Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

reede, 21. august 2020

Višnuism

Višnuism (ka vaišnavism) on suurima järgijate arvuga hinduismi haru. See on üks hinduismi neljast peamisest suunast šivaismišaktismi ja smartismi kõrval. Umbes 78% ehk 580 miljonit hinduisti on višnuistid.
Višnuism on monoteistlikVišnu ehk Nārāyaṇa on ainujumal, kes on kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega ning igavesti eksisteeriv maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja. Kuivõrd Višnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis, siis on višnuismi peetud ka panenteistlikuks kultuseks.
Višnuismi järgi on jumal avataarana maa peal olnud üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid RāmaKrišna ja Buddha. Kümnes ja viimane kehastus (Kalki) saabub uskumuste kohaselt Kali Yuga ajastu lõpul.
Višnuismi teoloogia sisaldab hinduismi olulisemaid uskumusi, nagu reinkarnatsioonsansaarakarma ning mitmesugused joogasüsteemid, millest rohkem tähelepanu saab pühendumuslik praktika ehk bhakti-jooga. Višnuismi praktika eesmärk on igavese elu ja õndsuse (ananda) saavutamine, pühendudes Višnule või mõnele tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool füüsilise maailma illusoorsust (maya).
Višnuismis on viis traditsioonilist koolkonda: Madhva višnuismŠri višnuismRudra višnuismNimbarka višnuism ja Gaudiya višnuism (ehk Hare Krišna). Erinevused on peamiselt hinge ja jumala vahekorra käsitluses. Gaudiya višnuismi järgi ei lähtu Krišna Višnust, vaid vastupidi.

Kommentaare ei ole: