Otsing sellest blogist

UUS!!!

Aas

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Aas  (kõnekeeles ka...

Kuvatud on postitused sildiga RNA-viirused. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga RNA-viirused. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 12. aprill 2021

Koroonaviiruse head ja halvad omadused ning tulevikunägemused

Praegu on aeg, kus õpilased on jälle koduõppel. Muidugi selle viiruse (RNA-viirus, koroonaviiruste perekonnast, nimega SARS-COV-2 ehk Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus 2) ja sellest tingitud haiguse (COVID 19 ehk koroonaviirushaigus 2019) tõttu tekkinud mitmeid probleeme. Kuid mõned asjad on siiski paremad, kui enne koroonaviirusepandeemiat. 
Head asjad:
Looduse saastatus on vähenenud, müra on vähenenud, loodus on tagasi linnades, vähenenud on kasutute või väheefektiivsete tegevuste tegemine.
Kuidas veel paremaks saada?
Tuleb teha kiire rohepööre. Majanduses tuleb turumajandusest minna üle rohe- või sinimajandusele (oluline pole mitte majanduskasv vaid loodus- ja keskkonnasõbralikkus ning säästlikkus.). Ka öko-sotsiaalne turumajandus pole halb variant. 
Ühiskondlikus plaanis tuleb liikuda ühtse, vabade ja võrdsete inimeste föderatsiooni poole. 
Riigivalitsemises oleks parimateks vormideks tehnokraatia (tehniliste ekspertide võim ehk juhiks on see, kellel on selles valdkonnas kõige rohkem teadmisi) või meritokraatia (talentide valitsus). Halb poleks ka kõiketeadva superarvuti valitsus.
Kuid kõigi nende eelnevalt mainitud valitsemisvormidega on omad probleemid:
Tehnokraatia puhul see, mille järgi valitakse eksperte ning meritokraatia puhul see, kuidas teha kindlaks talente. Kuid superarvuti valitsemise ainsateks miinusteks võivad olla arvuti vastuhakk inimestele (masin ründab inimesi) ja rikked. 
Mina leian, et oluline on anda inimestele suured vabadused (ning koos sellega ka kohustused). Tuleb tegeleda ka sotsiaalselt, võimalustelt, vabadustelt ja majanduslikult võimalikult võrdse inimühiskonna loomisega. Samas ei tohi muuta inimeste bioloogiat (välja arvatud tema enda soovil). Igasuguste teatud inimgruppi (või miks mitte ka muud looma või olendit) puudutavad otsused tuleks võtta vastu rahvahääletustel. Need peaks olema suuremalt jaolt digitaalsed, kuid alles peaks jääma ka muud variandid. Seda muidugi välja arvatud juhul kui superarvuti ei suuda otsustada. 
Selline on minu nägemus tulevikust.

