Nordica, Nordic Aviation Group

Nordica (Aktsiaselts Nordic Aviation Group) on Eesti rahvuslik lennufirma, mille kodulennujaamaks on Lennart Meri Tallinna lennujaam. LOT Polish Airlinesi platvormil teenindatakse lende 14 sihtkohta (2019). Nordica ja LOT Polish Airlines ühisettevõte Regional Jet OÜ pakub lennuteenuseid kokku 18 lennukiga nii Nordicale, LOT-ile, SAS-ile ja teenindab samuti mitmeid liine eri riikide kohalike omavalitsuste tellimusel ning pakub ka tšarterlennu teenuseid. Nordic Aviation Group (NAG) ettevõtte omanik on 100% Eesti Vabariik, Regional Jet OÜ omanikeks on 51% NAG ja 49% LOT.

Nordica
IATA ICAO Kutsung EE EST REVAL
Asutatud	25. september 2015
Alustas lende	8. november 2015 nimega Nordic Aviation Group 30. märts 2016 nimega Nordica
Kodulennujaamad	Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Sõlmlennujaamad	Varssavi Frédéric Chopini lennujaam, Stockholm, Kopenhaagen, Viin, Brüssel
Olulised linnad	Varssavi Frédéric Chopini lennujaam Kopenhaageni lennujaam (Regional Jet OÜ) Stockholm, Viin, Kiiev, Vilnius
Boonusprogramm	Miles & More
Ühendus	Star Alliance
Tütarettevõtted	Regional Jet OÜ
Lennukeid	18
Sihtkohti	14 (lisaks Regional Jet OÜ ja tšarterlennuliinid)
Deviis	Eesti moodi eriline
Peakorter	Tallinn
Olulised isikud	Erki Urva (juhataja)
Veebisait	http://nordica.ee

Teenindus

Piletite broneerimisel ja lennuoperaatorina kasutatakse praegu Poola lennufirma LOT Polish Airlines süsteeme ja teenuseid, kuna oma kommertsplatvormi omamine on alustavale lennufirmale liiga kulukas ja kasutusvõimalus piiratud. 19. novembrini 2016 kasutati Sloveenia lennufirma Adria Airways kommertsplatvormi.

Ajalugu

Algus

Ettevõte asutati 25. septembril 2015 Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega ja registreeriti äriregistris 9. oktoobril 2015. Juhatuse liikmeteks valiti Jaan Tamm (juhatuse esimees), Ahto Pärl (finantsjuht) ja Erik Sakkov (kommertsjuht), nõukogusse Peeter Tohver, Katrin Rasmann, Toomas Haidak ja Toomas Uibo. Lendude opereerimist alustati 8. novembril 2015 seoses senise rahvusliku lennufirma Estonian Air tegevuse peatamisega. Algselt kasutati nime Nordic Aviation Group.

NAG Groupi esimene lend väljus Tallinnast Amsterdami 8. novembril 2015 6.58, esimene eestikeelse teenindusega reis samal liinil 20. jaanuaril 2016 kell 18.10.

27. märtsil 2016 saabus Tallinna lennujaama esimene Nordica värvides lennuk.  30. märtsil võeti kasutusele Nordica bränd.

Sihtkohad

Nordica korraldab lende 19 sihtkohta (suvehooaja liinid arvestatud, sh Regional Jet OÜ lennuliinid).

	Lõpetatud
	Hooajaline
	Tulevikusihtkoht

Nordica praegused ja tulevased sihtkohad (sh tšarterlennuliinid)

