi loomulikuks lõpuleviimiseks. Rāmānuja nõustus Šankaraga selles, et Absoluut on ühtne, kuid esitas advaitale vastanduva arusaama isiksuslikust mitmekesisusest selles ühtsuses. Hiljem rajas Madhva dvaita, mille järgi hinge ja Jumala kahesus säilib ka pärast mokšat. Tšaitanja järgi aga on Jumal ja hinged "mõeldamatul kombel ühtaegu ühtsed ja teineteisest erinevad"^[2].
16. sajandil hakkasid Rūpa Gosvāmī, Sanātana Gosvāmī ja Džīva Gosvāmī kujundama Bengali višnuismi teoloogiat, mille üks põhiteese on acintya-bhedābheda.^[3] Kui 18. sajandi alguses panid mõnede teiste koolkondade esindajad Bengali višnuistide autentsuse kahtluse alla, kirjutas Baladeva Vidjābhūšana "Vedaanta-suutrate" põhjaliku kommentaari "Govinda-bhāśya" ning "Bhagavadgītā" ja peamiste upanišadide kommentaarid. Tänu sellele tunnistati Tšaitanja järgijate koolkond lõplikult vedaantasse kuuluvaks. Baladeva Vidjābhūšana viis Bengali višnuismi teoloogia lõpule ning võimaldas lõplikult määratleda selle koha teiste hinduismi koolkondade seas.
Baladeva Vidjābhūšana polemiseeris põhiliselt Šankara ja tema järgijate advaitaga, mille järgi maailm on illusoorne ja aatman on samane kvaliteetideta ja isiksuseta brahmaniga. Šankara järgi ei ole brahmanis erinevusi ega põhjusi ja tagajärgi ning ainult maaja mõjul tekivad arvamus, et maailm on reaalne ning kujutlus, et maailmal on Looja ning eksisteerib palju eraldi olendeid. Šankara tõendas seda õpetust "Vedaanta-suutrate" ja upanišadidega. Baladeva Vidjābhūšana väitis neid tekste anaküüsides ja kõrvutades, et nad ei anna Šankara järeldusteks alust. Ühtesid väiteid neis tekstides võib vaadelda Jumala, olendite ja maailma absoluutse ühtsuse kinnitusena, teised aga osutavad ühemõtteliselt nendevahelisele erinevusele. Järgides Džīva Gosvāmīt, Višvanātha Tšakravartīt ja teisi eelkäijaid, järeldas Baladeva Vidjābhūšana, et mõlemat laadi väited on tõesed: Jumal, maailm ja olendid on ühtaegu samased ja üksteisest erinevad. Püüdes vastuolu vältida, rajas Šankara oma õpetuse ainult üht laadi väidetele ja heitis teised kõrvale. Tuleb aga võtta tõsiselt kogu pühakirja.

Pärand

Tšaitanja järgijad hakkasid teda austama Višnu kehastusena. Rahvusvaheline Krišna Teadvuse Ühing peab teda oma eelkäijaks ja Krišna avataaraks.

