Otsing sellest blogist

UUS!!!

Astronoomilised aastaajad

Astronoomilised aastaajad  on perioodid, milleks jaotatakse  päikeseaastat  Maa liikumise järgi  päikeseseisakutes  või  võrdpäevsustes . Ne...

esmaspäev, 11. mai 2020

Koroonakarantiini õppetunnid

Sissejuhatus:
Koroonakarantiini õppetunnid. Mis see siis tähendab?
Ei, ma ei ole haige. Ma ei ole koroonaviirusesse nakatunud. Lihtsalt ma ei ole juba kaks kuud (märtsi algusest saadik) koolimajas käinud (viimane kontakttund oli 2020. aasta 11. märtsil). Ühesõnaga täna, 11. mail 2020. aastal, on sellest täpselt kaks kuud.
Koroonakarantiini mõjud:
Alguses läks mõni päev uue olukorraga kohanemiseks. Alguses ei suutnud ma  kuidagi veenda ennast kodus õppima. Lisaks oli ka kodutöid poole rohkem kui tavaliselt (kodutöö oli ühtlasi ka tunnitöö). Hiljem võib võib-olla öelda, et ma sattusin töötamisest sõltuvusse (muutusin töönarkomaaniks). Ma tegin ära kõik kodutööd, tihti isegi rohkem kui vaja ja mitu päeva või nädalat ette. Ma suurt midagi muud peale kodutööde ja hädavajalike tegevuste ei teinudki. Siis tekkis mul probleem (töö sai otsa) ning ma hakkasin kitarri mängima. Sellest algas selline periood (mõned nädalad), kus ma mängisin igal võimalusel kitarri (see oli mu põhitegevuseks). Kuid ühel hetkel läksid mu näpuotsad nii valusaks, et ma ei suutnud 2-3 nädalat kitarri mängida. Seepeale ma hakkasin seda sama blogi pidama. Kirjutasin, siia erinevaid teemasid näiteks majanduse, ühiskonna ja ajaloo omad (tulevad välja aastatel 2021-2022) ning muidugi ka otseselt koroonaviirusega ja selle karantiiniga seotud teemad (nagu see siin praegu; ilmusid välja kohe).
Pärast seda, mitu kuud kirjutamist, oli mu eesmärk täidetud. Mul ei olnud siia enam midagi kirjutada. Ma mõtlesin, et ma hakkan YouTube'is koroonapäeviku vlogisid (videoblogi) pidama. Jõudsin isegi umbes 1-2 osa valmis teha, kuid siis jäi see pooleli. Seepärast hakkasin ma raamatuid lugema. Natukese aja pärast hakkasin ka ise neid Wattbadi kirjutama ning hakkasin ka uuesti kitarri mängima (pärast purunenud keele vahetamist). Hiljuti hakkasin ka natuke rohkem trenni tegema.
Koroonakarantiini tagajärjed:
Selle tagajärgi täpselt veel ei tea. Selle negatiivseteks tagajärgedeks on kaalutõus, tahtejõu ja motivatsiooni langus (sellest on omakorda tingitud muud vaimsed ja füüsilised probleemid), 
Mis läks hästi?
Sai palju loetud ja uuritud erinevaid asju ja teemasid. Sain kitarrimängus palju paremaks. Hiljuti sai läbi joostud virtuaalne jooksumaraton. Sai raamatuid loetud. Tulevikuplaanid said selgemaks. Sai osaletud veebiseminaridel (FridaysForFuture) ja konkursil (Pintsel&Pokaal: 41 päeva loovust).
Mida oleks võinud paremini teha?
Oleks võinud alguses viiruse pärast vähem muretseda. Oleks võinud mõne asjaga varem tegutseda. Mõnede tegevuste peale oleks võinud vähem aega kuluda (Teha rohkem ja väiksema ajakuluga.). Oleks võinud alguses rohkem õues käia. Oleks võinud paremini oma aega sisustada.

Futurism kunstis

Futurism (ladina keeles futurum – tulevik) on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool.
Futuristide esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisis ajalehes Le FigaroManifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis, et "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".
Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, näiteks esitada ühel pildil ajas järjestikuseid olukordi või seisundeid (jooksvat koera kujutati mitte nelja, vaid kahekümne jalaga).
Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat.
Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega (nt Marinetti Mussolini fašismiga).