Linn	Riik	IATA	ICAO	Lennujaam	Lende alustatud	Lennud lõpetatud	Märked
Aalborg	Taani	AAL	EKYT	Aalborgi lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)[10]
Aarhus	Taani	AAR	EKAH	Aarhuse lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)[10]
Amsterdam	Holland	AMS	EHAM	Amsterdami Schipholi lennujaam	8. november 2015	Lõpetatud 2019 jaanuar	Lennud ainult Tallinna
Bergamo	Itaalia	BGY	LIME	Begamo lennujaam	?	toimiv	Hooajaline tšarterlennuliin
Berliin	Saksamaa	TXL	EDDT	Berliini Tegeli lennujaam	29. märtsist 2016	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Tallinna
Billund	Taani	BLL	EKBI	Billundi lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)
Brüssel	Belgia	BRU	EBBR	Brüsseli lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud ainult Tallinna ja Groningeni (alates aprill 2018)
Constanta	Rumeenia	CND	LRCK	Mihail Kogălniceanu Rahvusvaheline lennujaam	16. juunist 2018	29. september 2018	Lennud ainult Tallinnast
Edinburgh	Suurbritannia	EDI	EGPH	Edinburghi lennujaam	Plaaniti 28. mai 2016	Tühistatud enne avalendu[11]
Genf	Šveits	GVA	LSGG	Genfi lennujaam	?	toimv	Hooajaline tšarterlennuliin
Groningen	Holland	GRQ	EHGG	Groningeni lennujaam	19 september 2016	Lõpetatud 2018	Lennud Kopenhaagenisse, Brüssel (alates aprill 2018) ja München (alates aprill 2018)
Göteborg	Rootsi	GOT	ESGG	Göteborgi lennujaam	August 2017	Lõpetatud 2018	Lennud Tallinna, Varssavisse (lõpeb 29. juuni 2018) ja Kopenhaagenisse (SAS-i jaoks/ Regional Jet OÜ)[10]
Hamburg	Saksamaa	HAM	EDDH	Hamburgi lennujaam	16 mai 2017	Lõpetatud 2018	Lennud Tallinnast ja Varssavist (alustab 25. märts 2018)
Hannover	Saksamaa	HAJ	EDDV	Hannoveri lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)[10]
Ibiza	Hispaania	IBZ	LEIB	Ibiza lennujaam	21. aprill 2018		Hooajaline tšarterlennuliin Groningenist
Kaunas	Leedu	KUN	EYKA	Kaunase lennujaam	Suvi 2017	Suvi 2017	Kasutatakse ainult suvel 2017 Vilniuse lennujaama ehitustööde tõttu
Kiiev	Ukraina	KBP	UUKB	Kiievi Borõspili lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud ainult Tallinna
Kiiev	Ukraina	IEV	UKKK	Kiievi Žuljanõi lennujaam	25. aprill 2018	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Tallinna
Kopenhaagen	Taani	CPH	EKCH	Kopenhaageni lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud Tallinna (alates 27. aprillist 2018), Varssavisse (lõpeb 24. märts 2018), Groningeni ja Örebrosse. Lennud SAS jaoks (Regional Jet OÜ): Aarhus, Aalborg, Billund, Göteborg ja Hannover.[10]
München	Saksamaa	MUC	EDDM	Müncheni lennujaam	19. detsember 2015	toimiv[12]	Lennud ainult Tallinna ja Groningeni (alates aprill 2018)
Nice	Prantsusmaa	NCE	LFMN	Nice'i Côte d'Azuri lennujaam	16. aprill 2016	toimiv	Lennud ainult Tallinna ja Groningeni (alates 16. juuni 2018)
Odessa	Ukraina	ODS	UKOO	Odessa lennujaam	28. mai 2016	toimiv	Lennud Tallinna ja Varssavisse (lõpeb 1. juuli 2018)
Ohrid	Põhja-Makedoonia	OHD	LWOH	Ohrid "St. Paul the Apostle" Lennujaam	1. juunist 2018		Lennud ainult Tallinna
Oslo	Norra	OSL	ENGM	Oslo Gardermoeni lennujaam	8. november 2015	Lõpetatud 2019 jaanuar	Lennud ainult Tallinna
Pariis	Prantsusmaa	CDG	LFPG	Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam	27. märtsist 2016	31. oktoober 2016[12]
Peterburi	Venemaa	LED	ULLI	Pulkovo lennujaam	15. maist 2017	Lõpetatud 2019 jaanuar	Lennud ainult Tallinna
Riia	Läti	RIX	EVRA	Riia lennujaam	1. juulist 2018		Lennud ainult Varssavisse
Rijeka	Horvaatia	RJK	LDRI	Rijeka lennujaam	4. juuni 2016	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Tallinna
Salazburg	Austria	SZG	LOWS	Salzburgi lennujaam	?	toimiv	Hooajaline tšarterlennuliin
Split	Horvaatia	SPU	LDSP	Spliti lennujaam	17. aprill 2016	toimiv	Lennud ainult Tallinna
Stockholm	Rootsi	ARN	ESSA	Stockholmi Arlanda lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud Tallinna ja Varssavisse
Trondheim	Norra	TRD	ENVA	Trondheimi lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud ainult Tallinna
Varssavi	Poola	WAW	EPWA	Varssavi Frédéric Chopini lennujaam	19 november 2016	toimiv	Lennud Tallinna, Odessasse (lõpeb 1. juuli 2018), Vilniusse, Kopenhaagenisse (lõpeb 24. märts 2018), Stockholmi, Göteborgi (lõpeb 29. juuni 2018), Riia (alustab 1. juuli 2018)[13]
Viin	Austria	VIE	LOWW	Viini lennujaam	27. märtsist 2016	[12]	Lennud ainult Tallinna
Vilnius	Leedu	VNO	EYVI	Vilniuse lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud Tallinna ja Varssavisse
Örebro	Rootsi	ORB	ESOE	Örebro lennujaam	8 november 2015	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Kopenhaagenisse

