Vipassana meditatsioon

Analüüsiv vaatlus ehk vipassana, ka sisekaemus või insait-taipamine on budismis üks kahest kõige tähtsamast meeleharjutusest (teine on meelerahu, sanskriti keeles śamatha).
Theravaadas seisneb analüüsiv vaatlus mõtluse objekti täielikus ja igakülgses uurimises ning mõistuslikus analüüsis, mis avab objekti olemuse ja viib harjutaja mõistmiseni, et kõike eksisteerivat iseloomustab püsitus, isetus ja kannatus.
Vipassanā tähendab sisemist vaatlust, intuitsiooni ja enesevaatlust. See on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. Vipassanā bhāvanā ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud vaatlus.
Vipassanā-bhāvanā kätkeb endas sisuliselt 73 tipiṭaka’s toodud Buddha doktriini ehk tõde (paali k. dhamma), mida vaadeldakse täieliku mõistmise (vipassanā) kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate jhāna tasemete tekkimisel, alates juba esimesest jhāna’st. Nimetatud 73 dhammat  sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:

1. Viis isiksuse koostisosa (paali k. khandha)
2. Kaksteist tajuvalda (paali k. āyatana)
3. Kaheksateist elementi (paali k. dhāthu)
4. Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. indrya)
5. Neli aarjalikku tõde (paali k. ariyasacca)
6. Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahela lüli (paali k. paṭiccasamuppāda).

Mahajaanas on valdavalt oluline saada aru omaenda budasusest ja tühjusest.
Theravaada budismis, aga ka mujal, on tänapäeval laialdaselt kasutusel vipassana ehk sisekaemuslikud meditatsioonitehnikad, nagu anapanasati ja satipatthana, mis põhinevad hingamise jälgimisel.
Vipassana meditatsioonitehnikad on S. N. Goenka õpetuste kohaselt laialdaselt kasutusel ka väljaspool budismi konteksti koos mitmesuguste spirituaalsete või vaimsete praktikatega.
Vipassana meditatsioon aitab kiiremini üle saada elu raskustest, aitab saada vabaks ehk vabaneda segavatest mõtetest. See aitab lahti saada negatiivsusest.