neljapäev, 21. mai 2020

Koroonakriis, majandus ja elukeskkond, uuskolonialism, geoloogia

Koroonakriis oli kokkuvõttes loodusele kasulik. Õhusaaste vähenes, taimed ja loomad hakkasid linnas elama, linnad muutusid rohelisemateks, saastamine üldiselt vähenes. Kuid ühe asja osas tegi koroonakriis ka karuteene. Tekkisid ühekordsed maskid, mis tuli pärast kasutamist ära visata. Sellega tekkis juurde prügi.
Koroonakriis oleks olnud hea võimalus kliima ja üldiselt maailma ja eluslooduse ning inimese päästmiseks. Kahjuks seda võimalust ei kasutatud. 
Riigid oleks võinud lõpetada taastumatute energiaallikate toetamise (või isegi nende kasutamine keelustada). Kuid selle asemel Eesti riik hoopis investeeris põlevkiviõlitehasesse ehk taastumatusse energiaallikasse. 
Lisaks on võimalus, et koroona tekkis või levis kliima soojenemise tõttu kiiremini. 
Tuleks toetada biolagunevate, kuid vastupidavate materjalide tootmist. Samamoodi ka taastuvatest energiaallikatest (elekter, tuul, vesi, geotermaal, biomass, laine, looded, biokütus) toodetud energiat. 
Samas tõi koroonaviiruse kriis välja ka murekohad. See näitas, et kui majandus seisatada, siis tekib majanduslangus ja kui võõrtöölised minema saata, siis kukub majandus kokku, sest kohalikud ei taha nii väikese palga eest (mõnel juhul ka mitte mingi hinna eest) sellist tööd teha. Samas ei ole võõrtööliste keskne majandamine kuidagi jätkusuutlik, sest riikide ja seal elavate inimeste nõudmised on ühtlustumas. Inimesed nõuavad rohkem palka, paremaid töötingimusi ja enda õiguste kaitset. See kõik lisatakse tootmiskuludele (materjali hankimise, kokkupaneku ja tehase tööshoidmise kulud). Sellele võivad lisanduda ka transpordikulud, mõnikord ka kokkupanemiskulud. Vahendajate puhul lisandub veel vahendaja kasum ja transpordikulud, mõnikord ka kokkupanemiskulud. Lõpuks poes,kus see müüki pannakse lisandub hinnale poe kasum, töötajate palk, töötuskindlustus, tervisekindlustus, ettevõtte tulumaks mõnikord ka laos hoidmise kulu ja transpordikulu. Kui kõik töötajad saaksid sellist palka ja neil oleks samasugused õigused nagu Euroopas, siis tekiks olukord, kus ükski inimene ei suudaks, kõrgete hindade tõttu, mitte midagi osta. 
Ühesõnaga praegune majandusmudel pikas plaanis ei toimi. See kahjustab inimeste elukeskonda, eriti just vaesemates piirkondades. See tekitab ka suurt sotsiaalset ebavõrdsust, rikkamad saavad aina rikkamaks ja vaesemad jäävad aina vaesemaks. See on kahjulik keskkonnale, inimestele, elusloodusele. See tekitab ka sellise nähtuse nagu uuskolonialism (ühe riigi ettevõtted ostavad teises riigis palju maad, loovad sinna oma tehased, siis asuvad mõjutama poliitikuid, et ettevõttele kasulik otsus tehtaks. Ettevõte teenib selle pealt kasumit, viib kasumi tootmisriigist välja ja maksab tehasetöölistele suhteliselt vähe palka.). Seda võivad mõnikord teha ka riigiettevõtted. 
Mina leian, et maailm oleks vaja korda teha. Raha tuleb käibelt kaotada (asju tehakse inimkonna hüvanguks ja kõigile), tuleb luua kogukondlik ja taastuv rohemajandus, vaesemad regioonid tuleb lääneriikidele järgi aidata. Tuleb luua uusi biolagunevast materjalist tooteid. Kogu energia peab tulema taastuvatest energiaallikatest. Muldade päästmiseks tuleb lõpetada intensiivpõllumajandus (kurnab mullad välja, mullas pole enam toitaineid), mereveega kastmine (tekitab muldade sooldumise) ja keemiliste väetiste kasutamine (tekitab muldade hapestumise). 
Metsandus:
Metsanduse koha pealt tuleb säilitada metsade liigirikkus ja muud erinevused (geneetiline, ökoloogiline ja bioloogiline mitmekesisus). Kindlasti peab jääma osa metsa inimtegevusest puutumatuks. Metsa võib raiuda, aga mõistlikkuse piires (palju vähem kui tänapäeval Eestis seda tehakse). Kindlasti tuleb arvestada ka plaanitava raiekoha geoloogilise eripäraga.[Kui kivide peal on õhukese mullakiht ja seal peal kasvab puu, siis sealt ei tohi raiuda, sest muidu viivad tuul (ja veeääres olles ka vesi) viljaka mulla minema (erosioon) ning võib alata kivimite keemiline murenemine (kivid lagunevad soojuse, külmuse ja vihma tõttu).
Kokkuvõte:
Kokkuvõtteks on maailmal mõnikümmend aastat, et kõikidele oma probleemidele lahendus leida. Muidu ootab maailma ees suur katastroof (üleujutused; loomade ja halvimal juhul kogu eluslooduse, kaasa arvatud inimeste väljasuremine; pikad põuad; ennustamatu kliima; senisest tugevamad tormid; muldade vähenemine. Elusloodus jääb mingil väikesel tasemel kindlasti ellu, kuid inimene ei pruugi jääda.

reede, 13. märts 2020

Koroonaviirused

Uus koroonaviiruse tüüp SARS-CoV-2 ja tema põhjustatud haigus COVID-19.