Osho Aktiivsed meditatsioonid

OSHO AKTIIVSED MEDITATSIOONID

OSHO DÜNAAMILINE MEDITATSIOON
Meditatsioon kestab 1 tund ja koosneb viiest staadiumist. Hoia oma silmad kinni terve meditatsiooni aja.
Esimene staadium: 10 minutit
Kaootiline hingamine läbi nina, luba hingamisel olla intensiivne, sügav, kiire, ilma rütmita, ilma mustrita – ja keskendu alati väljahingamisele. Keha hoolitseb sissehingamise eest. Hingamine läheb sügavale kopsudesse. Tee seda nii kiiresti ja tugevalt kui sa saad kuniks sa saad sõna otses mõttes hingamiseks. Kasuta oma loomulikke kehaliigutusi, et aidata energial tõusta. Tunne seda tõusmas aga ära lase lahti sellest esimeses staadiumis.
Teine staadium: 10 minutit
PLAHVATA!…Lase lahti kõigest, mille peab välja viskama. Järgi oma keha. Lase oma kehal väljendada kõike, mis seal on. Mine totaalselt hulluks. Karju, nuta, hüppa, peksa, raputa, tantsi, laula, naera: püherda maas. Ära hoia midagi tagasi; hoia oma kogu keha liikuvuses. Natukene näitlemist tihti aitab alustamisel. Ära kunagi luba oma mõistusel segada sinna protsessi. Mine hulluks teadlikult. Ole totaalne!
Kolmas staadium: 10 minutit
Käed kõrgel üleval, hüppa üles ja alla karjudes mantrat, „Huu!Huu!Huu!“ nii sügavalt kui võimalik. Iga kord kui sa maandud oma täisjalgadele, lase sellel helil kloppida sügavalt sinu seksuaalkeskust.  Anna kõik mis sul on; väsita end täielikult.
Neljas staadium: 15 minutit
STOP! Jäätu kus iganes sa oled, mis iganes asendis sa oled. Ära kohenda oma keha mitte mingil moel. Köha, liigutus, ükskõik mis, häirib energia liikumist ja kogu pingutus kaob. Vaatle kõike mis toimub sinuga.
Viies staadium: 15 minutit
Tähista! Muusika ja tantsuga väljenda kõike, mis seal on. Kanna oma elulisust endaga terve päeva jooksul.
OSHO KUNDALINI
Esimene etapp, 15 minutit
Ole lõdvestunult, lase kogu kehal väriseda. Tunne, kuidas energia jalgadest ülespoole liigub. Päästa kõik valla ja muutu ise värisemiseks. Selles etapis võid hoida silmad kinni või lahti.
Teine etapp, 15 minutit
Tantsi… nii nagu ise soovid. Las terve keha liigub oma rütmis.
Kolmas etapp, 15 minutit
Sule silmad ja ole vaikuses, istu või seisa.. Ole tunnistajaks sellele, mis sünnib Sinu sees ja väljaspool.
Neljas etapp, 15 minutit
Sule silmad, lama ja ole vaikuses.
OSHO NADABRAHMA
Esimene staadium: 30 minutit
Istu lõdvestunud asendis, silmad kinni ja huuled koos. Alusta ümisemist, piisavalt kõvasti. Nii, et ka teised sind kuulevad ning loo sellega kogu oma kehas vibratsioon. Sa võid kujutleda õõnes toru või tühja anumat, mis on täidetud ainult ümisemise vibratsioonidega. Saabub hetk, mil ümisemine jätkub iseenesest ja sinust saab kuulaja. Siin ei ole erilist hingamist ja sa võid muuta helikõrgust või liigutada oma keha sujuvalt ja aeglaselt kui sa tunned, et tahad seda teha.
Teine staadium: 15 minutit
Teine etapp on jagatud kaheks 7 ½ minutiseks lõiguks. Esimeses pooles liiguvad käed, peopesad ülespoole, väljapoole ringikujulises liikumises. Alustades naba juurest, liiguvad mõlemad käed ettepoole ja siis eralduvad, et teha kaks suurt ringi peegeldades üksteist oma liikumises. Liikumine peaks olema nii aeglane, et kohati tekib tunne, et mingit liikumist polegi. Tunneta, et annad energiat väljapoole universumisse.
Pärast 7 ½ minutit keera peopesad allapoole ja hakka neid liigutama vastupidises suunas. Nüüd tulevad käed kokku naba suunas ja eralduvad väljapoole keha küljelt liikudes. Tunneta, et võtad energiat endasse Nagu esimeses staadiumis, ära keela pehmet, aeglast liikumist oma ülejäänud kehas.
Kolmas staadium: 15 minutit
Nüüd lõpeta käte liikumine ja istu lõdvestunult.
OSHO NADARAJ
Juhised:
Sellel meditatsioonil on kolm staadiumi, kestvus kokku 65 min.
Esimene staadium: 40 min
Silmad suletuna,tantsi nagu oleks miski su keha üle võtnud. Lase oma alateadvusel võimust võtta. Ära kontrolli oma liigutusi ega vaatle mis toimub. Ole totaalselt selle tantsu sees.
Teine staadium: 20 min
Hoia silmad suletuna, heida koheselt pikali. Ole liikumatult ja vaikuses.
Kolmas staadium: 5 min
Tantsi, tähista ja naudi.
OSHO DEVAVANI
Esimene staadium: 15 min
istu vaikselt ja kuula muusikat.
Teine staadium: 15 min
hakka tegema häält,mis midagi ei tähenda, näiteks “la la la” ja jätka selle tegemist kuni võõrad sõnataolised helid hakkavad tulema. Need sõnad peavad tulema mitte tuttavast aju osast vaid osast, mida me lapsena kasutasime, enne kui rääkima õppisime. Laske sel olla pehme jutukas intonatsioon; Ära nuta,hõika,naera ega karju.
Kolmas staadium: 15 min
Tõuske püsti ja laske sellel tundmatul jutul jätkuda, lastes oma kehal liikuda pehmelt helidega harmoonias.Kui meie keha on lõõgastunud siis meie peenenergiad loovad Latihani –spontaane, struktureerimata liikumine väljaspool su kontrolli.
Neljas staadium: 15 min
Viska pikali. Ole vaikuses ja liikumata.
OSHO EVENING MEETING
Esimene staadium 20 minutit
energiline tähistamine, kus kõik on kutsutud osalema ja tantsima totaalselt.
Teine staadium 10 min.
istumine vaikuses, suletud silmadega. Kasutades energiat, et minna vaikusesse. Mida rohkem totaalsust tuuakse tähistamisse seda sügavamale vaikus läheb.Selle lõpetab 3 trummilööki
Kolmas staadium
kuulame Osho videot, kus ta kõneleb  erinevatel teemadel. Iga Evening Meeting on erinev teema, millest Osho kõneleb.
Evening Meeting`u lõpetab Gibberish ja Let-Go meditatsioon Osho hääle juhendamisel. Let-Go meditatsioon on hea viis minna sügavale, iseenda olemusse (Hara keskusesse).
Viimane osa 1 min.
Tähistamine tantsuga
OSHO MANDALA
esimene osa : 15 min
Avatud silmadega, jookse kohapeal. Alustades aeglaselt ning joostes kiiremini ja kiiremini. Too oma põlved nii kõrgele kui võimalik. Hingates ühtlaselt ja sügavalt. Unusta keha, unusta mõistus, lihtsalt jätka jooksmist.
Teine osa:15 minutit
Istu, silmad suletud, suu avatud ja vabalt. Lase oma kehal kiikuda vöökohalt nagu kõrs tuule käes – küljelt-küljele, ette ja taha, ringid – nii nagu juhtub. See toob sinu ärganud energia nabakeskusele.
Kolmas osa: 15 min
Lama selili, hoides oma pea paigal. Ava oma silmad ja tee silmaringe kellaosuti liikumise suunas. Suured ringid, alustades aeglaselt ja seejärel kiiremini ning kiiremini. Lase oma suul olla avatud ja lõug lõõgastunult, hingates pehmelt ja ühtlaselt. See toob sinu energia “kolmanda silma” keskusele.
Neljas osa: 15 min
Sule oma silmad ja ole liikumata.
OSHO GOURISHANKAR
esimene osa : 15 min
Istu, silmad suletud. Hinga sügavalt läbi nina, täites kopsud hapnikuga. Hoia hingeõhku nii kaua kui võimalik; siis hinga välja pehmelt läbi suu ja hoia kopsusid tühjana nii kaua kui võimalik. Jätka sellist hingamist kogu esimese osa vältel.
Teine osa:15 minutit
Hinga loomulikult ja õrna pilguga vaata küünlaleeki või vilkuvat sinist tuld. Hoia oma keha liikumata.
NB! Neuroloogiliste haiguste puhul ei tohiks kasutada vilkuvat tuld. Sellisel juhul võib kasutada selles osas silmakatteid.
Kolmas osa: 15 min
Silmad suletud, seisa ning lase oma kehal olla lõõgastunult ning vastuvõtlik. Sa tunned peeneid energiaid, mis liigutavad sinu keha väljaspool sinu kontrolli. Luba sellel “Latihanil” juhtuda. Ära ise liiguta: lase liikumisel juhtuda, õrnalt ja graatsiliselt.
Neljas osa: 15 min
Heida pikali, silmad suletud, püsi vaikselt ning liikumata.
OSHO TŚAKRA HINGAMINE 
See aktiivne meditatsioon kasutab sügavat, kiiret hingamist ja kehaliigutusi, et avada ja tuua teadlikkust, vitaalsust ja vaikust kõigisse seitsmesse tśakrasse ja oma ellu üldiselt.
Parim on teha seda meditatsiooni tühja kõhuga.
Muusika ja kell toetavad protsessi ja iga staadiumi alguses on signaal.
Meditatsioon on mõeldud tegemiseks spetsiaalse Osho Chakra hingamise meditatsioonimuusika saatel, mis indikeerib ja energeetiliselt toeatab erievaid staadiume.
Kõik meie tśakrad on pigem sügaval meie sees kui  keha pealispinnal.
Seda järgnevat kaarti kasutatatkse, et osutada nende  ligikaudsele asukohale.
1. Baastśakra – seksuaalkeskus, selgroo alguspunkt (seksuaalsus, ellujäämine)
2. Nabatśakra –  täpselt naba all (emotsioonid, tunded)
3. Päikesepõimiku tśakra – e. jõu tśakra, ribide all (positsioon elus)
4. Südametśakra – rinnaku keskel (armastus)
5. Kõritśakra – kõris (loomingulisus, eneseväljendus)
6. Kolmanda silma tśakra – kahe kulmu vahel, (intuitsioon, sisse vaatamine)
7. Kroontśakra –  pealael (ühinemine eksistentsiga)
Meditatsioon kestab 1h ja koosneb kahest staadiumist. Silmad on kogu meditatsiooni vältel suletud.
Esimene stadium: 45 min
Seisa, jalad õla laiuselt harkis, keha vabalt ja lõõgastunult.
Hingamine läbi avatud suu.
Hinga sügavalt ja kiiresti igasse tśakrasse u. 1,5 min, alustades esimesest tśakrast ülepoole liigutus. Kui kuuled kella helinat, siis liigu järgmisesse tśakrasse, lasts oma hingamisel minna kiiremaks ja pehmemaks.
Kehaga võid teha kõiki liigutusi, nii nagu keha soovib kuid hoia oma jalad paigal.
Pärast seitsmendasse tśakrasse hingamist kuuled kolme helinat, siis hakkad alla tulema. Alla tulles hingad igasse tśakrasse u. 20 sek.
Jõudes tagasi alla on väike paus, seisa vaikuses mõne hetke ja siis alustad uuesti esimesest tśakrast.
Selliselt kokku 3 korda (alla ja üles).
Teine stadium: 15 min
Istud võid lamad kõhuli vaikuses. Ole vaatleja mis iganes toimub, ilma hinnaguteta.