Futurismi manifestid

(kronoloogilises järjestuses)
  1. Loomise ja futurismi manifest Founding and Manifesto of Futurism (Marinetti. Le Figaro, Pariis, 20.02.1909)
  2. Esimene futuristlik poliitiline manifest First Futurist Political Manifesto (Marinetti)
  3. Futuristlike maalikunstnike manifest Manifesto of the Futurist Painters (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milano, 11.02.1910)
  4. Futuristliku maalikunsti tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Painting (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milano, 11.04.1910)
  5. Futuristlike muusikute manifest Manifesto of Futurist Musicians (Balilla Pratella: Musica futurista per orchestre riduzione per pianoforte, 1912)
  6. Futuristliku muusika tehnikamanifest Technical Manifesto of Futurist Music (Pratella)
  7. Teine futuristlik poliitiline manifest Second Political Manifesto of Futurism (Marinetti)
  8. Itaalia Tripoli manifest Manifesto to Italian Tripoli (Marinetti)
  9. Futuristlike näitekirjanike manifest Manifesto of Futurist Dramatists (Marinetti)
  10. Futuristliku skulptuuri tehnikamanifest Technical Manifesto of Futurist Sculpture (Umberto Boccioni, 11.04.1912)
  11. Abstraktne kino – kromaatiline muusika Abstract Cinema—Chromatic Music (Bruno Corra. Il pastore, il gregge e la zampogna, 1912)
  12. Futuristliku naise manifest Manifesto of the Futurist Woman (Valentine de Saint-Point. Lendleht, 11.01.1913)
  13. Futuristliku kirjanduse tehnikamanifest Technical Manifesto of Futurist Literature (Marinetti)
  14. Futuristliku meelelisuse manifest Futurist Manifesto of Lust (Valentine de Saint-Point, publitseeritud lendlehena 11.01.1913)
  15. Süntaksi lammutamine – väljendus ilma lausete-sõnadeta-vabaduses Destruction of Syntax—Imagination without Strings—Words-in-Freedom (F. T. Marinetti, Firenze, Lacerba, 15.06.1913)
  16. Mürade kunst The Art of Noises (Luigi Russolo, trükitud brošüür 1.07.1913)
  17. Kõlade, mürade ja lõhnade maalikunst The Painting of Sounds, Noises, and Smells (Carlo Carrà, 11.08.1913)
  18. Futuristliku meestemoe manifest Futurist Manifesto of Men's Clothing (Balla)
  19. Futuristliku arhitektuuri manifest Manifesto of Futurist Architecture (Antonio Sant‘Elia. Lacerba, Firenze, 01.08.1914)
  20. Universumi futuristlik rekonstruktsioon Futurist Reconstruction of the Universe (Giacomo Balla, Fortunato Depero, 11.03.1915)
  21. Sõda, maailma ainus hügieen War, the World‘s Only Hygene (Marinetti, 1915)
  22. Futuristlik kino The Futurist Cinema (F. T. Marinetti, Bruno Corra, Emilio Settimelli, Arnaldo Ginna, Giacomo Balla ja Remo Chiti. Milano, L‘Italia futurista, 15.11.1916)
  23. Kõrvakiil publiku maitsele A Slap in the Face of Public Taste (David Burliuk, Aleksander Krušenjuk, Vladimir Majakovski ja Viktor Hlebnikov, 1917)
  24. Futuristlik universum The Futurist Universe (Giacomo Balla, 1918)
  25. Üldine raadiomodernistide laager Universal Camp of Radio-Modernists (David Burliuk, 1926)
  26. Futuristliku kokakunsti manifest Manifesto of Futurist Cooking (Marinetti, Fillia. Torino, Gazzetta del Popolo, 28.12.1930)

Futurism kujutavas kunstis


Autor Umberto Boccioni
Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon.
Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekti ennast kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika").
Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värve.
Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike n-ö lenduri vaatepunktist (aeropittura).

Autorid