Õigupoolest pole koroonaviiruse nimetus päris täpne. Koroonaviirused on tegelikult üks viiruste perekond, kuhu kuulub ka näiteks 2002. aastal levinud SARS. Praegu leviva koroonaviiruse nimeks on SARS-CoV-2 ja tema põhjustatud haiguse nimeks on COVID-19.

COVID-19



SARS-CoV-2 viirusosakesed (kollases) elektronmikroskoobis vaadatuna

Haigusse suremus vanusegrupide kaupa Hiina andmetel
COVID-19 on viirushaigus, mida põhjustab koroonaviirus nimega SARS-CoV-2 ja mis on laialdase tähelepanu keskmes seoses käesoleva ülemaailmse pandeemiagaHaigus on levinud ka Eestisse.
Haiguse sümptomid sarnanevad gripile. Nakatumise tagajärjeks võib olla surmaga lõppeda võiv kopsupõletik või äge respiratoorse distressi sündroom.
Viirus levib valdavalt lähedasel kokkupuutel nakatunud inimesega, kellel avalduvad nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köhaHiina andmetel on palavikku täheldatud 88% juhtudest, kuiva köha 68% juhtudest, väsimust (38%), suurenenud limatoodangut (33%), hingamisraskuseid (20%) ja kurgu- või peavalu (13%).
Kõrge nakkusriskiga piirkondadeks on Hiina RahvavabariikItaaliaIraan ja Lõuna-Korea. Üldiselt ei soovitata Eesti inimestel reisida ka EgiptusesseHispaaniasseIisraeliJaapanissePrantsusmaaleSaksamaale ja Singapuri, sest neis piirkondades on haigestumise risk kõrgem.
Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 1 kuni 14 päeva, tavaliselt 5 päeva; ühel juhtumil on antud teada ka 27-päevasest peiteajast.
Haiguse nimi tähendab "koroonaviiruse haigust" (inglise COronaVIrus Disease) ja "19" märgib aastat 2019, millal see haigus esmakordselt tuvastati.
Eestis leidis esimene haigusjuht kinnitust 27. veebruaril 2020.
11. märtsil 2020 klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon haiguse pandeemiaks. Samal ajal oli see jõudnud juba vähemalt 114 riiki, surnute arv oli ületanud 4000 piiri ja nakatunuid oli üle 120 tuhande. COVID-19 on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.[2]
Paranemise peaks toimuma kõige rohkem kuue nädala jooksul ning inimene tunnistatakse terveks, kui ta on andnud järjest kaks negatiivset proovi.
Koroonaviirused on rühm viiruseid, mis põhjustavad imetajate või lindude haigestumist. Inimestel põhjustavad koroonaviirused hingamisteede infektsioonhaiguseid, mis kulgevad tavaliselt kergelt, näiteks nohu, ehkki sellised haruldasemad vormid nagu SARSMERS ja COVID-19 võivad lõppeda surmaga.

COVID-19

Next.svg 
COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus SARS-CoV-2 on geneetiliselt sarnane SARS-i põhjustava koroonaviirusega (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus) ning seetõttu kasutatakse edaspidi selle nimetamiseks ametlikku terminit SARS-CoV-2.
Terviseamet töötab koos Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC), rahvusvaheliste partnerite ja valitsustega, et jälgida viiruse levikut ja tagada Eesti valmisolek inimeste tervise kaitseks ja nakkuse leviku tõkestamiseks.

Praegune olukord

Lähtuvalt Terviseameti riskihinnangust on COVID-19 kõrge riskiga piirkondadeks:
  • üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse – VÄGA KÕRGE
  • haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosus – KESKMINE kuni KÕRGE
  • haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus – MADAL
27. veebruari varahommikul (kell 01.58) leidis Eestis kinnitust esimene COVID-19 positiivne juhtum. Haige on isoleeritud ja tema kontaktsed on kaardistatud ja nõustatud.
Eelnevat arvesse võttes on COVID-19 Eestisse sissetoomise risk väga kõrge, kuid kohapealse laialdase leviku risk madal tingimusel, et rakendatakse asjakohaseid haiguse ohjamise meetmeid. Terviseameti soovitused elanikkonnale jäävad samaks.
Riskipiirkonda reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge. Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) ei soovita piiranguid reisimisele või kaubandusele.
SARS CoV-2 (2002):
Koroonaviirused kuuluvad Coronaviridae sugukonda, Coronavirus perekonda.
Kliiniliselt olulised liigid on inimese koroonaviirus ja SARS-koroonaviirus. Viiruse nimi tuleneb päikesekrooni-taolisest välimusest. 

iDevice ikoon Viiruse struktuur
  • Suurus 80-160 nm
  • Kapsiid helikaalne
  • Välisümbrisega
  • Genoom (+)ssRNA
Päikesekrooni-taoline välimus tuleneb viiruse välisümbrise nuia-kujulise välimusega pinna-glükoproteiinidest S, mis on 20 nm pikad ja 5–11 nm laiad.
 