• 
  

Transtsendaalne meditatsioon

Transtsendentaalne meditatsioon või transtsendentaalse meditatsiooni tehnika (lühendatult TM) on Maharishi Mahesh Yogi poolt loodud vaimne tehnika, mille puhul mediteeritakse õpetaja poolt antud isiklikku mantrat kasutades.
Transtsendentaalne meditatsioon on tänapäeval üks laialdasemalt praktiseeritavaid ja põhjalikumalt uuritud vaimseid tehnikaid.

Praktika

Transtsendentaalse meditatsiooni soovituslik praktika on istuda kinnisilmi korrapäraselt iga päev kaks korda 15 kuni 20 minutiks, lastes mantral oma meeles vaikselt korduda.

Edasijõudnute tehnika

Pärast mõnda aega TM praktiseerimist on võimalik õpetaja(te)lt omandada edasijõudnute tehnika, mille käigus kontrollitakse senist praktikat, värskendatakse mantrat ja antakse täiendavaid juhiseid. Selliseid edasijõudnute tehnika omandamisi võib toimuda mitmeid kordi.

TM-Sidhi tehnika

TM-Sidhi on transtsendentaalse meditatsiooni kõrgem tase, mida on võimalik õpetaja(te)it omandada pärast TM piisavat ja regulaarset praktiseerimist. TM-Sidhi puhul on lisaks mantra meditatsioonile kasutatusel veel meditatsioon mitmetele suutratele Patanjali Yoga Sutra õpetuste kohaselt. Viimase suutra puhul kerkib istuvas asendis praktiseerija üles, sooritades nn "jooga lennu".

Višnuism

Višnuism (ka vaišnavism) on suurima järgijate arvuga hinduismi haru. See on üks hinduismi neljast peamisest suunast šivaismi, šaktismi ja smartismi kõrval. Umbes 78% ehk 580 miljonit hinduisti on višnuistid.
Višnuism on monoteistlik: Višnu ehk Nārāyaṇa on ainujumal, kes on kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega ning igavesti eksisteeriv maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja. Kuivõrd Višnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis, siis on višnuismi peetud ka panenteistlikuks kultuseks.
Višnuismi järgi on jumal avataarana maa peal olnud üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Rāma, Krišna ja Buddha. Kümnes ja viimane kehastus (Kalki) saabub uskumuste kohaselt Kali Yuga ajastu lõpul.
Višnuismi teoloogia sisaldab hinduismi olulisemaid uskumusi, nagu reinkarnatsioon, sansaara, karma ning mitmesugused joogasüsteemid, millest rohkem tähelepanu saab pühendumuslik praktika ehk bhakti-jooga. Višnuismi praktika eesmärk on igavese elu ja õndsuse (ananda) saavutamine, pühendudes Višnule või mõnele tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool füüsilise maailma illusoorsust (maya).
Višnuismis on viis traditsioonilist koolkonda: Madhva višnuism, Šri višnuism, Rudra višnuism, Nimbarka višnuism ja Gaudiya višnuism (ehk Hare Krišna). Erinevused on peamiselt hinge ja jumala vahekorra käsitluses. Gaudiya višnuismi järgi ei lähtu Krišna Višnust, vaid vastupidi.

Krišnaism

Krišnaism (ka bhagavatism) on India päritolu usund, višnuismi haru, mis on pühendatud Krišnale.
Krišnaism sai alguse meie ajaarvamise esimestel sajanditel.
Krišnaismi pooldaja on krišnaiit.

