Beaux-arts

Petit Palais

Argentina kultuurikeskus

Beaux-arts oli akadeemiline arhitektuuristiil, mida õpetati Pariisi kunstikoolis École des Beaux-Artsis, eriti 1830. aastatest kuni 19. sajandi lõpuni.

Stiil tugines prantsuse uusklassitsismi põhimõtetele, kuid sisaldas ka gooti ja renessansi elemente ning kasutas tänapäevaseid materjale, nagu raud ja klaas. Prantsusmaal oli see kuni 19. sajandi lõpuni oluline stiil. Sellel oli tugev mõju Ameerika Ühendriikide arhitektuurile, kuna École des Beaux-Artsis õppisid paljud silmapaistvad ameerika arhitektid, sealhulgas Henry Hobson Richardson, John Galen Howard, Daniel

Uusbarokk kunstis

Uusbarokk on Histortsistliku kunsti vool.

New Yorgi ärikeskuses asunud Singeri õmblusmasinate tootja beaux-arts'i stiilis peakontorit kujutav 1910. aasta postkaart. Singer Building valmis 1908 ning lammutati täielikult 1968. aastal

Széchenyi ravitermid Budapestis

Palais Garnier ooperimaja Pariisis

Grand Central Terminal raudteejaam New Yorgis

Belfasti raekoda Põhja-Iirimaal

Uusbarokk ehk neobarokk (inglise keeles baroque revival või neo-baroque) oli kaunite kunstide eklektiliselt pulbitsev historitsistlik stiil nii arhitektuuris, skulptuuris, sisekujunduses, mööblidisainis kui ka muusikas ligikaudu aastatel 1870–1920 (eriti 1880–1900).
Stiil ammutas eelkõige profaanarhitektuuris taastekkelist eeskuju Mandri-Euroopa katoliikliku kultuuriruumi 17.–18. sajandi barokkperioodist.

Uusbarokk arhitektuuris

 Prantsusmaa stiil beaux-arts määratleb uusklassitsismi hilisemaid ilminguid, mida käsitleti Pariisi akadeemilises koolkonnas École des Beaux-Arts, kuhu astus silmapaistvalt palju ameeriklasi. Sellest tulenevalt seati kaunite kunstide esteetiliste printsiipidega disainimise distsipliin omakorda suuresti eeskujuks Ameerika Ühendriikide idaranniku kommertslikus linnaehituses. Seal väljendas see rikkalike ornamentide ja motiividega kaunistatud stiil kohalike kinnisvara- ja tööstusmagnaatide (ingl tycoon) või teiste uusrikaste maitset, jõukust ja väärtushinnanguid. Euroopa arhitektid võtsid samas pigem uue romantilisema ja rahvuslikult akadeemilisema suuna.

Uusbarokset arhitektuuri leidub enamasti Pariisi, Viini ja Budapesti ning New Yorgi südalinnades. Üldisemalt käsitleti seda USAs, Kanadas, Iirimaal (ka Belfasti linnas Põhja-Iirimaal), Šotimaal, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Belgias ja endises Austria-Ungaris.
Selles uhkes ja toretsevas stiilis ilmestati hulga teatri-, ooperi- ja muuseumihooneid. Seda iseloomustab pompoosselt esindatud: Euroopa imperialistlikkuse hiilgus, selle keisririikide paraadlikkus, väikeste detailide üleküllus kui ka kallite ja parimate ehitusmaterjalide kasutamine, unikaalne vorm ja proportsioonid, mitmekesine värvilahendus ja sümmeetrilisus. Sümmeetrilistel fassaadidel kasutati palju grandioossusele rõhuvaid balustraade, palkoneid, pilastreid, sambaid, simsse, kolmnurkseid ehisviile, suursuguseid peasissekäike, avaraid võlvkaari ning pillavaid dekoratsioone ja skulptuure.
Samaaegselt eksisteeris stiil rööbiti selliste historitsismi suundadega nagu uusgootika ja uusrenessanss ning peamiselt sisustusstiili uusrokokooga. Hilisematel aastatel esines see samuti koos nii-öelda lopsaka juugendiga, mida ka osaliselt mõjutas ja millest ei ole alati erapooletult eristatav.

Uusbarokse stiili näiteid Eestis

Eestis on uusbarokselt ehitatud Halinga (millel on lisaks heimatstiili sugemeid), Järvere, Kärstna, Laupa, Ravila (taastatud pärast 1905. aasta põletamist) ja Ungru mõisahooned. Uusbarokseks peetakse samuti Kadrioru administratiivhoonet, kus asub Vabariigi Presidendi Kantselei.

Uusbarokse stiili näiteid USA-s

Üldiselt leiab uusrikaste jaoks rakendatud stiili näiteid nii-nimetatud Keisriosariigist, mis oli transatlantiline Euroopa mõjude sõlmjaam Põhja-Ameerikas, peegeldades neid üle terve Uue Maailma. Samuti on New Yorgi Eesti Maja ehitatud uusbarokses prantsuse beaux-arts'i stiilis.