 
Spike glycoprotein - oga glükoproteiin, envelope small membrane protein - ümbrise väike membraanivalk, membrane protein - membraanivalk, hemagglutiin-esterase - hemaglutiniini esteraas, nucleoprotein - nukleoproteiin, genomic RNA - genoomne RNA.

iDevice ikoon Kliiniline pilt
Inimese koroonaviirus on teisel kohal nohu tekitajana (esikohal on rinoviirus). Koroonaviirus-nohu korral on inkubatsiooniperiood pikem kui rinoviirusliku nohu korral (keskmiselt 3 päeva). Harva võib viirus tekitada ka pneumooniat või ägestada kroonilisi kopsuhaigusi (astmat ja bronhiiti).
SARS-koroonaviirus tekitab SARS-i (Severe Acute Respiratory Syndrome). SARS avastati esmakordselt 2002. aasta novembris Hiinas, Guangdongi provintsis. Suurem haigusepuhang oli 2002.a. lõpust kuni 2003.a. suveni. Patsientidel oli atüüpiline pneumoonia – palavik >38°C, lihasvalu, köha, valus kurk, letargia ning ka seedetrakti nähud. Ebatavaline oli selle haiguse puhul suur suremus – ligi 10% (sealhulgas ligi 50% üle 65-aastaste seas). Mitmete viroloogialaborite jõupingutuse tulemusena identifitseeriti haigusetekitaja kui SARS-koroonaviirus (SARS-CoV). Haigus põhjustas WHO andmetel üle 8000 haigusjuhu ja üle 900 surmajuhtumi kokku 37 riigis. Kuigi hiljem ei ole juhtumeid esinenud, ei pruugi see viirus olla lõplikult kadunud, vaid võib persisteerida looduslikes (loomsetes) reservuaarides. SARS’i peiteaeg on suhteliselt pikk – 2-3…10-13 päeva.

iDevice ikoon Epidemioloogia
Koroonaviirused levivad piisknakkuse teel. Eelkõige haigestuvad lapsed. Kõige rohkem koroonaviirusinfektsioone esineb kevad-talvisel perioodil, mil nad moodustavad 10% - 15% ülemiste hingamisteede infektsioonidest. Antikehad esinevad kõigil täiskasvanutel, samas on reinfektsioonid tavalised.

iDevice ikoon Diagnostika
Laboratoorseid teste rutiinselt ei kasutata. Antikehi vereseerumis määratakse epidemioloogilistel eesmärkidel.
SARS’i diagnoosimiseks töötati välja PCR test, samuti kasutati ELISA meetodit antikehade määramiseks ning viiruse kasvatamist koekultuuris.

iDevice ikoon Ravi ja profülaktika
Koroonaviirusinfektsioonid tavaliselt ei vaja ravi.
SARS’i korral kasutati peamiselt toetavat ravi (palavikuvastane, hapnik). Umbes 10-20 % patsientidest vajas kunstlikku hingamist. Katsetati ka viirusevastaseid ravimeid ja glükokortikoide. Samuti oli väljatöötamisel vaktsiin, mida praegu teadaolevalt edasi ei arendata.
COVID-19:
COVID-19 on geneetiliselt sarnane SARS-CoV-2 viirusele. Nimi tuleb, sellest, et esimest korda tuvastati see 2019. aastal Hiinas. 
Jälgige sümptomite ilmnemist Teatatud haigused on ulatunud kergetest sümptomitest kuni raskete haiguste ja surmani kinnitatud koroonaviirusehaiguse 2019 (COVID-19) juhtude korral. Järgmised sümptomid võivad ilmneda 2–14 päeva pärast kokkupuudet: Palavik, Köha, Hingeldamine