Krišna (skr kr´s´n´a ‘must, tõmmu’), hinduismi tuntumaid jumalusi, Višnu kaheksas kehastus.
Mõnes višnuismi voolus ja samuti «Bhagavadgītās » on Krišna ülim jumal.
Peale «Mahābhārata» kõnelevad Krišna-st ka Harivam´śa ja mitmed puraanad.
Krišna olevat sündinud kuninglikus perekonnas, kuid kasvanud üles karjuste seas. « Mahābhārata s » kirjeldatud suures lahingus oli Krišna Ārdžuna vankrijuht ning esindab kšatrija-te seadmus-t.
Enamasti kujutatakse teda flööti mängiva karjusena ning austatakse koos tema abikaasa Rādhā-ga.

krišnaism, selle nime all mõistetakse tavaliselt eelkõige Läänes levinud uususundlikku liikumist Krišna Teadvuse Rahvusvaheline Ühing (ingl International Society for Krishna Conciousness), millele pani 1966 aluse indialane A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada (1896–1977).
krišnaismi eesmärgiks on Krišna teadvuseni jõudmine ja põhiliseks meetodiks mantra ‘ Hare Krišna ’ kordamine.
Krišnaistide kogudus tegutseb ka Eestis.

Meditatsioon

Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi muutmiseks. "Vaimne tehnika" tähendab siinkohal seda, et meditatsiooni puhul reeglina ei kasutata muid vahendeid teadvusseisundi muutmiseks, nagu narkootilised ja psühhotroopsed ained, alkohol vmt.
Enamasti põhinevad meditatsioonitehnikad mingil õpetusel, traditsioonil või religioonil.
Budismi kontekstis hõlmab meeleharjutuste süsteem eelkõige järgmisi mõisteid:

• kujustamine (sanskriti keeles bhāvanā),
• mõtlus (dhyāna),
• keskendumine (samadhi),
• meelerahu (śamatha),
• analüüsiv vaatlus (vipaśyanā),
• järelevaatamine (anupaśyana).

Meditatsioonitehnikate mittetäielik loetelu

• Budistlikus traditsioonis peetakse kõige olulisemateks meeleharjutusteks meelerahu ja analüüsivat vaatlust.

• Theravaada budismis, aga ka mujal, on tänapäeval laialdaselt kasutusel vipassana ehk sisekaemuslikud meditatsioonitehnikad, nagu anapanasati ja satipatthana, mis põhinevad hingamise jälgimisel.

• Kinhin on "kõndimise meditatsioon". Seda võidakse praktiseerida grupis või üksinda, kõndides aeglaselt, keskendudes jalgade liikumisele ja puudutustele.

• Mettā on armastuse, heatahtlikkuse ja sõbralikkuse meditatsioon.

• Mahajaanas, eriti Jaapanis ja Hiinas, on laialdaselt tuntud Puhta Maa ehk Sukhāvatī õpetust järgiv meditatsioonitehnika, mis põhineb Amitābha nime kordamisel.

• Jaapani Nichireni koolkonnas on oluliseks harjutusviisiks daimoku ehk vormeli "Pühendan end Lootossuutrale" (jaapani keeles 南無妙法蓮華経 Namu Myōhō Renge Kyō) retsiteerimine.

• Chan- ehk zen-budismi Linji (Rinzai) koolkonnas kasutatakse mediteerimisel kōane ehk lahendamatuid mõistatusi.

• Shikantaza on meditatsioonitehnika, mida nimetatakse ka "lihtsalt istumiseks" või "mitte midagi tegemiseks". Selle praktiseerimisel istutakse vaikselt, lastes mõtetel vabalt liikuda, ega pöörata millelegi tähelepanu.

• Samu on mediteerimine igapäevaste toimetuste ajal, tehes neid täie tähelepanu ja ülima keskendumisega.

• Vadžrajaanas on meditatsioonil oluline koht idam'ite ehk dhjaanibuddhade kujustamisel.

• Tiibeti budismis, aga ka mujal, on suur tähtsus mantral Om mani padme hum.

• Krišnaismis kasutatakse Hare Krishna mantrat.

• Transtsendentaalse meditatsiooni tehnika puhul kasutatakse õpetaja poolt antud isiklikku mantrat.

Bioloogia mõisted

Sahhariid ehk süsivesik - orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on energiarikkad orgaanilised ained. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid, suhkurt ja tärklist, energiaallikas. Taimed valmistavad ise oma elutegevuseks vajalikud süsivesikud. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes (75-90%), loomades(2%), seentes(3%), mikroorganismides(12-28%).

Süsivesikute energeetiline tähtsus:

Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks (pärast rasvu). Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. Igal süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6kJ ehk umbes 4kcal energiat. Normaalne veresuhkru tase tühja kõhuga on kuni 5,5mmol/l.

Funktsioonid:

1) Struktuurne:

kitiin (lülijalgsed, seemnerakukestad, seente pealmine kest)

tselluloos (taimerakukestad).

2) Varuaine:

tärklis (taimedes)

glükogeen (loomades).

3) Toite:

piimasuhkur (laktoos) imetajate piimas.

4) Kaitse:

Taimerakkudes tsütoplasma suhkrustumine. See kaitseb külmumise eest.

5) Ligimeelitav:

Õistaimedel nektarina (putukate ligimeelitamiseks).

6) Bioregulatoorne:

Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse.

7) Biosünteetiline:

Nad on lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped).

1. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud - väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised. Pentoosid( riboos - RNA ehk ribonukleiinhappe koostises, desoksüriboos - DNA ehk desoksüribonukleiinhappe koostises) - nukleiinhapete koostises, heksoosid (glükoos, fruktoos).

Glükoos ehk viinamarjasuhkur - monosahhariid, mille molekulis on 6 C-aatomit. Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toidus oleva tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas.

Fruktoos ehk puuviljasuhkur - puuviljades ja mees esinev monosahhariid.

2. Oligosahhariidid koosnevad kahest (disahhariidid) kuni kolmest monosahhariidist - maltoos, laktoos, sahharoos.

Maltoos ehk linnasesuhkur - koosneb kahest glükoosijäägiks. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid.

Laktoos - koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulide. Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.

Sahharoos - tavaline köögis kasutatav suhkur. Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades.

3. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud - monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks (tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen).

Tärklis - koosneb glükoosijääkidest. Taimed kasutavad seda varuenergiaallikana. Leidub mugulates, sibulates, viljades (nisu, riis).

