Copterline'i lennuõnnetus toimus 10. augustil 2005 Tallinna–Helsingi liinil lennanud kopteriga Sikorsky S-76. Lennufirma Copterline'i kopter kukkus Naissaare ja Aegna vahel Tallinna lahes vette, umbes 1,8 meremiili kaugusel Viimsi poolsaarest ja Aegna saarest 1,9 meremiili edelas. Kukkumiskoha koordinaadid on 59° 32′ 33″ N, 24° 43′ 51″ E.
| Copterline'i lennuõnnetus | |
|---|---|
_at_Helsinki_Malmi.jpg) Õnnetusse sattunud kopter 2002. aastal. | |
| Intsidendi ülevaade | |
| Kuupäev | 10. august 2005 |
| Põhjus(ed) | Esiservo rike |
| Reisijaid | 12 |
| Meeskond | 2 |
| Hukkunuid | 14 (kõik) |
| Ellujääjaid | 0 |
| Tõusis õhku | 10. augustil 2005 12:39 Tallinn |
| Sihtkoht | Helsingi |
| Lennufirma | Copterline |
Kell 12.39 startis Copterline'ile kuuluv kopter Sikorsky S-76C+ (registritähis OH–HCI) Tallinnast regulaarlennule Helsingisse. Kolm minutit hiljem, kell 12.42 kukkus see Aegna saare juures merre ja uppus lühikese aja jooksul. Kõik pardal olnud 14 inimest – 12 reisijat ja kaks meeskonnaliiget hukkusid. Reisijatest oli pardal kuus Soome, neli Eesti ja kaks Ameerika Ühendriikide kodanikku, kopteri piloodid olid Soome kodanikud. Kõigi ohvrite surma põhjus oli uppumine.
Pääste- ja pinnaletõstmisoperatsioon algas samal päeval. Sellest võtsid osa piirivalvelaev Kati, piirivalvekaater M29, lootsikaatrid, Eesti mereväe laevad Vaindlo ja Wambola, Veeteede Ameti laev EVA-320, kaubalaev Baltic Trader, piirivalvekopter, Soome piirivalvelaev Merikarhu, Soome päästekopter Puma ning Eesti ja Soome tuukrid. Suurõnnetuse uurimiseks loodi rahvusvaheline uurimiskomisjon.
Järgmise kahe päeva jooksul toodi 45 meetri sügavusel lebanud kopterivrakist välja 13 surnukeha. Ühe kopteripiloodi, soomlasest kapteni Peter Fredrikssoni surnukeha leiti alles kaks nädalat hiljem, 25. augustil, kopterivraki asukohast umbes 45 meetri kauguselt. Vraki ülestõstmist alustati 13. augusti varahommikul. Selleks kasutati kraanaga varustatud Soome merepäästelaeva Seili. Pärast pinnaletõstmist transporditi kopter Tallinna Vene-Balti sadamasse piirivalvelaevade kaile. Kopteri musta kasti dekodeeris Suurbritannia lennuõnnetuste uurimise büroo (Air Accidents Investigation Branch) ning selle info analüüsi alustas uurimiskomisjon 22. augustil.
Kopteriõnnetuses hukkusid:
- Peter Fredriksson (1964)
- Lydia Riis Hamburgen (1918)
- Mary Elizabeth Hamburgen (1958)
- Onni Matti Kopperi (1944)
- Carolina Kremenetski (1983)
- Ruta Kruuda (1967)
- Tapio Hannes Kuikko (1951)
- Seppo Antero Peurala (1948)
- Seija Marjut Ruotsalainen (1952)
- Ari Kalevi Seger (1954)
- Kristel Soll (1965)
- Liisa Suuster (1983)
- Pentti Olavi Vainio (1946)
- Jarkko Varjo (1961)
14. septembril 2005 avalikustatud lennukatastroofi põhjuste uurimiskomisjoni esialgses aruandes jäid selle suurõnnetuse põhjused ebaselgeks. Oli märgitud, et helikopter oli tehniliselt korras, ilmastikutingimused lennuks sobivad ja meeskond kopteri juhtimiseks vajaliku pädevusega. Samuti ei leitud märke tulekahjust ega lindude või muude objektide sattumisest kopteri mootorisse õhus. Kindlaks oli tehtud, et kopteri turbiinmootorid säilitasid töövõime lennu lõpuni ning kopteri konstruktsioonid purunesid alles kukkumisel vastu veepinda. Pardal olnud inimeste surma põhjustas raporti kohaselt uppumine. Katastroofi põhjusena toodi kopteri sattumine mingisse eriolukorda, mis põhjustas kopteri tugeva hälbe tavapärastest lennuparameetritest ning kutsus lõpuks esile kopteri juhitamatu langemise. Katastroofi lõpparuanne avaldati 11. augustil 2008.
Õnnetuse põhjus
Hüdrovõimendi (esiservo) uurimisel Ameerika Ühendriikides selgus, et selle kolvipea küljest oli lahti koorunud osa plasmameetodil peale kantud kattekihist.
Kattekiht on vase ja alumiiniumi segust. Kaks suuremat kattekihilt eraldunud tükki ummistasid servo ühe juhtkraani kanalitest, millega paratamatult kaasnes servo toimimisnäitajate järsk halvenemine ja seega ka kopterile saatuslikuks saanud rootori labade seadenurga ootamatult järsk muutus. Pilootidel ei olnud võimalustki kopterit 35 sekundi kestel, mis neil keereldes kukkumisel oli jäänud, kontrolli alla saada.