Lennukipark

ES-ACF, Canadair CRJ-701ER

5. veebruari 2018 seisuga opereerib Nordica lende 16 lennukiga.

Nordica lennukipark

Lennuk	Kasutuses	Peatselt kasutuses	Kohti			Märked
			Äri	Tava	Kokku
Bombardier CRJ700	2		4	66	70	ES-ACE, ES-ACF
Bombardier CRJ900NG	10		—	88	88	ES-ACB, ES-ACC,ES-ACD ES-ACG,ES-ACH,ES-ACI,ES-ACJ, ES-ACK, ES-ACL,ES-ACM
ATR 72-600	6	1				Viis lendab SAS heaks, üks teenindab Nordica liine
Kokku	17

Nordica on kasutanud ka Smartlynx Estonialt liisitud lennukit Airbus A320-200 YL-LCN, Nextjeti ATP-sid (SE-MAL ja SE-MEX), BMI-lt liisitud lennukeid Embraer ERJ 145 (G-RJXF, G-RJXG ja G-RJXA) ning Carpatairi Fokker 100.

Statistika

Nordic Aviation Group teenindas esimese kolme kuu jooksul 58 468 reisijat. 2017. aastal teenindas Nordica 613 000 reisijat. 2018. aastal teenindas Nordica 760 000 reisijat.

Nordica reisijate koguarv kümnetes tuhandetes

Uuendatud: 28. veebruaril 2017

2018. aasta käive oli 107,7 mln eurot ja kahjum oli 5,4 mln eurot.

Enimex

OÜ Enimex oli 26. septembril 1994 asutatud Eesti lennufirma, mis lõpetas tegevuse 2007. aastal.

Enimex
IATA ICAO Kutsung - ENI ENIMEX
Asutatud	26. september 1994
Lõpetas lennud	2007
Kodulennujaamad	Tallinna lennujaam
Peakorter	Tallinn

Enimexi Antonov An-72

Lennukid

Ettevõte on kasutanud järgmisi lennukeid:

• Antonov An-28
• Antonov An-72
• BAe ATP

Õnnetused

Enimexil juhtus tegevusaja jooksul kolm rasket ja kolm kergem õnnetust, rasketes hukkus kokku 6 inimest.

• 23. september 1998 – kaotas Niitvälja golfiväljakult lende sooritanud Enimexile kuulunud ja eralendu teinud kerglennuk X-32 ES-UHA ringilennul kiiruse ning põrkas vastu maad. Piloot sai kergeid ja lennuk tõsiseid vigastusi. Õnnetuse põhjustasid piloodi vähene ettevalmistus ja lennundusnõuete jäme rikkumine.

• 29. november 1999 – tegi Enimexi lennuk An-28 ES-NOF kaubaveolennul Rootsist Poolasse hädamaandumise Goleniowis heinapõllul 30 kilomeetrit sihtlennuväljast eemal, kuna lennukil lõppes kütus. Kolm pardal olnud inimest ja kaup ei saanud viga. Lennuki ninaosa sai kraavivajumisel nii tõsiseid vigastusi, et lennuki lennukõlblikkuse taastamine ei olnud otstarbekas. Lennuki kütus lõppes ootamatult, kuna lend oli halvasti ette valmistatud.

• 21. juuni 2000 – kaotas Enimexile kuulunud ja eraisikule renditud kahekohaline ujukitega kergelennuk X-32 Bekas ES-UHU huvilennul Pärnu jõe kohal juhitavuse, kukkus vette, purunes ja uppus. Lennuki piloot sai raskeid vigastusi ja suri 18 päeva hiljem haiglas, lennukis olnud kümneaastane poiss suri saadud ajukahjustustesse. Uurimine selgitas, et õnnetuse põhjustas pööris, mille tingis piloodi valitud vähene lennukiirus.

• 23. november 2001 – ELK lend 1007, mida teenindas Enimexi lennuk Antonov AN-28 ES-NOV kukkus halva ilmaga maandumisel alla. Lennuki pardal oli kolm meeskonnaliiget ja 14 reisijat. Õnnetuses hukkus kaks reisijat ja Lennuamet tuvastas õnnetuse põhjusena piloodi eksimuse. Õnnetusega seotud kohtuprotsess kestis 9 aastat, aga kedagi süüdi ei mõistetud.

• 21. aprill 2002 – Antonov An-72 ES-NOP kukkus Indoneesias maandumisel alla. Õnnetuses keegi surma ei saanud, aga lennuk läks mahakandmisele.

• 10. veebruar 2003 – Enimexi Antonov AN-28 (ES-NOY) kaubalennuk kukkus kohe pärast Tallinna lennujaamast startimist metsa. Õnnetuses hukkusid mõlemad piloodid ja pardal olnud mehaanik sai vigastada. Õnnetuse põhjustas mootori rike.

Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid

AS Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid (rahvusvaheliselt ELK Airways) oli Eesti lennufirma aastatel 1991–2001

ELK Airways
IATA ICAO Kutsung S8 ELK
Asutatud	1991
Lõpetas lennud	2001

Lennufirma alustas tegevust kolme lennukiga Tupolev Tu-154, aja jooksul on lende teenindanud ka Let L-410, BAe Jetstream 31 ja Tupolev Tu-134A. Tegevuse lõpetades anti üks Tu-134, ES-LTA Eesti Lennundusmuuseumile.

23. novembril 2001 juhtus renditud Enimexi lennukiga Antonov An-28 õnnetus, milles hukkus kaks inimest.

Copterline lennuõnnetus

Copterline'i lennuõnnetus toimus 10. augustil 2005 Tallinna–Helsingi liinil lennanud kopteriga Sikorsky S-76. Lennufirma Copterline'i kopter kukkus Naissaare ja Aegna vahel Tallinna lahes vette, umbes 1,8 meremiili kaugusel Viimsi poolsaarest ja Aegna saarest 1,9 meremiili edelas. Kukkumiskoha koordinaadid on 59° 32′ 33″ N, 24° 43′ 51″ E.

Copterline'i lennuõnnetus
Õnnetusse sattunud kopter 2002. aastal.
Intsidendi ülevaade
Kuupäev	10. august 2005
Põhjus(ed)	Esiservo rike
Reisijaid	12
Meeskond	2
Hukkunuid	14 (kõik)
Ellujääjaid	0
Tõusis õhku	10. augustil 2005 12:39 Tallinn
Sihtkoht	Helsingi
Lennufirma	Copterline

Kell 12.39 startis Copterline'ile kuuluv kopter Sikorsky S-76C+ (registritähis OH–HCI) Tallinnast regulaarlennule Helsingisse. Kolm minutit hiljem, kell 12.42 kukkus see Aegna saare juures merre ja uppus lühikese aja jooksul. Kõik pardal olnud 14 inimest – 12 reisijat ja kaks meeskonnaliiget hukkusid. Reisijatest oli pardal kuus Soome, neli Eesti ja kaks Ameerika Ühendriikide kodanikku, kopteri piloodid olid Soome kodanikud. Kõigi ohvrite surma põhjus oli uppumine.

Pääste- ja pinnaletõstmisoperatsioon algas samal päeval. Sellest võtsid osa piirivalvelaev Kati, piirivalvekaater M29, lootsikaatrid, Eesti mereväe laevad Vaindlo ja Wambola, Veeteede Ameti laev EVA-320, kaubalaev Baltic Trader, piirivalvekopter, Soome piirivalvelaev Merikarhu, Soome päästekopter Puma ning Eesti ja Soome tuukrid. Suurõnnetuse uurimiseks loodi rahvusvaheline uurimiskomisjon.

Järgmise kahe päeva jooksul toodi 45 meetri sügavusel lebanud kopterivrakist välja 13 surnukeha. Ühe kopteripiloodi, soomlasest kapteni Peter Fredrikssoni surnukeha leiti alles kaks nädalat hiljem, 25. augustil, kopterivraki asukohast umbes 45 meetri kauguselt. Vraki ülestõstmist alustati 13. augusti varahommikul. Selleks kasutati kraanaga varustatud Soome merepäästelaeva Seili. Pärast pinnaletõstmist transporditi kopter Tallinna Vene-Balti sadamasse piirivalvelaevade kaile. Kopteri musta kasti dekodeeris Suurbritannia lennuõnnetuste uurimise büroo (Air Accidents Investigation Branch) ning selle info analüüsi alustas uurimiskomisjon 22. augustil.

Kopteriõnnetuses hukkusid:

• Peter Fredriksson (1964)
• Lydia Riis Hamburgen (1918)
• Mary Elizabeth Hamburgen (1958)
• Onni Matti Kopperi (1944)
• Carolina Kremenetski (1983)
• Ruta Kruuda (1967)
• Tapio Hannes Kuikko (1951)
• Seppo Antero Peurala (1948)
• Seija Marjut Ruotsalainen (1952)
• Ari Kalevi Seger (1954)
• Kristel Soll (1965)
• Liisa Suuster (1983)
• Pentti Olavi Vainio (1946)
• Jarkko Varjo (1961)

14. septembril 2005 avalikustatud lennukatastroofi põhjuste uurimiskomisjoni esialgses aruandes jäid selle suurõnnetuse põhjused ebaselgeks. Oli märgitud, et helikopter oli tehniliselt korras, ilmastikutingimused lennuks sobivad ja meeskond kopteri juhtimiseks vajaliku pädevusega. Samuti ei leitud märke tulekahjust ega lindude või muude objektide sattumisest kopteri mootorisse õhus. Kindlaks oli tehtud, et kopteri turbiinmootorid säilitasid töövõime lennu lõpuni ning kopteri konstruktsioonid purunesid alles kukkumisel vastu veepinda. Pardal olnud inimeste surma põhjustas raporti kohaselt uppumine. Katastroofi põhjusena toodi kopteri sattumine mingisse eriolukorda, mis põhjustas kopteri tugeva hälbe tavapärastest lennuparameetritest ning kutsus lõpuks esile kopteri juhitamatu langemise. Katastroofi lõpparuanne avaldati 11. augustil 2008.

Õnnetuse põhjus

Hüdrovõimendi (esiservo) uurimisel Ameerika Ühendriikides selgus, et selle kolvipea küljest oli lahti koorunud osa plasmameetodil peale kantud kattekihist.

Kattekiht on vase ja alumiiniumi segust. Kaks suuremat kattekihilt eraldunud tükki ummistasid servo ühe juhtkraani kanalitest, millega paratamatult kaasnes servo toimimisnäitajate järsk halvenemine ja seega ka kopterile saatuslikuks saanud rootori labade seadenurga ootamatult järsk muutus. Pilootidel ei olnud võimalustki kopterit 35 sekundi kestel, mis neil keereldes kukkumisel oli jäänud, kontrolli alla saada.

Copterline OÜ

Copterline oli Eesti-Soome lennufirma, mis lendas helikopteriliinil Tallinnast Helsingisse. Lennud toimusid helikopteriga AgustaWestland AW139; varem on kasutanud ka helikopterit Sikorsky S-76.

Copterline OÜ oli Eestis registreeritud lennuoperaator, FastClass Oy Soomes registreeritud asutajafirma, kes vastutas helikopterite hoolduse eest.

Aastast 2013 pole ettevõte Eesti-Soome vahelisi lende opereerinud, vaid on keskendunud Põhjamere sektorile.

Avies

Avies on 1991. aastal asutatud Eesti lennufirma, mis baseerub Tallinnas ning tegeleb liini-, tellimus- ja kaubalendudega. 26. juunil 2015 kuulutas Harju maakohus välja ettevõtte pankroti, millest hoolimata jätkati lennutegevust. 1. aprillil 2016 peatas Eesti lennuamet kuueks kuuks ettevõtte tegevusloa.

Avies opereeris Eestis lende Tallinnast Kärdlasse ja Kuressaarde.

Regulaarlennud

Avies sooritas regulaarlende järgmistel liinidel:

• Tallinn–Kärdla
• Tallinn–Kuressaare
• Tallinn-Stockholm Arlanda
• Tallinn-Pajala
• Pajala-Lulea
• Stockholm Arlanda–Mora–Sveg
• Stockholm Arlanda–Hagfors–Torsby

Lennukipark

Aviesi lennuk Jetstream 31 Kärdla lennujaamas

Lennukipark

Lennuk	Kasutuses	Reisijakohti
Jetstream 31	8	18
Hawker 750	1	8
Learjet 60	2	7

Uurimine ja kriitika

Eesti lennufirma Avies on sattunud Rootsis uurimise ja kriitika alla. Rootsi lennuamet on Eestist küsinud ka informatsiooni, kui põhjalikult on lennufirmat inspekteeritud, sest lennukid ei ole piisavalt täpsed ning osad reisid jäetakse ära. Märtsis 2015 tühistas Rootsi lennuamet liiniveolepingud ning keeldus sõlmima uusi, tuues põhjenduseks puudujäägid teeninduses ning suutmatuse tagada ohutust ning kvaliteetseid lende.

Samuti peatas Eesti lennuamet 1. aprillil 2016 kuueks kuuks ettevõtte tegevusloa, sest ettevõttel oli lahendamata 47 puudust, mille kõrvaldamise tähtaeg oli 24. märtsil 2016.

Air Livonia

Aktsiaselts Air Livonia oli Pärnumaal tegutsev Eesti ettevõte.

Air Livonia
IATA ICAO Kutsung — LIV LIVONIA
Lõpetas lennud	30.04.2006
Kodulennujaamad	Pärnu lennujaam
Lennukeid	0 (varemalt 3)
Veebisait	Airlivonia.ee

Firma eelkäija asutati 1994. aastal aktsiaseltsi Baltic Aeroservis nime all, aktsiaselts Air Livonia alustas ametlikult tegevust septembris 1997. Aastatel 1994–2006 tegeles firma tellimus-, kauba- ja liinilendudega, selle kodulennujaamaks oli Pärnu lennujaam. Lennufirmana oli Air Livonia ICAO koodiks LIV.

Esimestel tegevusaastatel kasutas ettevõte rahvuslikult lennukompaniilt Estonian Air renditud lennukeid. 1995. aastal hakati tegema regulaarlende Kihnu saarele. 1996. aastal lisandus ka marsruut Pärnu–Ruhnu–Kuressaare, kus esialgu veeti ainult kaupa, hiljem aga ka reisijaid. Aastatel 2001–2003 osutati lennuteenust ka liinil Tallinn–Kärdla.

1990. aastate lõpul ostis firma kolm Nõukogude Liidus valmistatud lennukit: 2 Antonov An-28 ja 1 Antonov An-2.

Air Livonia lõpetas regulaarlennud 30. aprillil 2006, põhjendades seda liinide vähese kasumlikkusega ja An-tüüpi lennukitega seotud kõrgete kuludega Euroopa Liidus.

Hiljem tegeles firma kütuse jaemüügi ja tellimuslendudega. Äriregistri andmetel tegutseb ettevõte praegugi, kuid selle täpsema tegevuse kohta andmed puuduvad.

Aktsiaseltsi Air Livonia omanikuks ja tegevjuhiks on Ants Aringo. Esimestel tegevusaastatel oli firma ametlik aadress Pärnu linn, alates 2000. aastast on see registreeritud Sauga vallas asuvas Eametsa külas.

Lennukipark

Lennuki tüüp	Lennukeid	Reisijaid	Lisainfo
Antonov An-28	2	18	2 meeskonnaliiget, lennukaugus 1160 km
Antonov An-2	1	12	2 meeskonnaliiget, lennukaugus 900 km

An-28

Sihtkohad

Sihtkohad olid regionaalsed: Eesti saared Kihnu, Ruhnu, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnu.

AS Ago

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago oli Eesti lennufirma, mis tegutses aastatel 1939–1940. Ago asutati Eesti Vabariigi eestvedamisel 21. veebruaril 1939 ja selle põhikapital oli 550 000 krooni, millest Eesti riigi osalus oli 200 000, OÜ Mootoril 100 000 ja Carl F. Gahlnbäckil 50 000 krooni.

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago
IATA ICAO Kutsung - - -
Asutatud	21. veebruar 1939
Alustas lende	2. aprill 1940
Lõpetas lennud	1940
Lennukeid	2
Sihtkohti	3

1939. aastal tellis Ago Saksamaalt 680 000 krooni eest kaks Junkers Ju 52/3m tüüpi lennukit. Neist esimesega, Eesti registreerimistunnusega ES-AGO (endine D-AXWA), lendas Eestisse lendur Peeter Olt 5. oktoobril 1939. Teise, ES-AUL (D-AXWB), toimetas kohale Saksa lendur Dautzenberg 19. oktoobril.

Lennuliinide avamine viibis seoses Talvesõjaga. Ago reisilennuki esimene välislend toimus 27. märtsil 1940 Stockholmi^[1], esimene regulaarlend Tallinna–Helsingi liinil 2. aprillil ja Tallinna–Stockholmi liinil 10. aprillil ^[2] 1940. Esimene lennureisija oli Rumeenia Oslo saatkonna atašee Leist, kellele anti vastav diplom ja rinnamärk. Sama aasta 7. mail avati Tallinna–Riia–Königsbergi lennuliin. Üks ots Tallinnast Helsingisse maksis 25 krooni ja edasi-tagasilend 45 krooni; Tallinna–Stockholmi liinil olid vastavad hinnad 120 ja 216 krooni.

26. septembril 1940 natsionaliseerisid okupatsioonivõimud Ago ning juunis 1941 viidi mõlemad Junkersid Nõukogude Liitu. Lennukite edasine saatus on teadmata. Kinnitamata andmetel kasutati neid Junkerseid Nõukogude Liidu siseliinidel.

Teedeministeeriumi teadaanne.Redigeeri

RT 1939, 21, 158.

Käesolevaga avaldan teadmiseks, et Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago”, kelle põhikiri avaldatud Riigi Teataja Lisas 19 ― 1939, on see aktsiaselts, mille asutamisest Teedeministeerium võttis osa Riigi osavõtul tegutseva lennuaktsiaseltsi asutamise ja soodustamise seaduse (RT 1938, 106, 923) põhjal. Vastavalt eeltähendatud seadusele on Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago” vaba tempel-, äri-, läbikäigu- ja tulumaksust. Peale selle on kõnesoleval aktsiaseltsil õigus saada muid eeltähendatud seaduses ettenähtud soodustusi.

Tallinnas, 9. märtsil 1939.

Teedeministri k.t. Sõjaminister P. Lill.

Üldosakonna direktor J. Tiitso.

Aeronaut

Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut oli Eesti lennukompanii, mis tegutses aastatel 1921–1927. Aeronaut asutati 22. märtsil 1921 Robert Holsti ja Jakob Tillo eestvedamisel. Aktsiaseltsi põhikapital oli 10 000 000 Eesti marka. Aeronaudi asutajaliikmed olid Robert Holst, Jakob Tillo, Madis Jaakson, Otto Strandman ja Martin Luther.

Reise alustati renditud Sablatnig P III lennukiga 29. juulil 1921 postilennuga Tallinnast Helsingisse. 1922. aasta juuli lõpus ostis Aeronaut Sablatnig Flugzeugbault miljoni marga eest kaks LVG C.V ja ühe Sablatnig P III lennuki. Augustis valmis esimene kuuest Dvigateli tehastes litsentsi alusel ehitatud Sablatnig P III lennukist, ülejäänud said valmis järgmisel kuul. Ühtlasti avati 31. augustil Junkers F.13-ga Tallinna–Riia lennuliin.

9. veebruaril 1923 algasid regulaarsed postilennud Soome. Lennud toimusid igal teisipäeval ja reedel. Aprillis ostis Aeronaut Saksamaalt Soome-liinile kaks Junkers F.13 tüüpi vesilennukit, kasvatades lennukipargi 11 masinani.

Mai teisel poolel 1924 pikendas Aeronaut Tallinna–Riia liini läbi Memeli Königsbergini. Päevas toimus üks lend, mis kestis koos vahepeatustega 7 tundi ja 15 minutit.

24. jaanuaril 1926 kukkus Aeronaudi lennuk Tallinnas alla. Surma sai firma asutajaliige Jakob Tillo.

11. aprillil 1927 lõpetas Aeronaut segaste rahaasjade tõttu tegevuse. Viis päeva hiljem vallandati kogu personal ning järgmise aasta aprilli alguses Aeronaut likvideeriti.

12. septembril 1929 müüdi seltsi viimased varad oksjonil. Kaks mootorita lennukit müüdi 3,50 krooni eest.

SmartLynx Airlines Estonia

SmartLynx Airlines Estonia on Läti lennuettevõtte SmartLynx Airlines Eestis tegutsev tütarettevõte.

SmartLynx Airlines
IATA ICAO Kutsung MYX TALLINN CAT
Asutatud	2012
Alustas lende	2012
Lennukeid	9
Peakorter	Lennujaama tee 13, Tallinn, Eesti
Veebisait	smart-lynx.com

Ettevõte alustas tegevust 2012. aastal. Tollal oli ettevõttel üks emaettevõtte lennuk. 2019. oktoobri seisuga osutab ettevõte teenuseid üheksa Airbus A320-200 lennukiga.

2015. aasta juuni seisuga töötas tütarettevõttes 40 inimest.