Tselluloos - tuhanded omavahel ühendatud, ühinenud glükoosijäägid. Taimede ehitusmaterjal (rakukestad).

Kitiin - koosneb lämmastikku (N) sisaldavast suhkrust. Sellest koosnevad lülijalgsete toested ja seente rakukestad.

Glükogeen - koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimestel talletub põhiliselt maksas ja lihastes.

Lipiidid ehk rasvad - koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagatakse kolme rühma: vedelad rasvad, tahked rasvad ja vahad.

1. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad - nimetatakse propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisse kuuluvate rasvhappejääkide poolest.

Vedelad rasvad ehk taimsed õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped - enamasti vedelas olekus (õlid). Taimedes energiaallikaks ja seemnetes varuaineks. Õli seemnetes (raps, kanep). Õli viljades (oliivid, pähklid).

Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastunud rasvhapped - tahked rasvad (näiteks seapekk). Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana (ATP ehk adeniintrifosfaat ja GTP ehk guanosiintrifosfaat).

Vahad - tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on näiteks puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on näiteks mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanolin).

Liitlipiidid ehk fosforlipiidid - Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisse. Hüdrofiilne - pea, hüdrofoobne -saba.

Tsüklilised lipiidid ehk steroidid - Peamiselt hormoonid, mis moodustavad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes (Hormoonid, vitamiinid, kolesteriid)

Kolesteriid (Kolesterool+rasvhapped) - Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone, D-Vitamiini ühendeid, sapi koostisosi. Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine), kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada näiteks infarkti, kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid.

Hormoonid:

Testosteroon - meeshormoon, kasutatakse ka dopinguna.

Östrogeen - naishormoon

Progesteroon - naishormoon

Androsteroon - meessuguhormoon

Neerupealsete hormoonid

D-vitamiin - hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.

Toidulipiidid: Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused ja teised. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti.

Funktsioonid:

Energeetiline funktsioon - lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energiasaamise seisukohast - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid.

Ehituslik funktsioon - fosforlipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse.

Varuaine funktsioon - loomadel varurasv; taimedel õlid seemnetes, viljades; mesilaskärjed (vahad).

Ainevahetuslik funktsioon - metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes ei joo üldse. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist.

Kaitse funktsioon - nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, mis on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel, aga ka talisuplejatel.

Lahusti funktsioon - veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismist.

Bioregulaarne funktsioon - hormoonid.

Näidend „KOLM PÕRSAKEST“

KOLM PÕRSAKEST

näidend

Tegelased

Jutustaja/peremees (võivad olla, kas kaks erinevat inimest või üks inimene)

Põrsad: Nihv-Nihv, Nuhv-Nuhv ja Nahv-Nahv

Taksojuht Mäger

Medvend Karu

Inspektor Kukeke

Tegevuskohad

Seasulu talu, takso, EMO vastuvõtt, kirurgi kabinet, politseijaoskond

Rekvisiidid

Pirnid (pigem puuviljana ja igaühele oma; kaks lambipirni), toolid-lauad (takso jne... kujutamiseks)

Tekst

Jutustaja: „Ühe järjekordse seasulu-sümpoosiumi käigus võtavad koos napsu kolm teaduste doktori kandidaati: füüsikud Nihv-Nihv ja Nuhv-Nuhv ning matemaatik Nahv-Nahv. Istuvad, vestlevad intelligentselt.

[Samal ajal etendavad põrsakesed vestlust, žestikuleerivad(näiteks löövad topse/klaase kokku või muud sellist)]

Jutustaja: „Korraga põleb laelamp sirinaga läbi“

[Soovi korral võib saalis tule kustutada]

Jutustaja: „Kuna ainsa valgusallikata kiskus atmosfäär sellise koosseisuga seltskonna jaoks pisut perversselt romantiliseks, helistati, kuhu vaja. Tuli talu peremees, vabandas, ronis jalgupidi taburetile, kruttis vana pirni välja, ulatas selle füüsikule Nihv-Nihv, kes selle õrnalt lauale pani. Seejärel kruvis peremees tunketaskust võetud uue ja funktsioneeriva pirni asemele, ronis tooli pealt alla, soovis doktoritele kena olemist ja lahkus.“

[Samal ajal rääkimisega etendab jutustaja peremehe tegevust pirniga. Saalis pannakse tuli uuesti põlema (kui see ennem kustutati). Seejärel naaseb jutustaja oma algsele kohale]

Jutustaja: „Matemaatik Nahv-Nahv soojendab peos klaasi ja küsib topsivendadelt, ise peaga laua poole rehmates ...“

[Nahv-Nahv soojendab oma topsi või muud sellist ja enne lausumist rehmab peaga]

Nahv-Nahv: „Aga kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida nii, et sokkel väljapoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?“

Jutustaja: „Mõlemad füüsikud elavnevad ja kinnitavad, et see on kahtlemata linnalegend ja füüsikaliselt nonsenss.“

Nihv-Nihv: „Kui sisse läheb ning vahepeal mass ja ruumala ei muutu et cetera et cetera ...“

Nuhv-Nuhv: „Siis peab ka välja tulema!“

Jutustaja: „Ilmselt on oma roll ka joodud konjakit, et Nihv-Nihv kahmab laua pealt läbipõlenud pirni ja lükkab selle endale suhu. Välja aga see sealt enam ei tule.“

[Samal ajal haarab Nihv-Nihv pirni ja pistab selle suhu]

Jutustaja: „Tellitakse takso ja sõidetakse traumapunkti. Taksojuht Mäger kõõritab peeglist pirniga Nihv-Nihvi, aga küsida midagi ei julge.“

[„Pannakse püsti“ takso. Taksot etendada istub Nihv-Nihv taga ja Mäger „piilub peeglist“]

Jutustaja: „Seltskond jõuab traumapunkti. Alguses vastuvõtus ei saa valve-medvend Karu mitte millestki aru, sest need kaks põrsakest, kes rääkida saavad, räägivad korraga.“

[Karu seisab/istub laua taga, kuulab põrsaid ja näiteks teeb suuri silmi]

Nuhv-Nuhv ja Nahv-Nahv (korraga): „Kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida nii, et sokkel väljapoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?“

Jutustaja: „Lõpuks näitavad põrsakesed Karule kannatanut. Naerukrampides väänlev Karu ei ole muuks suuteline, kui viipab neile ebamääraselt kirurgi kabineti suuna kätte.“

[Samal ajal kaks põrsakest näitavad kolmandat, mispeale karu naerab ja rehmab umbmääraselt mingis suunas käega]

Jutustaja: „Kirurg Hunt on ilmselgelt elunäinud mees. Vajutab raksatusega Nihv-Nihvi kuklal mingeid punkte, põrsakese suu läheb veel rohkem pärani ja lambipirn tuleb välja. Ainult et pea on Nihv-Nihvil veidralt kuklas ning suu ei lähe kinni.“

[Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut]

Jutustaja: „Hunt rahustab kolmikut, et nii peabki olema.“

Hunt: „Reflektoorsete retseptorite ajutine paralüüs et cetera et cetera. 30-40 minuti pärast taastub kogu motoorika täies mahus, tüsistusi pole kunagi.“

Jutustaja: „Põrsakesed tänavad Hunti, lahkuvad ja istuvad taksosse.“

(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas uuesti „pannakse üles“ takso)

Jutustaja: „Teine füüsik, Nuhv-Nuhv, keerutab eemaldatud pirni käes.“

(Nuhv-Nuhv keerutab pirni käes)

Nuhv-Nuhv: „No ei ole selline asi võimalik!“

Jutustaja: „Ja lükkab pirni endale suhu.“

(Nuhv-Nuhv pistab pirni suhu)

Jutustaja: „Takso keerab ringi, seltskond siseneb traumapunkti, tõstavad Karu põrandalt üles, lähevad Hundi juurde, kes vilunult kukla kallal raksutades annab neile ühtlasi teada, mida ta arvab idikatest, kes endale öösiti lambipirne suhu ripuvad.“

(Karu tõstetakse laua tagant üles. Seejärel askeldab Hunt Nuhv-Nuhvi kallal ja näitab vahelduva eduga põrsakestele keskmist sõrme või muud sellist)

Jutustaja: „Põrsakesed võtavad pirni kaasa ja lahkuvad. Mäger kõõritab kahte pärani lõugadega põrsakest tagaistmel ja söandab lõpuks küsida.“

(Põrsakesed sätivad end taksos jälle tagaistmele)

Mäger: „Millega härrad tegelevad?“

Nahv-Nahv: „Kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida nii, et sokkel väljapoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?“

(Nahv-Nahv näitab Mägrale pirni)

Jutustaja: „Mäger aga Nahv-Nahvi ei usu.“

(Mäger haarab Nahv-Nahvilt pirni ja topib suhu)

Jutustaja: „Takso keerab ringi ja sõidab traumapunkti. Karu ei anna enam sellevõrragi rahustada, et ta iseseisvalt püsti püsiks. Hunt eemaldab Mägra suust pirni ja lööb selle kanna all puruks.“

(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas uuesti „pannakse üles“ takso, traumapunkt ja muud sellist.)

Hunt: „Muidu raisk jäätegi mul siin hommikuni käima!“

Jutustaja: „Seltskond sõidab tagasi talu poole. Kuna taksojuhi pea on pärani lõugade tõttu kuklas, siis märkimisväärset kiirust takso muidugi arendada ei saa. Politseijaoskonnale lähenedes äratab teosammul liikuv takso jaoskonna ees suitsetava inspektor Kukekese tähelepanu ja see viipab käskivalt auto seisma.“

(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut)

Kukeke: „Ja kuhu (kurat) sa neid imbetsille vead?“

Jutustaja: „Ainuke, kes rääkida saab, on matemaatik Nahv-Nahv ja see muidugi protesteerib.“

Nahv-Nahv: „Mis kuradi imbetsille, siin autos on kolm teaduste doktorit!“

Jutustaja: „Põrsake räägib Kukekesele üldjoontes kogu loo ära.“

(Vajadusel Nahv-Nahv žestikuleerib veidi)

Jutustaja: „Kukeke keelab neil edasi sõita ja siseneb jaoskonda.“

(Samal ajal Kukeke teeb keelava käeviipe ja lahkub ruumist/eemaldub)

Jutustaja: „Hetke pärast kustub seal valgus.“

(Soovi korral võib saalis korraks tule kustutada)

Jutustaja: „Kukeke väljub jaoskonnast, avab takso tagumise ukse ja pressib ennast jõuga füüsikute kõrvale. Suust paistab tal lambipirni sokkel.

(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas „pannakse üles“ takso)

Jutustaja: „Takso keerab ringi ja sõidab traumapunkti. Karu leti taga nad elustada ei püüagi - otsejoones Hundi juurde. Kirurgi kabinetis istub Hunt, endal pea kuklas ja suu pärani lahti.“

(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas „pannakse üles“ takso, traumapunkt ja muu selline.)

LÕPP

Eesti Hip-Hop Festival 2020

Tere

Käes on 2020. aasta august ning ma käisin eile Eesti Hip-Hop festivalil. Ma lähen sinna ka täna.

Eesti Hip-Hop Festival toimub Elvas (tegelikult Elva vallas Rõngus Tartumaa Tervisespordikeskuses) ja seda juba 14. korda. Varasemalt on see mõnikord toimunud ka Elva linnas Verevi rannas. See festival toimub iga aasta ja on Eesti suurim (võimalik, et ka ainuke) Hip-Hop festival.

Eesti Hip-Hop Festivalil on aja jooksul esinenud mitmeid Hip-Hop/räpp artiste. Mõned neist on ühe või mõned aastad vahele jätnud ja siis uuesti osalenud. Samas mõned teised on üldse ära lõpetanud.

See festival on nagu suur Hip-Hopi pidu, mis kestab tavaliselt 2 päeva.

Sellel aastal on festival teistsugune. Seoses koroonaviiruse levikuga palutakse külastajatel hoida 2 meetrisi vahesid ning kohapealset piletimüüki ei toimu. Lisaks on ristkasutuses erinevad piletid. Nii kolme päeva, kahe päeva kui ka ühe päeva piletitega saab festivali mõlemale päevale (Festival kestab endiselt 2 päeva). Festivalile pandi müüki ka vähem pileteid. Müük toimus ainult läbi interneti, kohapealset piletimüüki ei toimunud. Müük on praeguseks juba ammu lõppenud.

Festivali esimene päev oli eile ning teine on täna. 

Muljed esimesest päevast:

Esimeste artistide esinemisi jälgisid vähesed, kuid hiljem oli neid rohkem ning lauldi ka kaasa. Viimase kahe esineja ajal hakkas publiku hulk vähenema ning kaasalauljaid peaaegu, et ei olnudki. Üldiselt oli huvitav, kuid tänane päev tuleb loodetavasti veel huvitavam.

Tuntud Artistid:

Tuntuimatest artistidest esinesid eile Reket, Beebilõust ja Tommy Cash. Ning täna esinevad Genka, Bad Art, 5 MIINUST, Karmo& Küberrünnak.

Kirjutatud 15.08.2020 umbes kell 15.00

2. osa:

Tere 

Suur Hip-Hopi pidu on nüüdseks läbi. 

Teine päev oli natuke pikem. Juba originaalkava järgi alustas viimane artist kell 1 hommikul, kuid tegelikult (koos korduste ja üllatusesinejatega) alustas viimane artist kell 3 hommikul. Viimaseks oli muidugi 5 MIINUST, kellega kestis pidu veel kaua (vähemalt kella 5-ni).

Kuigi see aasta oli külastajaid vähem ja rahvas lavale ei kippunud, oli see pidu siiski väga hea. Ainsaks halvaks asjaks oleks koroonaviirus ja sellest tingitud piirangud. 

Artistid:

Tuntud artistidest puudus nublu (ja vanad niiöelda "True Hip-Hop" artistid nagu Cool D), samas oli kohal kõik teised olulised artistid. Isegi Põhjamaade Hirm oli kohal (tõsi tegi ainult ühe loo koos Genka ja DEW8-ga). Oli ka vähemolulisemaid artiste. Puudus Kozinak ja ROM, kellest viimane lõpetas eelmine aasta muusikaga tegelemise. Puudusid ka mitmed vähemolulisemad artistid.

Kohal oli Maxtract, Bad Art, Robert Lõvi, manna, 5 MIINUST, Sipelga 14, Pluuto, DEW 8, Genka, Villemdrillem, Tommy Cash, Eutanasiyah, Reket, marps, Beebilõust, Clicherik&Mäx, Yasmyn, Sammalhabe, Moniji (UK), Tommyboy, DJ Typicalflow, Mick Moon, KiROT, Kapa, Number Ö, Utoopia, Väike Kelder, Väike PD, Karmo ja Küberrünnak. Ühe loo tegi koos DEW8-ga ka Leethal Pete.

Üldiselt:

Hip-Hop Festival oli huvitav. Nii nagu ka eelmine aasta oli seal mitmeid huvitavaid (ja ka minu jaoks tundmatuid) artiste ja laule. Tõsi enamik laule ja artiste olid mulle eelmisest aastast tuttavad (või siis olin ma neid/nendest hiljem kuulnud). See oli väga huvitav ning järgmine aasta lähen arvatavasti sinna uuesti.

Jaapani kunst

Meie, lääne kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatesse – maal, skulptuur, arhitektuur jne. Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Teiseks, meie eristame nn puhast kunsti ja tarbekunsti, mis jällegi on tundmatu nähtus jaapani kultuuris. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult liigitatakse ka jaapani kunsti, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja sealjuures keskendutakse kunstiväärtusele ehk sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad.

Arhitektuur

Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maailmas – budistlikud templid (7.-9.sajand, nt. Horyuji tempel). Elamu- ja pargikultuur on kõrgesti arenenud. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele. Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda (nt on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks).

Pildil: Horyuji tempel
Allikas: Vikipeedia(inglise keelne)

Maalikunst

Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks.

Pildil: Jaapani maalikunst
Allikas: orientaloutpost

Tarbekunst

Lakkehistöö

Lakkehistöö seisneb esemete katmises lakiga. On leitud, et lakki kasutati Jaapanis juba 7000 eKr. —Edo perioodi ajal (1603-1868) hakati värnitsa-mürgipuude kasvatamisele ja lakkehistöö tehnikatele rohkem tähelepanu pöörama. —18. sajandil hakati laiemalt kasutama värvilisi lakke.

Pildil: Lakitud teeserviis
Allikas: Liveactioneers

Keraamika

—Keraamika on üks Jaapani vanemaid kunstiliike. —On leitud, et keraamikat valmistati Jaapanis alates nooremast kiviajast. Palju erinevaid stiile, mis tulevad piirkondade erinevuste tõttu (näiteks: Bizen-yaki, Hagi-yaki). Alates 4. sajandist on Jaapani keraamika olnud tugevalt mõjutatud Hiina poolt, seda Korea kaudu.

Pildil: Jaapani keraamiline kauss
Allikas: etsystatic

Külmrelvad

—Külmrelvad on üheks Jaapani tarbekunsti suursaavutuseks. Jaapanis on palju erinevaid külmrelvi, näiteks nihontod (mõõgad), sai’d, nunchakud jne. Külmrelvi kasutasid samuraid (jaapani rüütlid). —Jaapani mõõgad on tänaseni populaarsed.

Mõõkade tüübid:

—Mõõkade tüüpe on mitmeid, olenevalt suurusest, kasutusalast ja valmistamise meetodist.

—Katana – kõige tuntum, pikk, kitsas ja kõver.
Tsurugi – lai, tavaliselt ka natuke lühem.
Nodachi – väga pikk, kasutajateks sõdurid.
Odachi – väga pikk, raske, tavaliselt kasutati tseremooniatel, ohverdusena jumalatele, või lihtsalt moeasjana.

Pildil: Katana
Allikas: yn2097

Ikebana

Ikebana on jaapani lilleseadekunst.
Ikebana koostamisel võib kasutada nii elavaid kui surnud taimi, nii õisi ja lehti kui näiteks puukoort ja puujuuri. Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik.
Ikebana pärineb buda templitest, kus oli kombeks buda kuju ette kujundada lilledest sümboolne paradiisi kujutis. See kujunes välja 15. sajandil Kyōtos Rokkakudo templis, mille ametlik nimetus on Shiun-Ji ehk Purpurpilve Tempel. Nimelt oli seal üks munk lilleseades nii osav, et algul tulid sama kloostri teised mungad ja pärast ka teiste kloostrite mungad tema juurde lilleseade kohta nõu küsima. Munk elas Ikenobo järve ääres ja seetõttu seostati lilleseadega tegelevaid munki Ikenobo nimega.