Aero Airlines

Aktsiaselts Aero Airlines oli Eesti lennufirma, kes opereeris aastatel 2002–2008 koostöös Finnairiga Tallinna–Helsingi lennuliinil. Firma omanikud olid algselt Aero Holding (51%) ja Finnair (49%). Mõne aasta jooksul omandas Finnair Aero Airlinesis sajaprotsendilise osaluse.

Aero Airlines
IATA ICAO Kutsung EE EAY REVAL
Asutatud	2000
Alustas lende	2002
Lõpetas lennud	6.01.2008
Kodulennujaamad	Tallinna lennujaam; Helsingi Vantaa lennujaam
Lennukeid	0 (tegevusajal 8)
Emaettevõte	Finnair; Aero Holding
Peakorter	Tallinn

Ajalugu

Aero Airlines asutati aastal 2000, äriregistrisse registreeriti jaanuaris 2001. Esimene lend toimus 2002. aastal.

Viimane Aero Airlinesi opereeritud lend tõusis õhku 6. jaanuaril 2008, mille järel alustati ettevõtte likvideerimist. Kogu lennukipark müüdi maha, viimased kaks lennukit ostis Venemaa lennufirma UTair. Eesti-Soome vahelisi lende hakkas Finnair opereerima oma Soome tütarfirmaga Finnish Commuter Airlines (Finncomm airlines). Praegu lendavad Tallinna ja Helsingi vahel Flybe Nordicu lennukid.

Sihtkohad

Aero Airlines lendas algusaastatel Helsingi, Joensuu, Jyväskylä, Kajaani, Kittilä, Kokkola/Pietarsaari, Kuopio, Maarianhamina, Riia, Tallinna, Tampere, Turu, Vaasa ja Vilniuse vahel. Detsembriks 2007 olid alles jäänud Helsingi, Tallinna, Turu ja Vaasa liinid.

Lennukipark

ATR 72-201 Aero Airlinesi värvides Turu lennujaamas

Enne Aero Airlinesi lendasid kaheksa ATR-i Finnairi koosseisus

Aero Airlines opereeris kaheksa 68-kohalise lennukiga ATR 72-201, mis varem olid lennanud Finnairi kasutuses. Lennukite kiirus oli 509 km/h, lennata sai kuni 1528 km kaugusele.

Teenindus

Kõik lennukid olid varustatud ekraanidega, mis näitasid kaarti ja piloodivaadet. Reisi kestel pakuti väikest suupistet, milleks olid tavaliselt kommid.

Lennundus

Lennundust on võimalik õppida Tartus, lennujaama kõrval asuvas Eesti Lennuakadeemias. Seal on erialasid ka kutseõppijatele, kuigi tegemist on Eesti ühe väikseima ülikooliga.

Eesti lennunduse ajalugu me juba vaatasime. Nüüd hakkame vaatama Eesti lennufirmasid. Nii neid, kes on juba tegevuse lõpetanud kui ka neid, mis tegutsevad veel praegugi. Nii riigi- kui eraettevõtteid. Nii kauba- kui reisijateveole pühendunud ettevõtteid.

Neid on üllatavalt palju!

Hakkame siis pihta!

Lockerbie katastroof

Lockerbie katastroof oli 1988. aasta 21. detsembril toime pandud terroriakt Londonist New Yorki teel olnud Pan American World Airwaysi liinilennul olnud lennukil Boeing 747. Pommiplahvatuse tagajärjel purunes lennuk ja hukkusid kõik selle pardal olnud 243 reisijat ja 16 meeskonnaliiget. Lockerbie linnakesse kukkunud lennuki tükid tapsid veel 11 inimest.

Pommiplahvatuse korraldamises esitati 1991. aastal süüdistus Liibüa luureohvitserile ja Liibüa Araabia Lennuliinide turvaülemale ‘Abd al-Bāsiţ al-Miqraḩīle ning Al-Amīn Khalīfah Faḩīmah'le, Liibüa Lennuliinude kaastöötajale Maltal. Šoti politseile anti süüdistatavad üle alles 1999. aastal, mil Liibüa juht Mu‘ammar al-Qadhdhāfī soovis leevendada ÜRO sanktsioone.

2001. aastal mõisteti ‘Abd al-Bāsiţ al-Miqraḩī pommiplahvatuse korraldamises süüdi, ning Faḩīmah õigeks. Megrahi vabastati 2009. aastal Šotimaal asuvast vanglast, kus ta oli ära istunud kaheksa aastat eluaegsest karistusest, vabastamise põhjuseks oli tervislikud põhjused, ta põdes eesnäärmevähki.