Pildil: Ikebana
Allikas: credobonum

Origami

Origami on paberi voltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keelest, kus ori tähendab voltimist ja kami paberit. Origamis kasutatakse väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik valmistada mitmeid erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga.

Pildil: Paberist luik
Allikas: deviantart

Maailmakunst ja selle ajalugu

Siiamaani oleme me selles blogis vaatanud ainult läänemaailma (Euroopa ja Põhja-Ameerika) kunsti kuid kunst arenes ka mujal maailmas.

Nüüd hakkame me vaatama muu maailma kunsti. 

Popmuusika stiilid ja populaarsus

Nagu teada on nüüdismuusikas palju erinevaid stiile ehk žanre. Osad neist on sõnadega ja teised on sõnadeta.

Selles postituses nagu juba pealkirjast on aru saada vaatame me popmuusika stiile ja nende populaarsust. Selles postituses võtame me läbi ainult need popmuusika stiilid, mis on mingi aja jooksul olnud populaarsed, kuid kindlasti on popmuusika stiile rohkem (läbi võtmata jäävad näiteks sümfoonia, Vietnami-pop, ja veel mõned stiilid).

Ennem kui ma populaarsusedetabelini jõuan ütlen ma veel ära, et tegelikult eksisteeris samal ajal veel mitu nüüdismuusika stiili. Kuid edetabelis olevad on/olid omas ajas kõige tähtsamad. Ja aja jooksul on stiile aina juurde tulnud. Kuid nüüd siis, Jah.

Populaarsusedetabel:

Boogie-woogie 19. sajandi lõpp
(BLUES) Bluus 1903-1920
(JAZZ)Džäss 1920-1925
Swing 1930-1940
KANTRI 1925-1940
R&B 1940-1950
Rock'n Roll 1940-1950
Soul 1950-1960 algus
Bossa Nova 1950-ndate lõpp-1960-ndad
Samba 1950-ndate lõpp
Biitmuusika 1960-ndate algus
Funk 1960-ndate keskpaik
Metal 1960-ndate lõpp
Schlager 1960-ndad (ainult Saksamaal ja Austrias)
Reggae 1960-ndate lõpp-1970-ndate algus
Diskomuusika 1970-ndad (Eestis 1990-ndad aastad)
Punk-Rokk 1970-ndate lõpp-1980-ndate algus
Electro 1980-ndate algus
Hip-Hop 1970-ndate keskpaik-1980-ndad (Eestis 2000-ndad aastad)
ELEKTROONILINE TANTSUMUUSIKA (EDM) 1990-ndad (Eestis 2010-ndate algus)
RÄPP 2000-ndad (Eestis 2010-ndate lõpp-...)
Pop 2010-ndate algus
K-Pop ehk Korea pop 2010-ndate lõpp-... (Eestis hakkab ka vaikselt populaarseks saama)

muusikastiilid

• Muusikastiilid

Järgmised 13 alamkategooriat on selles kategoorias (kokku 13).
Sulgudes on kategooriate (K), lehekülgede (L) ja piltide (P) arv.

 

• ► Ansamblid stiiliti‎ (25 K)
• ► Muusikud stiiliti‎ (5 K)

B

• ► Bluus‎ (1 K, 4 L)

D

• ► Drum and bass‎ (11 L)
• ► Džäss‎ (2 K, 22 L)

F

• ► Futurism‎ (14 L)

H

• ► Hiphop‎ (2 K, 4 L)
• ► House‎ (1 K, 2 L)

K

• ► Kantri‎ (3 L)

M

• ► Metal‎ (1 K, 21 L)

P

• ► Pop‎ (1 K, 2 L)
• ► Post hardcore‎ (1 K, 1 L)

R

• ► Rock‎ (5 K, 26 L)

Leheküljed kategoorias "Muusikastiilid"

Järgmised 95 lehekülge on selles kategoorias (kokku 95).

 

• Muusikastiil
• Muusikastiilide loend

0–9

• 4-beat

A

• A cappella
• Acid jazz
• Alternatiivne RnB
• Alternative metal
• Ambient
• Ars nova

B

• Bachata
• Bandari
• Bebop
• Biidermeier (muusika)
• Bossanoova

C

• Cumbia

D

• Death metal
• Diskomuusika
• Džäss
• Dubstep

E

• Easy listening
• Ekspressionism (muusika)
• Elektrooniline tantsumuusika
• Emo
• Emoräpp
• Entechno

F

• Fado
• Folkrokk
• Funk

G

• Garage punk
• Glam metal
• Gothic metal
• Gothic rock
• Grime
• Grunge

H

• Hard rock
• Hardcore punk
• Hardstyle
• Hatecore
• Historitsism (muusika)

I

• IDM
• Ilmalik muusika
• Impressionism (muusika)
• Indie rock

J

• J-pop
• Jazz fusion
• Jumpstyle
• Jungle

K

• K-pop
• Kantrimuusika
• Klassikaline metal
• Kristlik kantrimuusika
• Kristlik metal
• Küberpunk

L

• Laïka

M

• Merengue
• Metalcore
• Minimalism
• Modaalne džäss
• Morna (muusika)

N

• Natsionaalsotsialistlik black metal
• Néo kýma

O

• Oi!

P

• Plena
• Popmuusika
• Power metal
• Progressiivne rokk
• Psychedelic trance

R

• Ragtime
• Rahvusromantism (muusika)
• Raï
• Reggae
• Reggaeton
• Rembetiko
• Rock Against Communism
• Rockabilly
• Rokkmuusika
• Rütm ja bluus

S

• Samba
• Screamo
• Ska
• Ska-punk
• Soft rock
• Speedcore
• Sving
• Sümbolism
• Sümfooniline metal

T

• Teismeliste popp
• Tekno
• Thrash metal
• Trance

U

• Uusklassitsism (muusika)
• Uuskomplekssus
• Uusromantism
• Uusromantism (levimuusika)

V

• Visual kei

•